Albert Kosenkranius sündis 23. märtsis 1901. aastal Pärnumaal Saarde vallas Kikerpera külas. Talumees.

1941. aastal oli metsavend. Osales Kilingi-Nõmme vabastamisel venelastest. 

Sõja ajal teenis Omakaitses. Pärast 1945. aastal venelaste tulekul läks metsavennaks.
Kosenkraniusel õnnestus tegutseda metsavennana kuni 1957. aasta maini. Umbes 1950. aastast liitus Ervin Saarega. 1951 tuli nende juurde Viktor Olde, kes eelistas metsavennaelu teenimisele punarmees.

Kosenkraniuse andis ära laagrist tagasitulnud endine metsavend, KGB agent "Jaanus".  28. mail 1957. söötis ta Kosenkraniusele sisse KGB poolt unerohuga immutatud võileibu ja ta võeti uimastatult kinni. 12. oktoobril 1957 mõistis sõjatribunal Kosenkraniuse surma ja ta lasti maha 9. detsembril 1957.

Pilt on tehtud venelaste poolt pärast Kosenkraniuse arreteerimist tema metsavennaaegse varustusega.

Kosenkraniuse kaks kaaslast, Ervin Saar ja Viktor  Olde langesid lahingus 30.  juunil 1957.

Vaata pilte

Loe KGB eriteadet Kosnkraniuse, Saare ja Olde tabamisest originaalis

Loe eriteate eestikeelset refereeringut