NKVD hävitusagent astub kohtu etteTALLINN, 18. oktoober, BNS - Metsavendi tapnud ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatav endine ENSV sise- ja julgeolekuministeeriumi nn. hävitusagent Karl-Leonhard Paulov astub esmaspäeval Polva maakohtu ette. Kolme metsavenna tapmises süüdistatav 75-aastane Paulov pidi Polvas kohtu ette astuma juba augustis, kuid Tallinnas elav kohtualune ei ilmunud kohale ja istung lükkus oktoobrisse edasi. Kui kohtualune ka esmaspäeval istungile ei ilmu, voib politsei kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kaitsepolitsei koostatud süüdistuse järgi tappis varjunime Välk all tuntud Paulov 1945. aasta 18. oktoobril Polvamaal Veriora vallas metsas metsavend Aleksander Sibula ning 1946. aasta 27. oktoobril samas vallas Viluste külas metsavennad Alfred ja Aksel Pärli, teatas kaitsepolitsei pressiesindaja. Paulov tappis okupatsioonireziimile vastu hakanud grupi liikmed eesmärgiga see grupp hävitada ja maha suruda, pannes sellega toime inimsusevastase kuriteo, seisab süüdistuses. Süüdimoistmise korral saab Paulovit karistada 8-15-aastase voi eluaegse vabadusekaotusega. Kaitsepolitsei uurija vottis "Välgu" süüdistatavana kriminaalvastutusele 7. juulil. 13. juulil, kinnitas Polva prokuratuur Paulovi süüdistuskokkuvotte ja saatis kriminaalasja arutamiseks Polva maakohtusse. Paulov on sündinud 1924. aasta 19. märtsil Veriora vallas. Paulovi ohver Aleksander Sibul oli Veriora valla endine mölder ja veskiomanik. Pärast soja loppu 1944. aastal asus ta ennast varjama Noukogude okupatsioonivoimude eest, kuna kartis represseerimist. Sibul lootis, et Noukogude okupatsioon saab kiiresti läbi. Kaitsepolitsei ei tuvastanud, et Aleksander Sibul oleks osutanud aktiivset vastupanu okupatsioonireziimile. Tema vastupanu oli passiivne, ta ei allunud kehtivale korrale ja varjas end noukogude voimu eest. Räpina vallast pärit vennad Alfred ja Aksel Pärli varjasid end samuti noukogude voimu eest kahekesi Vorumaa metsades. Aksel Pärli oli teeninud Saksa sojaväes, Alfred kartis Noukogude Liidu sojaväkke mobiliseerimist. Alfred ja Aksel Pärli olid relvastatud püstolkuulipilduja ja vintpüssiga. Nad varjasid end lootuses, et kuulutatakse välja amnestia ja nad saavad metsast välja tulla. Rahvuslikku relvastatud vastupanuliikumist NSV Liidu okupatsioonivoimudele käsitleti pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal kui "poliitilist banditismi". "Banditismi" likvideerimine kuulus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi ning Siseasjade Rahvakomissariaadi ülesannete hulka. 1945. aasta 4. septembril andsid ENSV rahvakomissarid Aleksander Rezev ja Boriss Kumm välja käskkirja, kus kästi täita Noukogude Liidu marssali Lavrenti Beria korraldust kiiremas korras kaotada "noukogudevastane rahvuslik porandaalune liikumine ja tema relvastatud banded", st. metsavennad, ühendades operatiivsed voimalused agentuuritööga. Viivitamatult tuli agendid saata metsavendade sekka, et viimaseid agentuurikombinatsioonide kaudu likvideerida - arreteerida voi tappa. Selleks kasutati agente, kes olid kohalikud elanikud, tundsid ümbruskonna isikuid ja kel oli voimalus voita kohalike metsavendade usaldus. Tihti oli tegemist Saksa üksustes voi Omakaitses teeninud isikutega. Nn. hävitusagentide (vene keeles agent-bojevik) ülesanne oli sugulaste ja tuttavate kaudu kindlaks teha end varjavate metsavendade asukoht, neile ise metsavenda etendades lähedale pääseda ning seejärel metsavennad morvata. Nii tappis hävitusagent Välk ehk Karl-Leonhard Paulov oma ohvrid laskudega selja tagant. Morvaragente motiveeriti vastutusest pääsemise, raha ja muude soodustustega. Tihti tegutsesid sellised "esimese kategooria agendid" julgeoleku teenistuses mitu aastat: nii on teada, et süüdistatavat Paulovit kasutati näiteks ka 1948. aastal legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna, keda hüüti ka Hirmsaks Antsuks, jälitamisel eesmärgiga Kaljurand morvata. Kaitsepolitsei tegi eeluurimise käigus kindlaks mitu ENSV julgeolekuorganite kaadritöötajat, kes olid seotud hävitusagentide värbamise ja juhtimisega, kuid koik need isikud on kas surnud voi Eestist lahkunud.
|