|
August Sabbe sündis 1.09.1909 Võrumaal Paidra
külas, Palo talus. Kaks vanemat venda langesid Vabadussõjas.
Isa suri 1929. August jäi talu pärijaks. Õppis Tsolgo
koolis. Kuni venelaste tulekuni elas ja töötas oma isatalus.
1941. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, 1944. aastal
varjas end mobilisatsiooni eest Saksa sõjaväkke. 1944-45
varjas end jälle mobilisatsiooni eest punaväkke. 1945.a. sügisel
tuli metsast välja ja legaliseerus. Läks tööle Paidra
veskisse veskipoisiks, kuna talupidamine vene võimu all talle
ei istunud. Töötas Paidra veskis aastatel 1945-49. Suur osa
Sabbe sõpru olid metsavennad ja ta käis nendega läbi.
Juulis 1949 arreteeriti Sabbe KGB poolt ja pärast vastavat töötlemist
värvati KGB agendiks ning kästi minna metsavendi püüdma.
Sabbe rääkis sõpradele, et teda taheti agendiks teha.
Siirdus metsa, kuid KGB-le kaastööd ei teinud. Varjas end
esimese talve üksinda. 1950 ühines Jaan Rootsi metsavendade
salgaga. 1951-54 varjas end Suure Taevaskoja lähedal punkris. Kuulus
Rootsi salga nn. tagalameeskonda - hoolitses varustuse, moona ja eluaseme
eest. Pärast Jaan Rootsi ja juhtivate salga liikmete langemist
1952. aasta juunis Räpina lähedal Ristipalol ja Taevaskoja
punkri avastamist 1954. aasta talvel, hakkas end üksinda varjama.
1954-78 varjas end peamiselt oma kodukandi metsades. Oli enamuse sellest
ajast "üleliiduliselt tagaotsitav ohtlik kurjategija".
Sabbet otsisid nii Võru kui Põlva KGB. 1978. Aasta septembris
olid nad viimaks edukad. |
Sabbe hukkus 27.09.1978 Võhandu jões kui teda püüdsid
arreteerida praegu Võrus elav endine KGB ohvitser Ervin Oras ja Põlvas
elav endine SORVVO inspektor Neeme Taavel. August Sabbe ei alistunud vaenlastele,
vaid suri vaba mehena oma koduse Võhandu jõe voogudes. August
Sabbe maeti võimude korraldusel 20.10.78 Raadi kalmistule Tartus.
28.09.1998 avati Sabbe kalmul mälestuskivi, millel seisab tekst:
mu sõbrad teadke kõik,
mu hinge viimne hõik,
te kätte tasuge mu elu eest!
Puhka rahus vaba Isamaa mullas! Sa jäid Eestile surmani truuks