K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel vaatas Tartus, 15. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja Edgar MIKKORI ja Kalju NURMOJA süüdistuses VNFSV KrK § 581 a ja NSVL
Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi-
ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüdimõistetu Edgar MIKKORI avalduse
alusel kohtuvea parandamiseks Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali 3. oktoobri
1951.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri
prokurör Marge PÜSS. Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsusega mõisteti Edgar MIKKOR süüdi ning karistati VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati E. MIKKOR süüdi selles, et ta teenis 1944.a. Saksa sõjaväes ja varjas ennast nõukogude võimu eest 1945.a. sügiseni, misjärel legaliseerus. 1948.a. kevadest varjas E. MIKKOR ennast taas metsavennana kuni areteerimiseni. Varjamise ajal pani ta koos Kalju NURMOJAGA toime riisumise Piiometsa, Kolu, Purdi, Viisu ja Mäeküla kooperatiivkauplustes. Kauplustest riisuti mitmesuguseid kaupu, mille väärtus oli üle 100.000 rubla. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ning karistati Kalju NURMOJA VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. E. MIKKOR taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes. Ta väidab, et oma vanemate julgeoleku tagamiseks tuli tal ennast varjata metsas, kusjuures kaupluste riisumist lugesid metsavennad nõukogude võimu vastu peetava võitluse meetodiks. Kauplustest saadud raha ja kaupu vajati äraelamiseks. Samuti kasutati sel teel saadud vahendeid nõukogude vangilaagrites kinnipeetavate vabadusvõitlejate ja nende lähedaste materiaalseks toetamiseks.Riigile tekitatud kahju on üle paisutatud. Protsessitoimingute protokollid koostati vene keeles, kusjuures tõlk valdas eesti keelt puudulikult. K. NURMOJA ei ole rehabiliteerimistaotlust talle NSVL Ülemnõukogu
Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja
ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes esitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s : E. MIKKORILE ja K. NURMOJALE NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud teod seondusid enda varjamisega nõukogude võimu eest metsas. Need pandi toime elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite hankimiseks. Kauplustesse jäeti maha kiri Tasujate nimelt, milles süüdistati KGB-d ja miilitsat Eesti rahva tagakiusamises ja hävitamises ning kinnitati, et kauplustest võetut kasutatakse nõukogude võimu ohvrite heaks. Kaupluste riisumisel kauplusetöötajaid ega teisi isikuid ei ohustatud. Kauplustest võeti kaupu niipalju, kui jõuti käes ja vahel jalgratastel ära viia. Kooperatiivile tekitatud kahju selgitamisel on toetutud üksnes õienditele, mis ei ole kahju suuruse usaldusväärseks kindlakstegemiseks küllaldane. Raha ja kaubad jagati metsavendade grupi arvukate liikmete vahel. Enda varjamine metsas oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse
eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, kusjuures riisumisi panid riikliku omavoli
ohvrid varjamise ajal toime hädaseisundis. Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt
represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2
p.1 alusel on E. MIKKORILE ja K. NURMOJALE VNFSV KrK § 581 a järgi süüksarvatud teod
loetud rehabiliteerituks. K. NURMOJALE on selle kohta väljastatud
rehabiliteerimistunnistus. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alsetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsus Edgar MIKKORI ja Kalju NURMOJA süüdistuses NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida Edgar MIKKOR ja Kalju NURMOJA neile NSVL
Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi-
ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest
tulenevate õiguslike tagajärgedega. 2. Süüdimõistetu Edgar MIKKORI avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 15. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele
ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep tagasi |