August
Sabbe sündis 1.09.1909 Võrumaal Paidra külas, Palo talus. Kaks vanemat venda
langesid Vabadussõjas. Isa suri 1929. August jäi talu pärijaks. Õppis Tsolgo koolis.
Kuni venelaste tulekuni elas ja töötas oma isatalus.
1941. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, 1944. aastal varjas end
mobilisatsiooni eest Saksa sõjaväkke. 1944-45 varjas end jälle mobilisatsiooni eest
punaväkke. 1945.a. sügisel tuli metsast välja ja legaliseerus. Läks tööle Paidra
veskisse veskipoisiks, kuna talupidamine vene võimu all talle ei
istunud. Töötas Paidra veskis aastatel 1945-49. Suur
osa Sabbe sõpru olid metsavennad ja ta käis nendega
läbi. Juulis 1949 arreteeriti Sabbe KGB poolt ja pärast vastavat töötlemist värvati
KGB agendiks ning kästi minna metsavendi püüdma. Sabbe rääkis sõpradele, et teda
taheti agendiks teha. Siirdus metsa, kuid KGB-le kaastööd ei teinud. Varjas end esimese
talve üksinda. 1950 ühines Jaan Rootsi metsavendade salgaga. 1951-54 varjas end
Suure Taevaskoja lähedal punkris. Kuulus Rootsi salga nn. tagalameeskonda - hoolitses
varustuse, moona ja eluaseme eest. Pärast Jaan Rootsi ja juhtivate salga liikmete
langemist 1952. aasta juunis Räpina lähedal Ristipalol ja Taevaskoja punkri avastamist
1954. aasta talvel, hakkas end üksinda varjama. 1954-78 varjas end peamiselt oma
kodukandi metsades. Oli enamuse sellest ajast "üleliiduliselt tagaotsitav ohtlik
kurjategija". Sabbet otsisid nii Võru kui Põlva KGB. 1978. Aasta septembris olid
nad viimaks edukad. Sabbe hukkus 27.09.1978 Võhandu
jões kui teda püüdsid arreteerida praegu
Võrus elav endine KGB ohvitser Ervin Oras (fotol
aastal 1998) ja Põlvas elav endine SORVVO inspektor Neeme
Taavel. August Sabbe ei alistunud vaenlastele, vaid suri vaba mehena oma koduse
Võhandu jõe voogudes. August Sabbe maeti võimude korraldusel 20.10.78 Raadi kalmistule
Tartus. 28.09.1998 avati Sabbe kalmul mälestuskivi,
millel muuhulgas seisab tekst:
mu sõbrad teadke kõik,
mu hinge viimne hõik,
te kätte tasuge mu elu eest