Kohus mõistis väidetava hävitusagendi süüdi kolme metsavenna tapmisesTeisipäev, 26.
oktoober 1999, 17:21 EE.POL EE.KRI (ETA-91 26.10.1999 26PAULO.TXT spol) TALLINN, 26. oktoober. Põlva maakohus mõistis teisipäeval väidetava hävitusagendi Karl-Leonhard Paulovi süüdi kolme metsavenna tapmises, kuid vabastas ta selle eest mõistetud vanglakaristuse kandmisest nende kuritegude aegumise tõttu. Kohus kvalifitseeris Paulovile
(75) kaitsepolitsei poolt esitatud süüdistuse inimsusevastastes kuritegudes ümber
tahtlikuks tapmiseks raskendavatel asjaoludel ning mõistis talle selle eest
kaheksa-aastase vangistuse. Prokuröril on kohtuotsuse protestimiseks Tallinna
ringkonnakohtus aega kümme päeva. Prokurör nõudis Paulovi
süüdimõistmist inimsusevastastes kuritegudes ning tema karistamist selle eest
kaheksa-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Prokurör Külli Simmi sõnul leidis kohtus tõendamist
Paulovi koostöö okupatsioonivõimudega, mistõttu ta
tuli inimsusevastastes kuritegudes süüdi mõista. Paulovi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv märkis, et Paulov tappis metsavennad enesekaitseks ega olnud selleks NKVD poolt värvatud. Paulov tunnistas
kohtus kolme metsavenna tapmist, kuid eitas kategooriliselt inimsusevastaseid kuritegusid. Saksa sõjaväes olnud Paulov
väitis kohtule, et ta oli samuti okupatsioonivõimude eest metsas varjul ning oli
sunnitud metsavennad tapma, et ise ellu jääda. Ka kinnitas Paulov,
et ta ei olnud NKVD poolt värvatud nn hävitusagent ega saanud metsavendade tapmiseks
võimudelt mingeid juhtnööre. Kohtus üle kuulatud tunnistajad teadsid Paulovi tegemistest vaid külainimeste juttude põhjal, sest olid ise tol ajal alles lapsed. Kaitsepolitsei süüdistuse kohaselt mõrvas Paulov 1945. aastal Eesti NSV riikliku julgeoleku organite
nn hävitusagendina kolm nõukogude võimu eest metsa põgenenud metsavenda. Karl-Leonhard Paulov
agendinimega Välk tappis 1945. aasta 18. oktoobril Põlvamaal Veriora valla metsas
metsavend Aleksander Sibula ning 1946. aasta 27. oktoobril Veriora vallas Viluste külas
metsavennad Alfred Pärli ja Aksel Pärli. Rahvuslikku relvastatud vastupanuliikumist NSV Liidu okupatsioonivõimudele käsitleti peale Eesti okupeerimist 1944. aastal okupatsioonivõimu organite poolt kui poliitilist banditismi. Nn hävitusagentide ülesanne oli sugulaste ja
tuttavate kaudu kindlaks teha end varjavate metsavendade asukoht, neile ise metsavenda
etendades lähedale pääseda ja seejärel mõrvata. Sellist meetodit kasutades tappis hävitusagent Paulov oma ohvrid laskudega selja tagant. Mõrvaragente motiveeriti vastutusest pääsemise, raha
ja muude soodustustega. Tihti tegutsesid sellised "esimese kategooria
agendid" julgeoleku teenistuses mitmeid aastaid. Kaitsepolitsei andmetel kasutati Paulovit
ka 1948. aastal legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna alias Hirmsa Antsu jälitamiseks
eesmärgiga ta tappa. Kaitsepolitsei tegi Paulovi
kriminaalasja eeluurimisel kindlaks mitmed ENSV julgeolekuorganite kaadritöötajad, kes
olid seotud hävitusagentide värbamise ja juhtimisega, kuid praeguseks ajaks on enamus
neid juba surnud või Eestist lahkunud. ETA
|