Alfred Käärmann

kaarmann3.gif (52841 bytes)

Alfred Käärmann on sündinud 14. septembril 1922 Hargla kiriku kellamehe pojana. Ta lõetas 1943. aastal Valga Tööstuskooli. Oli Kaitseliidu ja Omakaitse liige.
1944. aastal sõdis Narva rindel venelaste vastu. Septmebri lõpul 1944, pärast venelaste sissetungi,  hakkas end arreteerimise eest varjama ja läks metsavennaks.
Sai 1945. aastal haarangul raskelt haavata, tal amputeeriti metsas käsi. Jätkas sõdimist ja punkrielu. Reedeti 1952 aasta sügisel ja võeti MGB poolt mürgitatuna kinni sama aasta novembris.

Sai 25+5. Istus kinni mitmetes Venemaa laagrites kokku 15 aastat.  Vabanes 1967. Kohalikud kommunistid ei andnud Eestisse asumise luba ja asus jälle "illegaalselt" kodukanti. Ametliku elamisloa sai 1981.

Käärmann oli iseseivuse taastamisel aktiivsemaid mehi Võrumaal. Võttis osa Kaitseliidu taastamisest ja valiti Eesti Kongessi saadikuks.

Alfred Käärmann on sõnakamaid ja aktiivsemaid metsavendi tänapäeva Eestis. Avaldanud mälestusteraamatu "Surmavaenlase vastu", ilukirjandusliku jutu "Udumäe kodutütar" ja viimati "Metsavenna käsiraamatu". Samuti mitmeid ajaloo ja metsavendluse teemalisi artikelid ajakirjanduses.

Alfred Käärmann elab Sarul Mõniste vallas Võrumaal.

Pildil (jaanuaris 1999) uurib Alfred Käärmann oma kunagise tegevuspiirkonna - Hargla, Mõniste, Karula, Varstu, Ape kandi kaarti.

 

Käärmann 1942. aastal Omakaitse liikmena:

 

Metsavennana nägi Käärmann välja selline:

Pildi tagaküljel seisab: "Mundrikuues minu vabaduse viimasel aastal 1952"