August Sabbe sündis 1.09.1909 Võrumaal Paidra külas, Palo talus. Kaks vanemat venda langesid Vabadussõjas. Isa suri 1929. August jäi talu pärijaks. Õppis Tsolgo koolis. Kuni venelaste tulekuni elas ja töötas oma isatalus.
1941. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, 1944. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Saksa sõjaväkke. 1944-45 varjas end jälle mobilisatsiooni eest punaväkke. 1945.a. sügisel tuli metsast välja ja legaliseerus. Läks tööle Paidra veskisse veskipoisiks, kuna talupidamine vene võimu all talle ei istunud. Töötas Paidra veskis aastatel 1945-49. Suur osa Sabbe sõpru olid metsavennad ja ta käis nendega läbi. Juulis 1949 arreteeriti Sabbe KGB poolt ja pärast vastavat töötlemist värvati KGB agendiks ning kästi minna metsavendi püüdma. Sabbe rääkis sõpradele, et teda taheti agendiks teha. Siirdus metsa, kuid KGB-le kaastööd ei teinud. Varjas end esimese talve üksinda. 1950 ühines Jaan Rootsi metsavendade salgaga. 1951-54 varjas end Suure Taevaskoja lähedal punkris. Kuulus Rootsi salga nn. tagalameeskonda - hoolitses varustuse, moona ja eluaseme eest. Pärast Jaan Rootsi ja juhtivate salga liikmete langemist 1952. aasta juunis Räpina lähedal Ristipalol ja Taevaskoja punkri avastamist 1954. aasta talvel, hakkas end üksinda varjama. 1954-78 varjas end peamiselt oma kodukandi metsades. Oli enamuse sellest ajast "üleliiduliselt tagaotsitav ohtlik kurjategija". Sabbet otsisid nii Võru kui Põlva KGB. 1978. Aasta septembris olid nad viimaks edukad. Sabbe hukkus 27.09.1978 Võhandu jões kui teda püüdsid arreteerida praegu Võrus elav endine KGB ohvitser Ervin Oras (fotol aastal 1998) ja Põlvas elav endine SORVVO inspektor Neeme Taavel. August Sabbe ei alistunud vaenlastele, vaid suri vaba mehena oma koduse Võhandu jõe voogudes. August Sabbe maeti võimude korraldusel 20.10.78 Raadi kalmistule Tartus. 28.09.1998 avati Sabbe kalmul mälestuskivi, millel muuhulgas seisab tekst: