---

Kohus mõistis väidetava hävitusagendi süüdi kolme metsavenna tapmises

Teisipäev, 26. oktoober 1999, 17:21 EE.POL EE.KRI (ETA-91 26.10.1999 26PAULO.TXT spol)
TALLINN, 26. oktoober. Põlva maakohus mõistis teisipäeval väidetava hävitusagendi Karl-Leonhard Paulovi süüdi kolme metsavenna tapmises, kuid vabastas ta selle eest mõistetud vanglakaristuse kandmisest nende kuritegude aegumise tõttu.

Kohus kvalifitseeris Paulovile (75) kaitsepolitsei poolt esitatud süüdistuse inimsusevastastes kuritegudes ümber tahtlikuks tapmiseks raskendavatel asjaoludel ning mõistis talle selle eest kaheksa-aastase vangistuse.
Kuna mõrvatöödest on möödunud üle viiekümne aasta, siis on need kuriteod praeguseks aegunud ning vanglakaristust Paulov enam kandma ei pea.
Paulovi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv ütles ETAle, et tema ilmselt kohtuotsust edasi ei kaeba, tema arvates teeb seda ilmselt prokurör.

Prokuröril on kohtuotsuse protestimiseks Tallinna ringkonnakohtus aega kümme päeva.

Prokurör nõudis Paulovi süüdimõistmist inimsusevastastes kuritegudes ning tema karistamist selle eest kaheksa-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Prokurör Külli Simmi sõnul leidis kohtus tõendamist Paulovi koostöö okupatsioonivõimudega, mistõttu ta tuli inimsusevastastes kuritegudes süüdi mõista.

Paulovi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv märkis, et Paulov tappis metsavennad enesekaitseks ega olnud selleks NKVD poolt värvatud.

Paulov tunnistas kohtus kolme metsavenna tapmist, kuid eitas kategooriliselt inimsusevastaseid kuritegusid.

Saksa sõjaväes olnud Paulov väitis kohtule, et ta oli samuti okupatsioonivõimude eest metsas varjul ning oli sunnitud metsavennad tapma, et ise ellu jääda.

Ka kinnitas Paulov, et ta ei olnud NKVD poolt värvatud nn hävitusagent ega saanud metsavendade tapmiseks võimudelt mingeid juhtnööre.

Kohtus üle kuulatud tunnistajad teadsid Paulovi tegemistest vaid külainimeste juttude põhjal, sest olid ise tol ajal alles lapsed.

Kaitsepolitsei süüdistuse kohaselt mõrvas Paulov 1945. aastal Eesti NSV riikliku julgeoleku organite nn hävitusagendina kolm nõukogude võimu eest metsa põgenenud metsavenda.

Karl-Leonhard Paulov agendinimega Välk tappis 1945. aasta 18. oktoobril Põlvamaal Veriora valla metsas metsavend Aleksander Sibula ning 1946. aasta 27. oktoobril Veriora vallas Viluste külas metsavennad Alfred Pärli ja Aksel Pärli.

Rahvuslikku relvastatud vastupanuliikumist NSV Liidu okupatsioonivõimudele käsitleti peale Eesti okupeerimist 1944. aastal okupatsioonivõimu organite poolt kui poliitilist banditismi.

Nn hävitusagentide ülesanne oli sugulaste ja tuttavate kaudu kindlaks teha end varjavate metsavendade asukoht, neile ise metsavenda etendades lähedale pääseda ja seejärel mõrvata.

Sellist meetodit kasutades tappis hävitusagent Paulov oma ohvrid laskudega selja tagant.

Mõrvaragente motiveeriti vastutusest pääsemise, raha ja muude soodustustega.

Tihti tegutsesid sellised "esimese kategooria agendid" julgeoleku teenistuses mitmeid aastaid.

Kaitsepolitsei andmetel kasutati Paulovit ka 1948. aastal legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna alias Hirmsa Antsu jälitamiseks eesmärgiga ta tappa.

Kaitsepolitsei tegi Paulovi kriminaalasja eeluurimisel kindlaks mitmed ENSV julgeolekuorganite kaadritöötajad, kes olid seotud hävitusagentide värbamise ja juhtimisega, kuid praeguseks ajaks on enamus neid juba surnud või Eestist lahkunud.

ETA
mk.MJ