METSAVENDADE LIIKLEMINE

Päeval toimub ainult kinnise maastiku piires. Vältida tuleb teedevõrku, sildu, lagedaid alasid, metsasihti, tee- ja sihiriste, neid võivad valvata vaenlase salapostid.

Ümbruskonna kaart peab olema peas, suund võetakse päikese või kompassi abil. Teede ja sihtide ületamine toimub eelneva vaatluse järel kiirelt ja jälgi jätmata.

Salk liigub üks mees ees, silmside kaugusel, teise järel hanereas, silmside vahedega, eimingit juttu, suitsetamist, kolinat ega raginat, ei murta oksi ega tehta jälgi.

Kui teejuht, esimene mees seisatab, peatuvad ka kõik teised, olles valmis vajaduse korral esimest tulega toetama.

ÖINE LIIKLUS.

Metsast väljuvaid teeotsi ei tohi kasutada, need võivad olla vaenlase valve all. Metsast väljumiseks tuleb kasutada metsaäärt, kus teed ei ole.

Juba päikeseloojangu ajaks tuleb olla metsaääres, jälgida, mis lagedal toimub ja alles pimeduse saabudes minna üle väljade vältides teeriste ja teede kasutamist.

Asulas liikudes hoiduda peatänavates. Vajalikule majale ligineda õuepoolsest küljest, enne sisenemist majasse vaadata üle põõsad aias ja kas kõrvalhoonete uksed on väljast suletud. Vajalikku majja siseneb ainult üks, teine jääb välja.

Kui ollakse üksi, tuleb keegi majast õue ja räägite oma jutud.

HAIGUSED JA PARASIIDID.

Haigused tabavad inimesi ja levivad samuti inimeste kaudu. Metsas haigusi ei ole ja metsavend võib nad saada ja endaga punkrisse kaasa tuua kui ta on suhelnud elanikega.

Oma kaheksa aastat metsas elamise kestel olin vaid üks kord gripis ja sellegi tõi mulle külast punkrikaaslane, kes sääl käis.

Külmetuse eest tuleb aga hoiduda, eriti jalad olgu puhtad, kuivad ja soojad.

Hoiduda tuleb ka suvel vee joomisest kraavidest, kus püherdavad metsloomad.

Teha tuleb väike puust salvedega ja kinnise kaanega kaev punkri juurde. Või kaevata turbasohu sügav auk, mis mõnekümne minutiga annab puhta joogivee, olgugi see vesi pruuni värvi.

Suvel piinavad metsas kärbsed, sääsed, parmud, sügisel põdratäid. Päeval tuleb kaitsta kaela ja nägu sääsevõrguga, magamise ajal rippuva võrguga roheliseks värvitud marlist. “Koduseid” parasiite nagu lutikad, kirbud, täid ja prussakad, metsas ei ole.

Asulatesse ja suanadesse tulevad täid koos vaenlase sõdurite ja kolonistidega. Peale sõda olid talusaunad asustatud täide ja kirpudega.

Peale talusainas käimist pidi metsavend suvel oma puhta pesu seljast võtma ja läbi otsima. Alusetu on legend, et täid tulevad selga murestja riietes magamisest.

Erilise ohu kujutavad praegu Eesti metsadesse tekkinud puugid. Nende vastu võib kasutada peletavaid vedelikke nagu kampripiiritus või petrool, mida määrida kaelale, kraele, varukatele. Enne magama heitmist tuleb ihu ja pesu läbi otsida.

SIHILIK NAKKUSE LEVITAMINE.

1945.a. saadeti metsa marjuliste ja seenelistena isegi suguhaigusi põdevaid tüdrukuid, kes “õilsal” eesmärgil abistasid “puudust kannatavaid” metsavendi, kes siis olid juba sunnitud ravi otsima eriarstideslt, kes nendest teatasid “kuhu vaja” , millal patsient tuleb teatud kohta järgmisele raviseansile.

Meid päästis vaid see, et me võõrastega ei tegelenud, millegi alateadliku ohu tundel hoidusime võõrastele end näitamast.

Kuid selliseid juhuseid oli kui mõned õienoppijad end “ära kõrvetasid”.

Kõikide sõdades on naisi kasutatud kõige alatumateks tegudeks, kusjuures naised alati ei taipagi, mida see neile kaasa toob.