SUITSUTA KÜTTEPUU JA KÜTMINE

Suitsuta küttepuu on jalapeal surnud ja kuivanud lepp, millel rähnid koore maha ajanud ja mis veel püsti seisab... Sama kehtib ka noore peene männi kohta, aga kuival männil tuleb tõrvased oksakohad vahelt välja lõigata. Okstevahelised sirged jupid on kerged peeneks lõhkuda ja ei suitse kui õigesti tuld teha. Tõrvased oksakohad kõlbavad öösel pliidi kütmisel. Kuusk praksub ja kask haiseb!

Kütmine.

Tuli alustada pliidi all ainult mõne peene ja hästi kuiva pilpaga, vähehaaval juurde pannes jälgida, et tuli põleks heleda leegiga ja korsten hakkaks “hubisema” nagu priimus.

Kui söed juba all, ei tohi korraga palju puid lisada vaid ühekaupa ja pidevalt väikse vahega. Niipea kui “hubin” vaikub, kerkib suits!

Kui küttepuud on õigesti valitud ja kuivad, pliit “hubiseb”, on kütja vilunud ja korstna otsa juures on märgata päise päeva ajal ainult õhu virvendust, ei mingit suitsu!

Keeta võiv alati mis lõhna ei anna. Kuid praadida liha või kooke ainult tugeva tuulega, mis lõhna hajutab.

Öine torm vihmaga on selleks kõige sobivam kui punker on teest kaugemal.