METSAVENNA LUURE Pean kohe ütlema, et see ei olnud meil vajalikul tasemel... Piirdusime vaid isikliku vaatluse ja omastelt ja abistajatelt kuulduga. Peaaegu täiesti puudusid meil silmad ja kõrvad meie vaenlaste hulgas. Surmavaenlasel olid aga silmad ja kõrvad elanike, kahjuks ka meie endi seas... See maksis meile palju noori elusid, verd ja pisaraid... Olime selleks liig ausad ja usaldavad, et vaenlase agente läbi näha (Ahero Salme).
Mitte ükski võõrvõim ei ole toime tulnud ilma käsilasteta kohalike elanike hulgast. Samuti teavad ka need käsilased vaenlasi, kellele nad teateid edasi annavad. Meie ei osanud kasutada sunniviisilist värbamist kohalike kommunistide hulgast kes elasid siin, oma kodudes koos peredega. Nendelt oleks saanud teada palju nimesid kelle vastu vaenlane huvi tundis, samuti palju vaenlaste nimesid, kes haarangutel osalesid... Haarangutele ei tulnud võõrvägi ilma teejuhtideta kohalike hulgast. Sidepidamine vaenlase käsilaste hulgast värvatud agentidega ei saa olla kokkulepitud ajal ja kohas vaid: “Kui meil vaja on, küll me teid leiame!” Ei saa kasutada salajasi postkaste ega vahendajaid. Reetmise võimalus! Metsavendadel peab olema täpne teave oma tegevuspiirkonnas elavate inimeste kohta. Igasugu võõraste ilmumine ümbruskonda on juba ohu märk.Vaenlane kasutas luurajatena ära isegi “kurttumme” kerjuseid, kes liikusid metsakülades ja näitasid näpuga oma suu peale! Vahetati välja eestiaegsed metsavahid, asemele tulid uued, keda ei tuntud ega teatud nende päritolu. Suurt ohtu meie rahvale kujutasid sakslaste poolt Eestisse toodud sõjapõgenikud, kellest vene vägede sissetungi järel said kohapealsed vaenlase silmad, kõrvad ja “käed”, hävituspataljoni liikmed. |