Hirmus Ants
Hirmus Ants, õige nimega Ants Kaljurand, sündis 20. oktoobril 1917. aastal Tallinnasl. Ants oli pärit vaesest perekonnast ja üles kasvanud ilma isata. Antsu ema oli saarlane ja üles kasvas ta Saaremaal. Eesti aja lõpul töötas sulasena Pärnumaa Soontaga valla taludes.
Vaata Antsu ja Ülo Kaalu staabipäevikut siit Ants Kaljurand enne Eesti sõjaväe ajateenistust, "kui ta veel poisikese nägu oli". Pilt ja selgitus saadud Antsu omaaegselt pruudilt, kelle ta NKVD kohalikust vanglast vabastas.Ants oli eestiaegne Kaitseliidu liige. 1941.a Suvesõjas võttis ta metsavennana osa Pärnumaa ja Läänemaa vabastamisest venelastest ja astus seejärel Omakaitsesse. 1942. aastast alates sõdis venelaste vastu rindel. 1944. aasta sügisel langes ta Saaremaal venelaste kätte vangi ja toodi Tallinna sõjavangilaagrisse. Siin kohtus ta rahvuslikult meelestatud kaasvangi Ülo Kaaliga. Koos otsustati põgeneda ja võitlust jätkata. Detsembris 1944 põgenemine õnnestus. Antsust sai metsavend.
Hirmus Ants koondas enda ümber tugeva metsavendade salga, keda ümbruskonna kommunistid ja venelased kartsid rohkem kui tuumapommi, nagu ütles üks kohalik partorg. 1946. aastal liitus Antsu juhitud salk RVL-iga. Antsu vägitegudest räägitakse Pärnu- ja Läänemaal tänaseni legende. Ta vabastas oma kaaslasi vanglast, käis vene ohvitseri mundris Pärnu restoranis lõunat söömas, heiskas rahvuspühadel sini-must-valgeid lippe ja kõrvaldas mitmeid aktiivseid kommuniste. Hirmus Ants reedeti jaanipäeval 1949.
Venelased arreteerisid ta viina sisse segatud mürgi abil. Pärast piinamisi julgeolekus
lasid venelased Antsu ja kas tema kaaslast: Arved Pildi ja Juhan Metsääre,
sõjaväetribunali otsusega 13. märtsil 1951 Tallinnas maha.
Kinnitus KGB arhiivist, et
mahalaskmine on toime pandud:
|
