Julgeolekutöötajad sundisid metsavenda tapma surmaähvardusel

EPL 28.08.2002

 

Nõukogude hävitusagendi Rudolf Tuvi (77) sõnul tegi ta head, kui tappis metsavennast kaaslase Oskar Rudolf Rummi une pealt lasuga kuklasse, kuna päästis sellega mehe Nõukogude julgeolekuorganite metsikutest piinamistest.

"Tegin talle sellega ainult head," ütles eile Valga maakohtu ees olnud Rudolf Tuvi Eesti Päevalehele. "Mõtlesin, et päästan ta nendest piinadest. See, mida julgeolek oleks temaga teinud, on kohutav."

Tuvi rääkis eile kohtus, et Rummi sundis teda 1953. aastal surma ähvardusel tapma kunagine ENSV siseministeeriumi Elva rajooniosakonna ülem Vladimir Penart (76).

Penart saatis teravilja riisumise eest metsa pagenud Tuvile sugulaste kaudu teate, et ta võib redust välja tulla ja saab amnestia.

Ligi aasta end koos Rummiga metsas varjanud Tuvi läks Elva miilitsasse, kus Penart ja tema abiline, kelle nime Tuvi enam ei mäleta, andsid talle TT-püstoli ja 16 padrunit ning käskisid metsa tagasi minna ja Rumm mõrvata.

"Nad ütlesid, et kui ma ei nõustu, siis lastakse mind maha," lausus Tuvi. "Ütlesid, et enne amnestiat ei saa, kui tapad Rummi. Alguses pakkus Penarti abiline mulle tapmiseks nuga, aga ma keeldusin sellest. Ütlesin, et ei pääse Rummile nii ligidale ja siis nad andsid püstoli."

ENSV siseministeeriumi Elva rajooniosakonna eriülesannetega agendiks ehk vene keeles "agent bojevikuks" värvatud Tuvi sai agendinimeks Aus. Ta läks metsa Rummi juurde tagasi, kus enda sõnul tappis mehe une pealt lasuga kuklasse. Seejärel kutsus ta kohale julgeolekutöötajad, kes viisid Rummi surnukeha Elva miilitsamaja keldrisse.

Lisaks Rummi mõrva organiseerimisele süüdistab kaitsepolitsei Penartit veel kolme metsavenna tapmise organiseerimises ning tapmistest osavõtmises aastatel 1953-1954 ning Tuvi ühele tapmisele kaasaaitamises.
Tuvi rääkis, et hoolimata lubadustest ei jätnud Nõukogude julgeolekutöötajad teda pärast Rummi tapmist rahule, sundides täitma üha uusi ja uusi ülesandeid. Julgeolek käskis Tuvil käia taludes ning hankida infot end varjavate metsavendade kohta, kuid ta suutis enese väitel julgeolekutöötajaid petta ning esitas neile valeinfot.

Kaitsepolitsei süüdistuse kohaselt oli aga Tuvi antud informatsioon tõene ning see aitas julgeolekul tabada kolm metsavenda, kes kinnipidamisel mõrvati, kuigi nad vastupanu ei osutanud.

Tuvi tunnistas ennast kohtus süüdi vaid Rummi tapmises, kuid eitas teiste metsavendade otsimist ja julgeolekule nende asukoha näitamist.

Penart eitas kõiki talle esitatud süüdistusi ning ütles, et endist NKVD hävitusagenti Tuvi ta ei tunnegi. "Võibolla oleme kunagi kohtunud, kuid mina küll seda ei mäleta," lausus Penart. "Miks ta minu kohta sellist juttu räägib, seda tuleks tema käest küsida."

Prokurör Toomas Tombergi sõnul on kohtutoimikus aga Nõukogude julgeoleku koostatud dokumendid, kus on Tuvi värbamist, Rummi ja teiste metsavendade püüdmist ning tapmist täpselt kirjeldatud ning nendele on alla kirjutanud Penart.

"Käekirja ekspertiis tõestab, et need on tõesti Penarti kirjutanud," lausus prokurör.
Nii Tuvi, kui ka Penart väitsid kohtus, et Rumm polnud poliitilistel motiividel metsas redutav metsavend vaid kümnete inimeste surmas süüdi olev bandiit.

Tuvi väitel oli Rumm teeninud Saksa sõjaväes vangilaagri autojuhina, vedanud vange mahalaskmisele ning lasknud neid ka isiklikult maha.

Penart aga väitis, et Rumm olla tapnud pärast sõda Ida-Virumaal 17 Nõukogude režiimile ustavat inimest - hävituspataljoni liikmeid, punaarmeelasi ning täitevkomitee töötajaid.

Penartit kaitses kohtus Venemaa välisministeeriumi palgatud Moskva advokaat Vakhtang Fjodorov kes ütles Eesti Päevalehele, et Penartile esitatud süüdistusel on poliitiline varjund.

"Süüdistuses antakse Rummi isikule hinnang," lausus Fjodorov. "Penartit süüdistatakse genotsiidis, kuid ta oli ju miilits, kes tegi lihtsalt oma tööd ja püüdis terroriste."

Penarti ja Tuvi kohtuasja olid eile Valka jälgima tulnud ka kaks Vene telekanalit - RTR ja Ren TV, kelle reporterite suunavatest küsimustest Penartile jäi mulje, et nad peavad Penartit ohvriks ja kannatajaks, keda Eesti võimud poliitilistel motiividel taga kiusavad.

"Nad (tapetud metsavennad- toim) olid ju bandiidid, olid ju?" küsis RTR-i reporter Penartilt intervjuu ajal.
Kohus otsustas jätkata istungit 23. septembril tunnistajate ülekuulamisega. Lisaks sellele esitab kohus arhiividele järelepärimise, kas Rummi väidetavalt korda saadetud mõrvade kohta on mingeid tõendeid.