METSAVENNA KÄSIRAAMAT

Alfred Käärmann 

Eesti Rahvuse võitlus ellujäämise nimel ei ole veel lõppenud...

Idast tulevad ähvardused ja jultunud nõudmised, läänest mõnitused ja manitsused surmavaenlase nõudmistele järele anda.

Niikaua kui maailma suurriigid käituvad suurte röövloomadena, on surmaoht väikeriikidele olemas.

Ainus võimalus väikerahvastele ellu jäämiseks on vankumatu tahe ennast kaitsta ja oskus pidada sissisõda surmavaenlaste vastu.

Selles raamatus avaldatud sissisõja kogemused on saadud tuhandete eesti ja läti metsavendade ja meie abistajate kaotatud elude, vere ja pisarate hinnaga. Need kogemused on kehtivad ka tulevikus, sest surmavaenlane on olnud sama tuhat aastat.

Nii Vabadussõjas kui ka Teises maailmasõjas ei olnud Eesti kaitsjatel tegemist sõjaliste vastastega, vaid Surmavaenlasega, kelle eesmärgiks oli Eesti rahvuse hävitamine.

Aastatel 1940-88 jõudi kommunistlik Venemaa hävitada parima osa Eesti Rahvusest, arvuliselt ühe viiendiku. 

KES ON METSAVEND?

Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Ta peab olema vastupidav vaimliselt ja kehaliselt. Need kaks omadust tugevnevad metsas elades.

Iga metsavend peab olema isiksus kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taluda üksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad.

Muistsetest aegadest peale kehtib v e r i n e   r e e g e l: “Metsavend võib oma keelega lõigata läbi omaenda, oma relvavendade, omaste ja abistajate kõri”.

E e l m a i n i t u d  v e r i s e s t  r e e g l i s t   t u l e n e b:

SALASTATUS

Salastatus on metsavendluse kõige tähtsam nõue, mis algab iga metsavenna isikust.

Metsavend ei tohi kasutada oma õiget nime oma võitluskaaslaste, abistajate ega vaenlaste hulgas.

Kasutada tuleb hüüd- või varjunime. Esinedes oma õige nime all, seab ta vaenlase löögi alla kõigepealt omaksed ja näitab kätte koha vaenlasele kust teda ennast otsida.

Näitab vaenlasele kätte isikud, kelle seast surmavaenlane värbab vägivalla ja ähvarduste abil agendid, kes metsavenna reedavad või isegi mõrvavad. (Arvo Kalamehe ja Enn Luhtmaa juhtum). Arvestage sellega, et surmavaenlane omab vahendeid ja keskaegsete piinamiste kogemusi, et ka kõige ustavamaid inimesi rääkima panna... (Enn Luhtmaa naise ja Karl Tähe ema juhtum).

Metsavend peab lõpetama omaste külastamise, sest tema kodu on vaenlase pideva valve all.

Juhul, kui ta seda tingimata peab tegema, siis sündigu see, ette teatamata ei tohi usaldada vahendajaid... (Major Kure hukkumine oma kodus). Mingil juhul ei tohi metsavend oma kodu külastada perekondlike tähtpäevade puhul... nagu sünni- ja pulmapäevad, ristimised, matused, juubelid. Sest need tähtpäevad on vaenlasele teada ja tugevdatud valve pannakse välja metsavenna kodu ümber. (Minu ema matusel ja haua juures öösel valvas hävituspataljoni salk! Isegi järgmisel kevadel peale lume sulamist Hargla kalmistul kuuvalgel ööl).

Metsavend ei tohi anda mingit teavet oma relvavendade, asukoha, tegevuse ega kavatsuste kohta mitte kellelegi! Isegi oma emale, naisele ega isale mitte. Täieliku salastamisega säästab metsavend omakseid ja abistajaid piinamise eest! Ennast ja oma relvavendi surmast. Ainult need inimesed suudavad piinamisele vastu seista, kes midagi ei tea. (Mõniste peksutalgud okt. 1945.a).

Metsavend kogub teavet kõige kohta, mis tema tegevuspiirkonnas toimub. Kes on surmavaenlase käsilased, kus nad elavad, millega tegelevad? Kus asuvad vaenlse väeosad, nende arvuline suurus, relvastus, side- ja liiklusvahendid?

Ajalugu näitab, et ilma käsilasteta kohalike elanike seast, ei ole ükski võõrvõim hakkama saanud! Märkus: Moskva nõudis ohvriks eestimeelseid, kohalikud näitasid keda viia! Ülim salastatus hõlmab ka metsavendade omavahelisi suhteid. Iga metsavenna tutvusringkond ja tema abistajad on ainult tema asi. Relvavennad seda teada ei tohi. Abistajad ei tohi teada üksteist, see väldib sissekukkumisi.

Mitte keegi ei tea kui tugevad me suudame olla kui elusalt surmavaenlase kätte langeme. (Kalju Kreitsberg rääkis agent Hundi-Jukule kõik, vend Leo ei rääkinud ja peksti surnuks. Minu Kodutütrest ja abistajatest minu relvavennad ei teadnud ja nad jäid alles).