METSAVENDADE RELVALAOD Tulevad luua juba rahu ajal. Põhimõttel: “Valmis olgu, vaja tuleb kindlati”. Suuri, salastatud ladusid, mida teavad mitu inimest, ei tohi olla. Sest need langevad kohe vaenlase kätte. Kuidas? Aga nii. Peale sõja algust, Moskva käsul ja EKP kõige “ustavamate” seltsimeeste abil loodi Eestis salajased toidu- ja relvalaod “võitluseks okupantide tagalas”. “Punaste Partisanide” peamees Karl Säre langes sakslaste kätte, tema teadis kõike ja temalt said sakslased teada kõik... Teine näide: 1944.a. peale saksalste lahkumist jäid Eestisse Haukka - Tümmleri luuregrupi mehed, kellel olid salakorterid linnas, salapunkrid metsas, mida teadsid grupi liikmed. Kinni kukkus üks grupi liige, temalt peksti välja kõik! Lisaks veel: samal 1944.a. septembris jäi lahkuvatel saksa vägedel mitmele poole Eestisse maha hulk relvi ja laskemoona, kõik see, mida kohalikud elanikud ei tahtnud, ei taibanud või ei suutnud ära peita, langes vaenlaste kätte. Siit tuleneb ainuõige, meie metsavendade poolt ära proovitud lahendus ja see on: metsavendade relvalaod peavad olema väiksed, hajutatud ja isiklikud. Nii kujunes see meil välja kohe peale sõda, selle alusel mida me ise lahinguväljadelt leidsime ja mida meile eestimeelsete elanike poolt peidetuna kätte juhatati. Tõenduseks olgu see, et allesjäänute, laomajandust ei kahjustatud. |