VARJUPAIK

Igal metsavennal peab olema varuks varjupaik või mitu mida tema relvavennad ega omaksed ei tea. Just nimelt ei tea, sest nendelt võidakse see varjupaik välja peksta kui nad seda teavad.

See varjupaik ei tohi olla metsavenna omaste, sugulaste ega üldiselt tuntud sõprade juures, sest need on vaenlasele teada.

Vaid kellegi ustava ja vaikida oskava inimese juures , kes teab vaid seda, et varjate võõra võimu eest. Kõike muud mis puutub metsavenna tegevusse, kaaslastesse või kavatsustesse, ei tohi ka teile varjupaiga andja teada. See teadmatus on tema hingerahuks vajalik. Ja seal varjupaigas peate käituma nii, et teid ei nähtaks, kuuldaks ega suitsulõhna tuntaks. Et teile kuuluvaid esemeid ei märgataks, et söögilaual ei oleks teie taldrikut, jooginõud, lusikat, kahvlit, nuga. Ei midagi rohkem kui majas ametlikult elavate inimeste jaoks! Iga ootamatu külaline sellesse majja on juba kahtlane, miks ta tuli? Vähemagi kahtluse korral tuleb sealt lahkuda jälgi jätmata, teatamata kuhu ja kui kauaks... Ja sel juhul on hea kui kusagil 3-5 tunni tee kaugusel on veel mõni varjupaik.