Metsavendade uudised
13.12.1999: Tartu ringkonnakohus arvab, et NKVD mortsukagent Välk ei ole süüdi inimsusevastastes tegudes. 29.11.1999: "Postimehes" ilmub Eerik Krossi kirjutis metsavendade staatusest ja Karl Paulovi kohtuasjast. "Kas metsavend oli tsiviilisik". Loe siit: http://www.postimees.ee/leht/99/11/29/ 17.11.1999: Rahvusraamatukogu fuajees avatakse näitus Leedu metsavendadest. Avamine algab kell 16.00. Kõik metsavendade huvilised oodatud. 10. 11.1999: Vene väegrupi komandör Tshetsheenias võrdleb käimasolevat sõda võitlusega metsavendade vastu Balti riikides. Kindral-polkovnik Viktor Kazantsev andis intervjuu ajalehele "Trud" 10. novembril. Küsimusele, kui kaua ta aarvab, et Tshetsheenia operatsioon kestab, vastas ta järgmist: "Ma ei tea. See võib kesat ühe aasta ja võib kesta kolm aastat. Me ei pea tingimusi täpsustama. Sõjavägi lõpetab nende sõjamasina hävitamise viimase faasi palju kiiremini. Mõned bandiidid pääsevad kindlasti mägedesse. Siseministeerium, Julgeolekuteenistus ja Piirivalve peavad nendega hakkama saama. Kas Te mäletate kui kaua Nõukogude julgeolekuväed võitlesid bandiitidega Lääne-Ukrainas ja Balti riikides? " 01.11.1999: Ajakiri "Luup" avaldab kirjutise Haljand Koovikust: "Lasud Rohelise Kindrali auks".Loe siit: http://www.postimees.ee/luup/99/22/elu1.shtm 26.10.1999: Kohus mõistis väidetava hävitusagendi süüdi kolme metsavenna tapmises TALLINN, 26. oktoober. Põlva maakohus mõistis
teisipäeval väidetava hävitusagendi Karl-Leonhard Paulovi
süüdi kolme metsavenna tapmises, kuid vabastas ta selle eest mõistetud vanglakaristuse
kandmisest nende kuritegude aegumise tõttu. Kohus kvalifitseeris Paulovile (75) kaitsepolitsei poolt esitatud süüdistuse inimsusevastastes kuritegudes ümber tahtlikuks tapmiseks raskendavatel asjaoludel ning mõistis talle selle eest kaheksa-aastase vangistuse. Loe täpsemalt siit 26.10.1999: Alfred Käärmann TV 1-s.Teisipäeval 26.oktoobril kell 22.20 esineb TV
1 saates "Tahaks lennata" metsavend Alfred Käärmann. Näidatakse Metsavenna Talu Võrumaal, Vastse-Roosas. VAADAKE TV 1 SAADET! 19.10.1999: Prokurör nõuab metsavendade
tapjale karmi karistust. 18.10. 1999: NKVD hävitusagent astub kohtu etteTALLINN, 18. oktoober, BNS - Metsavendi tapnud ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatav endine ENSV sise- ja julgeolekuministeeriumi nn. hävitusagent Karl-Leonhard Paulov astub esmaspäeval Polva maakohtu ette. Kolme metsavenna tapmises süüdistatav 75-aastane Paulov pidi Polvas kohtu ette astuma juba augustis, kuid Tallinnas elav kohtualune ei ilmunud kohale ja istung lükkus oktoobrisse edasi. Kui kohtualune ka esmaspäeval istungile ei
ilmu, voib politsei kohaldada tema suhtes sundtoomist. Loe Karl Paulovist alias Välgust ka "Luubi" artiklit.
24.08.1999: Metsavendi mõrvanud hävitusagent astub kohtu etteTALLINN, 24. august, BNS - Metsavendi tapnud ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatud endine ENSV siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi nn. hävitusagent Karl-Leonhard Paulov astub Põlva maakohtu ette. Kohus arutab 75-aastase Paulovi kriminaalasja teisipäeval ja kolmapäeval. Kaitsepolitsei koostatud süüdistuse järgi tappis varjunime Välk all tuntud Paulov 1945. aasta 18. oktoobril Polvamaal Veriora vallas metsas metsavend Aleksander Sibula ning 1946. aasta 27. oktoobril samas vallas Viluste külas metsavennad Alfred ja Aksel Pärli, teatas kaitsepolitsei pressiesindaja. Paulov tappis okupatsioonireziimile vastu hakanud grupi liikmed eesmärgiga see grupp hävitada ja maha suruda, pannes sellega toime inimsusevastase kuriteo, seisab süüdistuses. Süüdimoistmise korral saab Paulovit karistada 8-15-aastase voi eluaegse vabadusekaotusega. Kaitsepolitsei uurija vottis "Välgu" süüdistatavana kriminaalvastutusele 7. juulil. 13. juulil, kinnitas Polva prokuratuur Paulovi süüdistuskokkuvotte ja saatis kriminaalasja arutamiseks Polva maakohtusse. Paulov on sündinud 1924. aasta 19. märtsil Veriora vallas. Paulovi ohver Aleksander Sibul oli Veriora valla endine mölder ja veskiomanik. Pärast soja loppu 1944. aastal asus ta ennast varjama Noukogude okupatsioonivoimude eest, kuna kartis represseerimist. Sibul lootis, et Noukogude okupatsioon saab kiiresti läbi. Kaitsepolitsei ei tuvastanud, et Aleksander Sibul oleks osutanud aktiivset vastupanu okupatsioonireziimile. Tema vastupanu oli passiivne, ta ei allunud kehtivale korrale ja varjas end noukogude voimu eest. Räpina vallast pärit vennad Alfred ja Aksel Pärli varjasid end samuti noukogude voimu eest kahekesi Vorumaa metsades. Aksel Pärli oli teeninud Saksa sojaväes, Alfred kartis Noukogude Liidu sojaväkke mobiliseerimist. Alfred ja Aksel Pärli olid relvastatud püstolkuulipilduja ja vintpüssiga. Nad varjasid end lootuses, et kuulutatakse välja amnestia ja nad saavad metsast välja tulla. Rahvuslikku relvastatud vastupanuliikumist NSV Liidu okupatsioonivoimudele käsitleti pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal kui "poliitilist banditismi". "Banditismi" likvideerimine kuulus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi ning Siseasjade Rahvakomissariaadi ülesannete hulka. 1945. aasta 4. septembril andsid ENSV rahvakomissarid Aleksander Rezev ja Boriss Kumm välja käskkirja, kus kästi täita Noukogude Liidu marssali Lavrenti Beria korraldust kiiremas korras kaotada "noukogudevastane rahvuslik porandaalune liikumine ja tema relvastatud banded", st. metsavennad, ühendades operatiivsed voimalused agentuuritööga. Viivitamatult tuli agendid saata metsavendade sekka, et viimaseid agentuurikombinatsioonide kaudu likvideerida - arreteerida voi tappa. Selleks kasutati agente, kes olid kohalikud elanikud, tundsid ümbruskonna isikuid ja kel oli voimalus voita kohalike metsavendade usaldus. Tihti oli tegemist Saksa üksustes voi Omakaitses teeninud isikutega. Nn. hävitusagentide (vene keeles agent-bojevik) ülesanne oli sugulaste ja tuttavate kaudu kindlaks teha end varjavate metsavendade asukoht, neile ise metsavenda etendades lähedale pääseda ning seejärel metsavennad morvata. Nii tappis hävitusagent Välk ehk Karl-Leonhard Paulov oma ohvrid laskudega selja tagant. Morvaragente motiveeriti vastutusest pääsemise, raha ja muude soodustustega. Tihti tegutsesid sellised "esimese kategooria agendid" julgeoleku teenistuses mitu aastat: nii on teada, et süüdistatavat Paulovit kasutati näiteks ka 1948. aastal legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna, keda hüüti ka Hirmsaks Antsuks, jälitamisel eesmärgiga Kaljurand morvata. Kaitsepolitsei tegi eeluurimise käigus kindlaks mitu ENSV julgeolekuorganite kaadritöötajat, kes olid seotud hävitusagentide värbamise ja juhtimisega, kuid koik need isikud on kas surnud voi Eestist lahkunud. Loe Karl Paulovist ka "Luubi" artiklit. 30. 07.1999: Pärnumaa metsavendade kokkutulek Uulus Pärnu lähedal Uulus, Aino Lepa kodus jõe kaldal peeti Pärnumaa metsavendade kokkutulek. Kohal oli umbes 30 metsavenda. Tervitustega esinesid EML esimees Arnold Ojaste ja Eerik Kross Riigikantseleist. Aino Lepp pidas pikema ettekande RVL-ist. Pakuti süüa ja juua. Mõnus oli 05.07.1999: "Metsavenna käsiraamatu" esitlus Tallinnas Reedel, 5. juulil toimub kell 17.15 toimub Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis Alfred Käärmanni raamatu "Metsavenna käsiraamat pidulik esitlus. Esitlus toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu julgeolekuseminari raames. ÜEKN oli ka üks ramatu väljaandmise toetajaid. Esineb autor. 23.06.1999: "Metsavenna Käsiraamatu" esitlus Valgas Võidupühal, 23. juunil kell 12.00 Valga uue muuseumi ruumes toimub Alfred Käärmanni äsjailmunud raamatu "Metsavenna käsiraamat" esitlus. Kõneleb autor ja peaminister Mart Laar. Kokkutulek ERNA laagris 5.- 7. augustini 1999 peetakse Eesti metsavendade kokkutulek ERNA retke baaslaagris Kautlas. Kavas on pärgade asetamine Kautla memoriaalile, piduõhtu, loengud ERNA retkest ja metsavendlusest. Välja pandud näitud ERNA-st 1941 ja metsavendade fotodest. Kõik metsavennad ja nende sugulased või sõbrad oodatud. Registreerida saab aadressil: Eesti Metsavendade Liit, Lemmatsi 4a-4, Tartu. Varastele
registreerijatele võimalik saada voodikohad Paunkülas asuvas spordigümnaasiumis.
Üldine ööbimine telkides, mida soovitav ise kaasa võtta. Laagri ajal on metsavennad kaitseväe toidul: väli hommiku-, lõuna- ja õhtusöök.
|