METSAVENNA RIIETUS

Peab teda kaitsma külma ja tuule eest. Parim on villane, kulumisele vastupidav sõjaväeriie. Värvuselt metsaga ühtiv tumehall või samblakarva. Võib olla ka laiguline, kuid see näitab juba kaugelt, kellega on tegemist. Riietuse juurde ei tohi kuuluda mitte midagi läikivat ega helkivat: nööpe, neete, pandlaid. Sama kehtib ka peakatte kohta.

Riietus peab olema avar, võimaldama joosta, kükitada, roomata, ei tohi käimisel kahiseda. Sünteetiline riie ei kõlba, läigib, on külm, kahiseb ja kergelt rebeneb, ei saa nõeluda.

Talvel õhukesest presendist kattega kasukas.

Jalanõud

Lahedad, laia nina ja laia säärega poolsäärikud nagu saksa “Halbstiefel” olid. Kuid peenemustrilise kummitallaga nagu kalossidel, et ei jääks teravaid jälgi.

Lai nina selleks, et ei pigistaks varbaid kokku. Lai säär selleks, et saaks kiirelt jalga ja jalast ära võtta. Kitsad säärikud ja nöörsaapad metsavennale ei kõlba.

Külmal, vesisel ja lörtsisel ajal on asendamatud laia nina ja sooja voodriga kummisäärikud, alla -10⁰ C vene lubjavildid. Saabaste suurus tuleb valida nii, et sisse saaks panna õhukese kihi pehmeid, kuivi heinu sisetalla asemel, nii suvel kui ka külmal ajal. See hoiab sokid puhtad ja kuivad, niiskus koguneb heintesse. Kui pkal rännakul on see heinapadi läinud märjaks, visatakse ta ära ja pannakse seljakotist uued heinad asemele. Samuti kõlbavad rukki- või kaeraõled. Ülearune oleks lisada, et jalad peavad olema alati puhtad, sokid ja jalarätid puhtad ja kuivad.

KAS VORMIS VÕI ERARIIDES

Huvitav on siin ära märkida, et meie surmaveanlased ts ekistid ei kandnud kunagi haarangutel ega tänavatel rahva seas liikudes vormiriideid!

Vormis esinesid nad ainult siis, kui nad oma asutuses vande ülekuulasid ja “töötlesid”! Kui “kõrgema” võimu esindajad oleksid nad oma võimu teostamisel alati vormi kandma pidanud.

Ka hävituspataljoni kaltsakad ei kandnud vormi ega tunnuseid, isegi punast linti mitte! Vormis olid vaid NKVD sõdurid , kes haarangutel metsas punkreid ründasid.

Meil, metsavendadel, ei saanudki olla mingit ühist vormi, kandsime Eesti Kaitseväe, Kaitseliidu või Saksa vormikuubi ja mütse eesti märkidega. Püksid olid tavaliselt kodukootud, sest püksid kuluvad ruttu. Ka pesu pidi olema halli, sambla või rohelist värvi.