|
Täiesti salajane 1. eksemplar Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ülemale polkovnik sm. I. Karpovile Toimik nr 25
ARUANNE ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst ajavahemikul 1. IV 1954–1. IV 1955. Arvele võetud 1963. a Kuulub alalisele säilitamisele. Eks. nr 2. Hävitatud vastavalt aktile 1957.a. 20. veebruarist 1957
3 Täiesti salajane eks. nr 1 KINNITAN EESTI NSV MN juures asuva RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE ESIMEES POLKOVNIK /Allkiri/ (I. Karpov) 3. IV 1955. a ARUANNE Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst ajavahemikul 1. aprill 1954 – 1. aprill 1955
On kindlaks tehtud, et Ameerika, Inglismaa, Rootsi ja ka teiste kapitalistlike riikide luureteenistustel on nii Eesti NSVs kui ka välismaal elavate natsionalistlike ja teiste vaenulike elementide seas üsna suur baas Nõukogude Liidu vastaseks õõnestustegevuseks. Enne 1940. aastat paiknesid kodanlikus Eestis USA diplomaatilised esindused (saatkond ja konsulaat), mille ametlikud kaastöötajad värbasid aktiivselt agentuuri õõnestustööks NSV Liidu vastu. Eestis tegutsenud ameerikameelsetest “ühingutest” ja “klubidest” pööras Ameerika luure kõige suuremat tähelepanu Väliseestlaste Liidule, Rotary-klubile ja eriti Noorte Meeste Kristlikule Ühingule (YMCA), mille liikmete seast värvati agente. YMCAs oli rohkem kui 3000 liiget ja see oli Ameerika luurele kodanlikus Eestis kindlaks kattevarjuks. Ühingu tegevust juhtisid kogenud Ameerika luurajad GOTT ja TÕNISOO. Pärast Teise maailmasõja lõppu tuli USAst ja Ameerika okupatsioonitsoonist Saksamaalt Eesti NSVsse üle 700 repatriandi, kellest teatud osal oli sidemeid, mida võis kahtlustada seotuses spionaa?ziga, sellised sidemed selgitati välja ja need inimesed võeti operatiivarvele. USAs, Kanadas, Ladina-Ameerika maades ja Ameerika okupatsioonitsoonis Saksamaal elab märkimisväärne hulk ümberasustatud eesti rahvusest inimesi. On teada, et selle kategooria isikutega ja ainuüksi USAs elavate sugulastega peab kirjavahetust 11 000 Eesti NSV kodanikku, kellest on arvele võetud ligikaudu 70 inimest, kuna nende kirjavahetus on kahtlase iseloomuga. Olemasolevad andmed kinnitavad, et Ameerika luure on viimasel ajal aktiviseerinud õõnestustegevust Nõukogude Liidu vastu, kasutades selleks ulatuslikult Rootsis, Soomes ja teistes Euroopa kapitalistlikes riikides elavaid eesti emigrante. Nii toimetaski USA luure koostöös Rootsi luurega emigratsioonis elava kodumaareeturi eesti natsionalisti A. A. VALDINI osavõtul 1951. aastal Eesti NSV territooriumile diversantide luurerühma. VALDIN värbab, õpetab välja ja toimetab seniajani Eesti NSV territooriumile agentuuri Nõukogude Liidu vastase õõnestustöö tegemiseks. 1954. aasta mais toimetas Ameerika luure Eesti territooriumile kaks luureülesannetega langevarjurist agenti. Ka NSVL MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ja ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee andmed kinnitavad, et käesoleval ajal valmistub Ameerika luureteenistus jälle saatma Rootsist ja teistest Euroopa kapitalistlikest riikidest Eestisse spioone. Sama aktiivset Nõukogude Liidu vastast tööd tegid Eesti terrirooriumilt omal ajal ka Inglise luureorganid. 1940. aastani oli Inglise luure põhiliseks keskuseks Eestis Inglise saatkonna passibüroo, mida eri aegadel juhatasid üksteise järel tuntud Inglise luurajad MICHAELJOHN, ROSS ja GIFFY. NSV Liidu vastast õõnestustegev ust seostas Inglise luure tihedalt Eesti poliitilise politsei, Eesti armee Peastaabi 2. osakonna, Eestisse akrediteeritud välisriikide sõjaväeatašeede ning erinevate valgeemigrantlike organisatsioonide ja ühingute, eriti NTSi ja ROVSi tegevusega. Eesti territooriumil tegutsenud inglisemeelsetest “ühingutest” kasutas Inglise luure Tartus asuvat Inglise-Eesti Akadeemilist Ühingut, ühingul oli üle 800 liikme, kelle seast värvati agentuuri. On kindlaks tehtud, et ainuüksi ühes Eestis Inglise luureorganite poolt loodud residentuuris oli 56 kodeeritud agenti, kes olid värvatud Eesti armee endiste sõjaväelaste, silmapaistvate poliitikategelaste või teiste aktiivselt inglaste heaks töötavate inimeste seast. Ajal, mil Saksa väed olid Eesti NSV ajutiselt okupeerinud (1941–1944), rajasid eesti kodanlikud natsionalistid Inglise luure vahetul osavõtul vabariigi territooriumil ulatusliku nõukogudevastase organisatsiooni Eesti Rahvuskomitee, mille tegevusest võttis osa umbes 500 inimest. Kui Saksa okupandid Eestist välja aeti, põgenes suurem osa nendest isikutest Läände, kus nad teevad käesoleval ajal aktiivset koostööd Inglise luurega. Nõukogude Liidu vastases õõnestustöös kasutab Inglise luure aktiivselt eesti pagulasi ja ümberasustatud isikuid. Aastail 1946–1955 on julgeolekuorganid arreteerinud ja paljastanud üle 30 agendi, keda Inglise luureteenistus oli värvanud eestlastest kodumaareeturite seast ja saatnud repatriantidena ENSVsse tagasi. Inglismaalt ja Inglise okupatsioonitsoonist Saksamaal tuli aastail 1945–1955 Eestisse tagasi üle 500 repatrieeritu. Inglise ja Ameerika luureteenistus on rajanud Inglismaa ja Lääne-Saksamaa linnades senini tegutsevaid õppeasutusi, kus koolitatakse välismaale jäänud eesti rahvusest inimestest spioone ja diversante, et toimetada neid NSV Liitu. Nii selgub “Universitedi” materjalidest, et endine kodanliku Eesti saadik Inglismaal TORMA, Saksa armee kolonel REBANE ja mitmed teised eesti natsionalistid värbavad aktiivselt eestlasi Inglise luure teenistusse.
9 Välismaale jäänud ja Inglise luure teenistusse värvatud eestlased saadetakse pärast erikursuste lõpetamist legaalseid ja illegaalseid kanaleid pidi ENSVsse tegema Nõukogude Liidu vastast luure- ja muud õõnestustööd. Inglise luure kasutab luuretöös aktiivselt isikuid, kellel on NSV Liidus sugulasi või muid sidemeid. ENSV julgeolekuorganid on arvele võtnud 10 640 inimest, kes peavad kirjavahetust Inglismaal elavate isikutega, ja 22 500 inimest, kellel on kirjavahetus Lääne-Saksamaaga, osa neist inimestest pakub operatiivset huvi. Peale Ameerika ja Inglise luure tegid kodanlikust Eestist kui Nõukogude Liidu naaberriigist aktiivset luuretööd NSV Liidu vastu veel paljude Euroopa riikide luureteenistused. Nende luuretegevust juhtisid Eestis paiknevad saatkonnad ja konsulaadid. Eriti aktiivset Nõukogude Liidu vastast tööd tegid Eesti territooriumilt Prantsusmaa ja endise kodanliku Poola luureorganid. Prantsuse luure kasutas kattevarjuna Tallinna Prantsuse Lütseumi, kus oli olemas tema residentuur. Lütseumi õpetajatena töötasid kogenud luurajad, neil oli Eestis laialdasi sidemeid ja nad värbasid agentuuri oma tuttavate seast. ENSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee otsib taga 12 Prantsuse agenti, kes kuulusid Eesti territooriumilt NSV Liidu vastu tegutsevasse residentuuri. Meie organite käes olevatest Poola Peastaabi 2. osakonda kuulunud osakonna “Vostok” arhiivimaterjalidest selgub, et Poola luureorganid olid NSV Liidu vastaseks õõnestustööks loonud Eestis kaks residentuuri “P-2” ja “Witter”, mis tegutsesid 1940. aastani. Nendesse residentuuridesse kuulus 98 Poola luureagenti, kelle asukoht on seni kindlaks tegemata. Kuna suurem osa sõjaeelse Poola luureteenistuse juhtivtöötajatest elab emigratsioonis ning on seotud Inglise ja Ameerika luurega, tuleb Poola sõjaeelse agentuuri tagaotsimisele pöörata tõsist tähelepanu. Eesti territooriumilt tegid aktiivset Nõukogude Liidu vastast õõnestustööd ka välismaised valgeemigrantlikud organisatsioonid. On kindlaks tehtud, et kodanlikus Eestis tegutses umbes 20 erinevat valgekaartlikku organisatsiooni, ühingut ja liitu, nagu NTS, ROVS, BRP ja teised. Silmapaistvad valgeemigrantlikud tegelased JAKOVLEV, SEVASTJANOV, ENGELHARDT, FRANK jpt olid Inglise, Prantsuse või Saksa luure teenistuses. 1940. aastal õnnestus üksikutel valgeemigrantide liidritel põgeneda välismaale, seal astusid nad tihedasse kontakti valgeemigrantlike keskuste ja välismaa luureteenistustega, kelle ülesandel püüavad nad taastada sidemeid Eesti NSVs elavate valgekaartlastega. Nii on kindlaks tehtud, et Inglise valgeemigrantlikul residendil VASSILJEVIL on ENSVs kontakt 9 inimesega, peale selle elab välismaal umbes 30 endist NTSi ja ROVSi aktiivset liiget, kellel on Eesti NSV territooriumil sugulasi ja muid sidemeid. NTSi endine juht Eestis TENSON elab praegu Berliini läänesektoris, juhatab Berliini NTSi osakonda ja teeb aktiivset NSV Liidu vastast õõnestustööd. Eesti NSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee on kindlaks teinud üle 20 endise NTSi liikme, kellest osa me töötame läbi, 3 neist on ühise nõukogudevastase tegevuse päevilt tuttavad TENSONIGA. Võttes arvesse, et Ameerika luureorganid astuvad praktilisi samme, et toimetada õõnestustöö tegemiseks NSV Liidu territooriumile NTSi emissare, pakuvad nende inimeste sugulased ja Eesti NSVs elavad endised NTSi liikmed julgeolekuorganitele operatiivset huvi, sest nad võivad olla välismaa luureteenistuste tegevuse baasiks. Fašistlike vägede kolm aastat kestnud okupatsioon Nõukogude Eestis lõi imperialistlike luureagentuuride tööks soodsa baasi. Vallutanud Eesti territooriumi, taastasid sakslased kõikide kodanlikus Eestis tegutsenud saksa organisatsioonide ja ühingute töö. Et organiseerida võitlust Saksa okupantidele vastupanu osutanud inimestega ja leida Nõukogude langevarjureid, loodi suur fašistlik sõjaline organisatsioon Omakaitse. Saksa luure- ja vastuluureorganid värbasid kohalike elanike seast massiliselt agentuuri. Värvatud agentuuri ning spioonide ja diversantide ettevalmistamiseks oli Saksa luureorganitel Eesti NSVs üle 10 kooli, kus aastail 1941–1944 õpetati välja üle 1000 agendi. Enne põgenemist Eesti NSVst põgenemist õnnestus Saksa okupantidel toimetada suurem osa värvatud agentide ja Nõukogude armee tagalasse jäetud eriülesandega agentide arvestusmaterjalidest Saksamaa lääneossa. Võib arvata, et NSV Liidu vastases luuretöös kasutavad neid materjale aktiivselt nii Ameerika ja Inglise luure kui ka Lääne-Saksamaa (Bonni) valitsuse taasloodud luureteenistus. Seetõttu on ENSV julgeolekuorganite tähtsaks töösuunaks välja selgitada ja paljastada Eestis kanda kinnitanud endiste Saksa luure- ja vastuluureorganite agendid. Peale eespool toodud andmete operatiivolukorra kohta, tuleb tõsiselt arvestada ka seda, et riigil on vahetu merepiir Soome ja Rootsiga, kus asub ja tegutseb aktiivselt NSV Liidu vastu niinimetatud Eesti rahvuslik valitsus ning elab palju tuntud eesti natsionalistidest emigrante. Aruandeperioodil tegi 2. osakond vastuluuretööd vastavalt vabariigis kujunenud operatiivolukorrale, pööras põhitähelepanu NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirjade nr 00405 ja nr 00729 ning direktiivi nr 74ss (10. VIII 1954. a) praktilisele täitmisele. Käskkirjadest nr 00405 ja nr 00729 juhindudes vaadati 2. osakonna agentuurvõrk täielikult üle, selle töö käigus loobuti agentuurist, mis ei vastanud käskkirja nr 00405 nõuetele, ning kavandati meetmed agentuurvõrku jäetud agentide sihipärasemaks kasutamiseks. Samaaegselt rakendati meetmeid, et soetada uut agentuuri, mis vastaks NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirja nr 00405 nõuetele, niisuguseid agente on ainuüksi 2. osakond värvanud 10 inimest. Kuid 2. osakonna agentuur ei ole ei kvaliteedilt ega kvantiteedilt kaugeltki piisav, et täita ENSV MN juures asuva RJK ees seisvaid vastuluurealaseid ülesandeid, mistõttu on operatiivkoosseisu tähelepanu juhitud vajadusele rakendada tõhusamaid meetmeid uue agentuuri hankimiseks, mis vastaks NSV Liidu MN juures asuva KGB käskkirja nr 00405 nõuetele. Vastavalt NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirjale nr 00405 on lõpetatud 2. osakonna agentuurmenetluse ja operatiivarvestuse toimikute läbivaatamine, seega vabanes operatiivkoosseis suurest hulgast toimikutest, mis olid algatatud ebaoluliste ja kahtlase väärtusega materjalide põhjal, ning menetlusse jäid nende isikute toimikud, keda kahtlustatakse spionaazis, kuulumises välisluureagentuuridesse või illegaalsetes sidemetes välismaaga. Oma praktilises tegevuses on 2. osakonna operatiivkoosseis hakanud sihikindlamalt ellu viima läbimõeldud agentuur- ja operatiivmeetmeid välismaa luureagentuuride läbitöötamiseks ja paljastamiseks, kasutades seejuures kõiki ENSV MN juures asuva RJK võimalusi. Selles osas on töö agentuuriga tunduvalt paranenud. Tervikuna aga ei ole ENSV MN juures asuva RJK vastuluurealane tegevus niisugusel tasemel, nagu seda nõuavad NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirjad nr 00405 ja nr 00729, mistõttu pole saadud vajalikke tulemusi ka Eestis tegutsevate USA, Inglise, Rootsi ja teiste luureorganite agentuuri paljastamisel, samuti on jäänud välja selgitamata põrandaaluste natsionalistlike rühmituste side nende luureteenistustega. 2. osakond koosneb neljast jaoskonnast. 1. jaoskond tegeleb Ameerika luureorganite agentuuri ning NTSi, ROVSi ja teiste välismaa terroristlike spiooniorganisatsioonide emissaride õõnestustöö väljaselgitamise ja tõkestamisega. 2. jaoskond tegeleb Inglise luureorganite agentuuri õõnestustöö väljaselgitamise ja tõkestamisega. 3. jaoskond tegeleb kõigi teiste Euroopa kapitalistlike maade luureorganite agentuuri õõnestustöö väljaselgitamise ja tõkestamisega ning jälgib, et vaenulikud elemendid ei saaks karistamatult Eesti territooriumile tungida ega Eestist lahkuda. 4. jaoskond tegeleb eriti ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimisega. 1., 2. ja 3. jaoskonnas on igaühes 10 operatiivtöötajat ning 4. jaoskonnas on 11 operatiivtöötajat. Jaoskondade nimetatud operatiivkoosseisust töötab 3 vanemoperatiivvolinikku pidevalt operatiivarvestuse arhiivitoimikute läbivaatamise rühmas, nagu seda näeb ette NSV Liidu MN juures asuva RJK 1954. aasta käskkiri nr 00511, ning kaks vanemoperatiivvolinikku õpivad alates 1954. aasta septembrist Moskvas NSV Liidu MN juures asuva RJK koolis. Osakonna koosseis on täielikult komplekteeritud.
17 VAHISTAMISED 2. osakonna olemasolevate ja uute avatud operatiivarvestuse toimikute alusel teostatud agentuur- ja operatiivürituste käigus on 1. aprillist 1954 kuni 1. aprillini 1955 vahistatud 8 inimest. 9 2. osakonna poolt vahistatutest on Ameerika luureorganite agentidena paljastatud 5 inimest. Ülejäänud 3 vahistatut olid Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSV territooriumil tegutsenud poliitilise politsei SD ametlikud kaastöölised. Ööl vastu 1954. aasta 7. maid heitis Nõukogude riigi piiri rikkunud Ameerika lennuk Eesti NSV territooriumi kohal langevarjudega alla kaks Ameerika spiooni. Ameerika spioonide tabamiseks ja kinnivõtmiseks mobiliseeriti kõik Eesti NSV MN juures asuva RJK organite olemasolevad operatiivjõud ja võimalused. Selle tulemusena tabati spioonid 19. juulil 1954. aastal Eesti NSVs Vändra rajoonis Kergu küla lähistel. Ameerika spioonide kinnipidamisel osutas üks neist relvastatud vastupanu, sai alanud tulevahetuses haavata ja toodi Tallinna vangla haiglasse, kus ta 24. mail 1954. a suri. Vahistatud Ameerika spiooniks osutus KUKK, Kalju Nikolai p, spioonivarjunimi “Karl”, sündinud 1923. aastal Eesti NSVs Pärnu rajoonis, eestlane; surma oli saanud TOOMLA, Hans Augusti p, spioonivarjunimi “Artur”, sündinud 1923. aastal Eesti NSVs Pärnu rajoonis, rahvuselt eestlane. Ameerika salakuulajatelt võeti ära: automaat koos laskemoonaga ja 4 püstolit, kaks portatiivset raadiosaatjat-vastuvõtjat, nende šifrid ja koodid, kaks raadiovastuvõtjat luurekeskuse morsesignaalide vastuvõtmiseks, kaks firma “Robot” fotoaparaati, üks mikrofotoaparaat ja nende jaoks fototarbed, riidest alusel topograafilised kaardid, erinevate Nõukogude dokumentide võltsblanketid ja nõukogude asutuste pitsatid, välisvaluuta Rootsi ja Norra kroonides, Nõukogude raha ja muud spioonivarustust. Juurdlus tegi kindlaks, et ajal, mil Saksa okupandid olid Eesti NSV territooriumi ajutiselt okupeerinud, olid KUKK ja TOOMLA teeninud Saksa armee SS-väeosades ning olid pärast selle armee purustamist põgenenud Rootsi. Rootsis värbas KUKE ja TOOMLA Ameerika luureteenistus ja saatis nad USAsse erikoolidesse õppima. Luurealase ettevalmistuse said nad 1953. aasta septembrist kuni 1954. aasta maini USA luurekoolides Washingtoni lähedal ja Lääne-Saksamaal Starnbergis. Luurekoolides õppisid KUKK ja TOOMLA Ameerika luure kaastööliste juhtimisel raadioasjandust, fotograafiat, langevarjuhüppeid, topograafiat, salakirja, šifreerimist, luure- ja õõnestustöö meetodeid Nõukogude Liidu territooriumil, laskmist erinevat liiki relvadest, valedokumentide valmistamise mooduseid, vene keelt, autojuhtimist ja muud. Kui ettevalmistus oli lõppenud, andis Ameerika luureteenistus KUKele ja TOOMLAle spioonivarustuse ja valedokumendid, eraldusmärkideta 4-mootoriline lennuk tõi nad Müncheni lennuväljalt Eesti NSV territooriumi kohale ja heitis siin langevarjudega alla. Enne Nõukogude Eesti territooriumile toimetamist olid KUKK ja TOOMLA saanud Ameerika luurelt ülesande: koguda luureandmeid lennuväljade kohta, sealhulgas nende asukoha, suuruse, lennuradade laiuse ja kattematerjali laadi kohta, uurida maanteede ja raudteemagistraalide olukorda ning sildade kandevõimet, hankida Nõukogude dokumentide näidiseid, värvata nende ülesannete täitmiseks uusi agente ja leida Eesti NSV territooriumil kohti, mis sobiksid selleks, et võtta vastu uusi spioone, keda Ameerika luurel on kavas Nõukogude Liitu toimetada. KUKK ja TOOMLA pidid kogutud luureandmed Ameerika luurekeskusele edasi andma raadio ja posti teel saadetavate salakirjas kirjade kaudu, milleks nii KUKEL kui ka TOOMLAL oli neli aadressi vŠlismaal. Pärast Ameerika luure ülesannete täitmist pidid KUKK ja TOOMLA naasema ameeriklaste juurde, minema illegaalselt üle piiri KUKK Norrasse ja TOOMLA Soome, seal pidid neid ootama Ameerika luure esindajad. ENSV territooriumil viibides ja Ameerika luureteenistuse ülesandeid täites võtsid KUKK ja TOOMLA ühendust TOOMLA ema ja õega: TOOMLA, Liisa Jaani tütrega ja NOORMAA, Helgi Augusti tütrega, kes elasid ENSVs Vändra rajoonis Kergu külas ja kelle juures spioonid end kogu aeg varjasid, saades neilt peale varjupaiga ja toidu ka teavet meetmetest, mida julgeolekuorganid nende tabamiseks ette võtsid, naisi kasutati ka üksikute ülesannete täitmiseks. Peale selle võtsid Ameerika spioonid KUKK ja TOOMLA ühendust Toomlaga Saksa armees koos teeninud HAMBURG, Robert Juhani pojaga, kes on sündinud 1923. aastal Eesti NSVs Vändra rajoonis, eestlane, elas Tallinnas ja kelle nad värbasid Ameerika luureteenistusse, andes talle spioonivarjunime “Ats”. Kui HAMBURG oli värvatud, usaldati talle luureülesandeid ning ta varustati püstoli, firma “Robot” fotoaparaadi, kella ja Nõukogude rahaga auto ostmiseks, mida nad kavatsesid kasutada luuretöö tegemiseks. Saadud andmete alusel arreteeris ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond kuritegelike sidemete pärast Ameerika spioonidega HAMBURGI, Robert Juhani p, HAMBURGI, Erna Juhani t, NOORMAA, Helgi Augusti t ja JÕHVIKA, Jaan Jüri p. Juurdluse käigus tunnistas HAMBURG, et 1954. aasta 1. juunil külastasid teda tema korteris TOOMLA ja KUKK, kes ütlesid, et kuuluvad Ameerika luureorganitesse, rääkisid õpingutest USA luurekoolides, sellest, mis asjaoludel nad olid Eesti NSV territooriumile saadetud, ja Ameerika luureteenistuselt saadud ülesannetest ning näitasid osa oma spioonivarustusest, veendunud HAMBURGI usaldusväärsuses, värbasid nad ta töötama Ameerika luure heaks ja andsid talle varjunime “Ats”, millega HAMBURG nõustus. Kui HAMBURG oli värvatud, tegid TOOMLA ja KUKK talle ülesandeks koguda luureandmeid sõjaväelennuväljade, maanteede, raudteemagistraalide ning nende paikade ja dokumentide kohta, mida nõukogude inimesed kasutavad. Seejuures soovitasid spioonid HAMBURGIL võimaluse korral fotografeerida strateegilisi objekte ja Nõukogude kodanike isikut tõendavaid dokumente. Peale selle sai HAMBURG ülesande teha kindlaks kahe spioon TOOMLAT huvitava Tallinnas elava isiku elukoht ja korraldada talle kokkusaamine kellegi Järvakandi tehases töötava VILLIDOGA, aga ka leida “usaldusväärseid” isikuid, keda saaks Ameerika luure teenistusse kaasa tõmmata, et luua neist isikutest agentide võrk, mis pärast TOOMLA ja KUKE lahkumist välismaale tegeleks HAMBURGI juhtimisel Ameerika luureteenistusele luureandmete kogumisega. HAMBURG kinnitas KUKE tunnistusi selle kohta, et ta sai TOOMLALT ja KUKELT 9mm kaliibriga brauningu koos padrunitega, firma “Robot” fotoaparaadi, auto ostmiseks umbes 17 000 rubla Nõukogude raha ja muud. Ameerika spioonide TOOMLA ja KUKE ülesandeid täites kohtus HAMBURG nendega mitmel korral “Tütli kuusikus” ja teistes kokkulepitud kohtades Eesti NSV Vändra rajoonis. Auto ostmiseks sõitis ta Moskvasse, kust ostis 11 000 rubla eest sõiduauto “Opel Kapitän”. 1954. aasta juunis muretes ta spioonidele salakirjas kirjade aurutamiseks priimuse ja alumiiniumteekannu ning varustas spioone ka toiduainete ja kõige muu vajalikuga. Ta sõidutas autoga TOOMLAT ja KUKKE Tallinnasse ja kohta, kust peeti raadioühendust. K. N. KUKE, R. J. HAMBURGI, H. A. NOORMAA ja E. J. HAMBURGI süüasi tuli arutlusele siseministeeriumi vägede sõjatribunalis, kohtus tunnistasid kaebealused oma kuritegeliku tegevuse täielikult üles ja neile mõisteti karistus: K. N. KUKELE mõisteti paragrahv 58-Ia järgi kõrgeim karistusmäär, R. J. HAMBURGILE mõisteti paragrahv 58-Ia järgi 25 aastat parandusliku töö laagrit, H. A. NOORMAALE mõisteti paragrahv 17-58-Ia järgi 10 aastat parandusliku töö laagrit ja E. J. HAMBURGILE mõisteti paragrahv 58-12 järgi 3 aastat parandusliku töö laagrit. ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond otsis tagaotsitavaks kuulutatud julgeolekupolitsei SD ametlikku kaastöölist: MÜÜR, Juhan Antsu p, sündinud 1897. aastal ENSVs Viljandi maakonnas endises Tuhalaane vallas, eestlane, NSV Liidu kodanik, keskharidusega, oli alates 1944. aastast põranda all. MÜÜR osales niinimetatud “Vabadussõjas”. 1919. aastal võttis ta kodanliku Eesti armee koosseisus aktiivselt osa lahingutest Punaarmee vastu. Aastail 1920–1926 teenis ta Tartu-Valga politseiprefektuuris, pärast politseikooli lõpetamist 1927. aastal töötas ta 1930. aastani samas prefektuuris politseinikuna ja võttis osa revolutsioonilise liikumise mahasurumisest Eestis. 1930. aastal sai MÜÜR ametikõrgendust ja ta määrati Jõhvi linna politseikomissariks, kellena ta töötas kuni nõukogude võimu kehtestamiseni Eestis. Kui algas Isamaasõda ja olukord Nõukogude Eestis pingestus, organiseeris MÜÜR Jõhvi linnas politseinikest relvastatud bandiitliku salga, juhatas Saksa vägede tulekuni nende nõukogude aktivistide arreteerimist ja mahalaskmist, kes polnud jõudnud Nõukogude Liidu tagalasse evakueeruda, ning juhtis samaaegselt sõjalist fašistlikku organisatsiooni Omakaitse, mille liikmed endise Jõhvi valla territooriumil samuti Nõukogude kodanikke arreteerisid. Kui Saksa fašistlikud okupandid Jõhvi saabusid, määrasid nad MÜÜRI endise Iisaku valla konstaabliks. 1943. aastal määrasid sakslased MÜÜRI politseiülemaks Kiviõlisse, kus ta tegeles agentuuri- ja juurdlustööga ning Nõukogude kodanike arreteerimisega, ta andis nad arveteõiendamiseks Saksa okupantide kätte, kes suurema osa neist maha lasksid. Peale selle oli ta 1941. aastal SD Narva referentuuri tasuline agent, ta kogus ja edastas andmeid rahva meeleoludest endises Viru maakonnas. Kui Saksa fašistlikud okupandid Eesti NSV territooriumilt minema aeti, tegi MÜÜR ebaõnnestunud katse põgeneda Rootsi ning läks pärast seda põranda alla ja varjas end vabariigi erinevates rajoonides. 1948. aastal elas tagaotsitav Viljandi rajoonis ja töötas Viljandi tööstuskombinaadi Oratsaare abimajandi juhatajana, kasutades valedokumente 1894. aastal sündinud MÄÄR, Juhan Antsu poja nimele. Samal aastal kadus ta koos perekonnaga Viljandi rajoonist. MÜÜRI leidis üles ja tundis ära teda otsima saadetud agentuur, kes oli temaga koos politseis töötanud. 17. novembril me arreteerisime tagaotsitava Elva rajoonis Konguta külanõukogus, kus ta oli valedokumentide alusel vormistatud tööle Sootaga sovhoosis. Juurdluse käigus kinnitas MÜÜR kõiki meile teada olevaid andmeid tema kuritegeliku tegevuse kohta ja võttis need omaks, välja arvatud osavõtt Nõukogude kodanike mahalaskmisest. MÜÜRI kohtuasja uurimine on lõpetatud ja MÜÜRI süüasi on saadetud sõjatribunali. 3. XII 1954. aastal peeti kinni ja arreteeriti tagaotsitav TAMM, Martin Juhani p, sündinud 1912. aastal Eesti NSVs endises Viru maakon- nas Kütti vallas, eestlane, keskharidusega. Kodanlikus Eestis teenis M. J. TAMM kuni nõukogude võimu kehtestamiseni kodanliku Eesti piirivalvevägedes kaprali auastmes. Kui Nõukogude Eestis algas saksa okupatsioon, asus ta tööle SD politseiorganitesse ja oli kuni 1942. aastani palgaline agent. Aastail 1942–1943 sai M. J. TAMM SD julgeolekupolitsei koolis Fürstenbergis (Saksamaa) teoreetilise ettevalmistuse ning ta määrati SD Võru (Eesti) referentuuri assistendiks, kus ta tegi aktiivset agentuuri- ja juurdlustööd. SD Võru poliitilise politsei varem arreteeritud kaastööliste tunnistuste järgi töötas tagaotsitav Eesti lõunarajoonides, mistõttu teda otsiti peamiselt ENSV Võru, Antsla ja Vastseliina rajoonist, kuid neis rajoonides ei andnud tema tagaotsimine pikka aega positiivset tulemust. 1951. aastal tehti kindlaks, et tagaotsitava vend - TAMM, Kalju Juhani p, sündinud 1934. aastal ENSVs Väike-Maarja rajoonis Kiltsi külanõukogus, metskonna tööline, eestlane, lõpetamata keskharidusega elab Eesti NSV-s Väike-Maarja rajoonis ning alustati tema agentuurset läbitöötamist. Selle töö käigus saadi agentuurandmeid, et K.J. TAMM on meelestatud nõukogudevastaselt ning PK meetmetega tehti kindlaks, et ta peab Eesti NSVst väljasaadetud isikutega kirjavahetust, milles kutsub neid üles võitlema nõukogude võimu vastu. 6. novembril 1954. aastal teatas K.J. TAMME läbitöötamisega tegelev ENSV MN juures asuva RJK Väike-Maarja rajooni voliniku aparaadi agent “Sirel”, et K.J. TAMM sõidab öösiti alatasa Lebavere küla lähedal asuvasse metsamassiivi ja et need sõidud ei ole seotud K.J. TAMME tööülesannetega, ning oletas, et selles metsas võib end varjata tema vend – meie poolt tagaotsitav TAMM, Martin Juhani p, kellele ta käib toitu viimas. Agent “Sirelilt” saadud andmetest lähtudes valis ENSV MN juures asuva RJK Väike-Maarja rajooni voliniku aparaat Lebavere metsamassiiviga ja selle naabruses paikneva Porkuni metsamassiiviga tegeleva metskonna tööliste seast välja agent “Jahimehe”, kellele tehti ülesandeks jahipidamise ettekäändel need metsad läbi käia ja hoolega läbi uurida, et võimaluse korral avastada punker, kus tagaotsitav võis end varjata. Seda ülesannet täites avastas agent “Jahimees” 1954. aasta 2. detsembril Porkuni metskonna piirides hoolikalt maskeeritud punkri ja teatas sellest kohe ENSV MN juures asuva RJK Väike-Maarja rajooni voliniku aparaadile. 3. XII 1954. aastal korraldati osutatud punkrile tšekistlik operatsioon, mille tulemusena tabati tagaotsitav TAMM, Martin Juhani p. Punkrit, milles TAMM kinni võeti, piiras 3 meetri pikkustest lattidest ja okastraadist tara; operatiivgrupp leidis sealt ja konfiskeeris: 2 kuulipildujat, 8 vintpüssi, püstoli, 2 granaati, 5 miini ja suure koguse laskemoona ning nõukogudevastaseid märkmeid, sablooni šifreeritud kirjavahetuse pidamiseks ja relvapeidikute skeemi. Kui TAMM, Martin Juhani p arreteeriti ja üle kuulati, tunnistas ta, et oli olnud poliitilise politsei SD agent ja hiljem Võru referentuuri assistent. Peidikute skeemi kohta seletusi andes, tunnistas M.J. TAMM, et see kuulub tema vennale TAMM, Kaljule, kes on nõukogudevastase organisatsiooni juht. Et leida peidikud, konfiskeerida neisse peidetud relvad ja kinni võtta TAMM, Kalju, saadeti Väike-Maarja rajooni rühm riikliku julgeoleku komitee töötajaid. Nimetatud operatiivrühm võttis TAMM, Kalju Juhani poja kinni, kuulas ta üle ja, kasutades tema tunnistusi peidikute skeemi kohta, konfiskeeris täiendavalt: lahingurelvi, laskemoona, lõhkeainet, nõukogudevastaseid kirjutisi, mitu komplekti kombainikette “Gallja” ning kirjavahetuse koode ja šifreid. Kui TAMM, Kalju Juhani p oli arreteeritud ja teda üle kuulati, tunnistas ta, et ta on loonud põrandaalused noorteorganisatsioonid Tasuja ja Roheline Kaardivägi ning neid juhtinud, organisatsioonid olevat tegutsenud 1952. aastani, ketid “Gallja” oli ta võtnud 1953. aastal Väike-Maarja MTJi kombainidelt. Mitmete agentuur- ja operatiivürituste ning juurdlusmeetmetega tehti kindlaks, et põrandaalused noorteorganisatsioonid Tasuja ja Roheline Kaardivägi olid tegelikult üks ja seesama organisatsioon. Esialgu oli noorteorganisatsiooni nimi olnud Tasuja, hiljem aga nimetati see ümber Roheliseks Kaardiväeks. Peale TAMM, Kalju selgitati välja veel 8 selle organisatsiooni liiget, kusjuures kõik 8 inimest olid organisatsiooni kuulumise ajal olnud alaealised. Kuus noorteorganisatsiooni Roheline Kaardivägi liiget kuulati üle ja selle tulemusena tehti kindlaks, et nimetatud organisatsioon, mida juhtis TAMM, Kalju, ei olnud nõukogude võimu vastu erilist aktiivsust üles näidanud ja et TAMM, Kalju oli organisatsiooni 1951. aastal laiali saatnud. Juurdluse käigus tehti veel kindlaks, et TAMM, Martin Juhani p oli aastail 1953-1954 kirjutanud erinevatele Eesti NSV ühiskondlikele organisatsioonidele tigedaid nõukogudevastase sisuga anonüümkirju. TAMM, Martin Juhani poja ja TAMM, Kalju Juhani poja süüasi on saadetud siseministeeriumi vägede sõjatribunali. RIIKLIKE KURJATEGIJATE TAGAOTSIMISE TULEMUSED
Ajavahemikus 1. aprillist 1954 kuni 1. aprillini 1955 on kindlaks tehtud kõikidesse kategooriatesse kuuluvaid tagaotsitavaid riiklikke kurjategijaid 66 inimest. Neist: a) üleliiduliselt tagaotsitavaid - 12 b) vabariigis tagaotsitavaid -54 Sealhulgas värvingu järgi:
66st avastatud riiklikust kurjategijast on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond kindlaks teinud 32. Sealhulgas värvingu järgi:
Neist on: a) arreteeritud - 3 b) agentuurseks läbitöötamiseks üle antud - 8 c) välismaal kindlaks tehtud -10 d) varem arreteeritutena kindlaks tehtud - 6 e) miilitsaorganitele üle antud - 1 g) legaliseeritud - 4 Osakonna oluliseks töölõiguks on Inglise kodeeritud agentuuri väljaselgitamine. Eesti residentuurist on teada 65 agendi tunnused, kellest 16 agendi isik ei ole kindlaks tehtud. 1954. aasta 1. aprillist alates on agentuuri kaudu, mitmesuguste arhiivimaterjalide põhjaliku uurimise ja analüüsiga, Nõukogude kodanike küsitlemise ja muude meetmetega kindlaks tehtud 6 agendi isikud. Sealhulgas: 1) Agendiks number “43281” osutus SANTPANK, Johannes Johannese p , sündinud 1901. aastal, endine kaptenmajor, Eesti sõjalaevastiku juhataja, arreteeriti 1941. aastal (surnud laagris). 2) Agendiks number “43466” osutus STULGINSKI, Aleksandr Vladislavi p, sündinud 1896. aastal, endine Varssavi instituudi assistent, arreteeritud 1940. aastal, aasta pärast amnestiat aga vabastatud. Praegune asukoht kindlaks tegemata. 3) Agendiks number “43317”osutus AAVIK, Eduard-Johannes Jaani p, sündinud 1891. aastal, endine kodanliku Eesti laevastiku peavalitsuse ülem, arreteeritud 1941. aastal ja mõistetud kõrgeim karistusmäär. 4) Agendiks number “43910A” osutus MÖLLERSON, Rudolf Johani p, sündinud 1892. aastal, endine kodanliku Eesti saadik Berliinis, olevat autoõnnetusel surma saanud. 5) Agendiks number “ 43281” osutus SCHMIEDEHELM, Ferdinand Adolfi p, sündinud 1899. aastal, endine Eesti allveelaevastiku ohvitser, arreteeritud 1941. aastal ja mõistetud kõrgeim karistusmäär. 6) Agendiks number “43362” osutus TALANTOV, Vladimir Vassili p, sündinud 1921. aastal, endine ENSV SARKi operatiivvolinik, surnud 1942. aastal. Peale teadaolevate Inglise luure kodeeritud agentide otsitakse taga kahte Inglise luurajat, kes teenisid 1944. aastani Nõukogude armee eesti väeosades ja olid kommunistliku partei liikmed. Tagaotsimise käigus on välja selgitatud, et identsust võivad omada E.RAIA, keda töötab läbi ENSV MN juures asuva RJK Tartu linna voliniku aparaat, ja LUKAS (surnud). Rakendatakse abinõusid selgitamaks nende kuulumist Inglise luureagentuuri.
AGENTUURAPARAADI TÖÖ HETKESEIS Ajal, mil Eesti NSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustati, st 1954. aasta 1. aprillil, oli 2. osakonnal side 182 agendi ja 24 konspiratiivkorteri pidajaga. Ajavahemikul 1. aprillist 1954 kuni 1. aprillini 1955 on osakonna agentuurvõrgus toimunud järgmised muudatused: a) välja arvatud: agente - 66 k/k pidajaid - 3 b) juurde värvatud: agente - 10 k/k pidajaid - 1 c) teistest organitest saadud: agente - 7 Seega on 1955. aasta 28. märtsi seisuga 2. osakonnal side 133 agendi ja 22 konspiratiivkorteri pidajaga, nendest on: osakonna juhtkonna agente 7 1. jaoskonna agente 21 ja k/k pidajaid - 4 2. -”- -”- 20 -”- - 4 3. -”- -”- 38 -”- - 8 4. -”- -”- 47 -”- - 6 Osakonna agentidest teeb koostööd meie organitega: a) üle 5 aasta - 78 b) 5 kuni 2 aastat - 42 c) vähem kui 2 aastat -13, sealhulgas ka need, kes on värvatud ajavahemikul 1. aprillist 1954 kuni 1. aprillini 1955 - 10 inimest. Nendest on: a) kõrgharidusega - 31 b) keskharidusega - 86 c) lõpetamata keskhariduse või algharidusega - 16 Endise tegevusala ja kasutamisvõimaluste järgi on: a) endisi kodanliku Eesti ametnikke ja riigitegelasi - 9 b) endisi nõukogudevastaste parteide ja organisatsioonide liikmeid -13 c) Eesti natsionalistlike ringkondade mõjukaid inimesi ja nende sugulasi - 9 d) Saksa luureorganite endisi agente ja ametlikke kaastöölisi -13 e) agentuuri, kellel on side välisluurele ja põrandaalustele natsionalistidele lähedaste isikutega - 7 f) isikuid, kellel on olnud kompromiteerivaid sidemeid okupantidega - 41 g) muid - 41 1. aprillil 1954.a. oli vabariigi rajoonide ja linnade RJK volinike aparaatides 2. osakonnal 688 agenti, 39 residenti ja 23 konspiratiivkorteri pidajat. 1. aprillil 1955 oli volinike aparaatidel side 443 agendi, 89 residendi ja 32 konspiratiivkorteri pidajaga. Aruandeperioodil pööras osakonna operatiivkoosseis agentuuriga töötades tähelepanu agentidega tehtava töö kvaliteedi tõstmisele ja agentuuraparaadi kvalitatiivsele tugevdamisele, nagu seda nõuavad NSVL MN juures asuva RJK käskkirjad nr 00729 ja nr 00405. Nende käskkirjade nõuete täitmiseks on operatiivjaoskonnad ära teinud alljärgneva töö: Aasta jooksul kontrolliti süstemaatiliselt kogu agentuuri ja kõiki agente õpiti tundma praktilises koostöös meie organitega. Kontrollimisel ilmnes, et 66 agenti ei vastanud neile esitatavatele nõuetele ega suutnud täita neile antud ülesandeid võitluses välismaa luureteenistustega. Mistõttu see agentuur eemaldati võrgust. Kogu ajavahemikul 1. aprillist 1954 kuni 1. aprillini 1955 eemaldatud agentuur jaguneb põhjuste järgi järgmiselt: a) desinformaatorid – 2. Nendeks osutusid agendid “Johan” ja “Kiir”. b) paljastatud – 9. Nendeks osutusid agendid “Ivanov”, “Oja”, “Pravda”, “Feliks”, “Hein”, “Jurist”, “Juhan-Mölder”, “Malov” ja “Sar” c) ei soovinud meie organitega koostööd teha – 7. Nendeks osutusid agendid “Rahe”, “Roza Varblane”, “Koov”, “Doroti”,”Lind”, “Nopes” ja “Petrova”. d) võimatu edaspidi kasutada, sest puuduvad meid huvitavad sidemed ja isiklikud omadused on halvad – 48 Agentide “Studenti”, “Zimin” ja “Kiri” kohta on tulnud andmeid, et nad olevat paljastatud, mida praegu veel kontrollitakse. Osakonna operatiivkoosseis on tunduvalt parandanud tööd, et tõsta agentuurvõrgu koosseisu kvaliteeti ja leida uusi kvalifitseeritud agente, keda saaks kasutada aktiivsetel vastuluureüritustel. Ajavahemikul 1. aprillist 1954 kuni 1. aprillini 1955 on 2. osakonna operatiivjaoskonnad värvanud 10 agenti: “Pravdini”, “Kase”, “Tihhomirovi”, “Karasjovi”, “Jaani”, “Petrova”, “Lugovoi”, “Otto”, “Neizvestnaja” ja “Paul-Metsa”. “Pravdinist”, “Kasest”, “Lugovoist” ja “Karasjovist” me oleme informeerinud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsust, kes nende kandidatuurid heaks kiitis. Me valmistame peaaegu kõiki äsja värvatud agente ette kasutamiseks aktiivsetel vastuluureüritustel välismaal, nendeks on: 1. Agent “Karasjov” –Kolzakov, Vladimir Konstantini p, sündinud 1910. aastal, venelane, kõrg haridusega, valdab saksa ja prantsuse keelt, varem töötas puiduekspordi- firmas, mida juhatas McKibbin Kodanlikus Eestis elades tegi Kolzakov Inglise luure heaks aktiivset nõukogudevastast luuretööd, pärast nõukogude võimu kehtestamist Eestis põgenes ta välismaale, kus jätkas koostööd Inglise luurega. Agent “Karasjov” tunneb hästi McKibbinit. Ehkki “Karasjov” on värvatud hiljuti, oleme me teda igakülgselt kontrollinud ja valmistanud ta ette legaalse kanali kaudu välismaale toimetamiseks eesmärgil uurida McKibbinit ja ta värvata. 2. Agent “Pravdin” – Vellner, Ott Augusti p, sündinud 1902. aastal, eestlane, kõrgharidusega, valdab saksa keelt, minevikus on tal olnud side- meid kodanliku Eesti poliitikutega. “Pravdin” on Inglise ja mitme teise luureteenistuse agendi, praegu Rootsis elava Vellner, Harald Adam,i onupoeg. Kontrollimise käigus on “Pravdin” näidanud end agendina, kes on suuteline täitma meie keerulisi ülesandeid, praegu võetakse meetmeid “Pravdini” kaudu mitteametliku sideme loomiseks H.A. Vellneriga. 3. Agent “Kask” – Vellner, Harald-Adam Aug. p sündinud 1923. aastal, eestlane, kõrghari dusega, valdab prantsuse, saksa ja inglise keelt. Agent “Kask” on Inglise ja mitme teise luureteenistuse agendi, Rootsis elava Vellner, Harald Adami poja onupoeg. Võttes arvesse agent “Kase” häid omadusi, on käimas meetmed tema toimetamiseks välismaale, eesmärgiks on ta Inglise luureteenistusele ette sööta. 4) Agent “Lugovoi” –Gaikovitsh, Jevgeni Paveli pš, sünd inud 1912. aastal, venelane, keskharidusega. Kodanliku Eesti ajal oli “Lugovoi” välismaise terroristliku luureorganisatsiooni NTS liige ning ta oli lähedastes suhetes NTSi ühe juhi, mitme välisriigi luure agendi A.A. TENSONIGA, kes juhib praegu NTSi Hamburgi osakonda ja teeb aktiivset õõnestustööd NSV Liidu vastu. Käesoleval ajal töötatakse selle kallal, et kasvatada “Lugovois” julgeolekuorganitele vajalikke omadusi, ja uuritakse, kas tal on võimalik luua illegaalne side TENSONIGA. Analoogilist tööd tehakse ka teiste hiljuti värvatud agentidega, et valmistada neid ette aktiivseteks vastuluureüritusteks. Osakonna operatiivkoosseis on parandanud tööd ka võrku jäänud agentuuriga. Süstemaatiliselt kontrollitakse, kas agendid on koostöös meie organitega ausad. Nii kontrolliti aruandeperioodil teise agentuuri kaudu, literameetmetega, “NN” abil või muul viisil 38 agenti. Nendeks olid: “Kristjan”, “Boitsov”, “Kask”, “Obnovljonnõi”, “Tammik”, “13”, “Karasjov”, “Tšaika” , “Artur”, “Mets”, “Aleksandrov”, “Leonov”, “Švatšitš”, “Ljudmila”, “Moskvin”, “Kuusik”, “Seen”, “Medik”, “Lugovoi”, “Novik”, “Iosifov”, “Mägi”, “Jokela”, “Viola”, “Talu”, “Semjonov”, “Poljarnik”, “Alma”, “Lepp”, “Artur”, “Jõgi”, “Jüri”, “Rand”, “Karl”, “Kuusner”, “Tartu”, “Raud” ja “Koppel”. Kontrollimisel saadi andmeid, et nad kõik suhtuvad neile antud ülesannetesse täie tõsidusega, teevad meie organitega koostööd kohusetruult ja neid kõiki kasutatakse aktiivsete vastuluureürituste läbiviimisel. Sellest, et operatiivkoosseisu töö agentuuriga on tunduvalt paranenud, kõneleb ka see tõsiasi, et enamikku agentuurist kasutatakse konkreetsete isikute läbitöötamisel. Nii kasutatakse kõikidest agentidest 96 agenti konkreetsetes operatiivarvestuse asjades ja isikute vaenuliku tegevuse kohta olemasolevate materjalide kontrollimisel, ehkki enam kui 20 agenti konkreetsete isikute läbitöötamiseks ei kasutata, täidavad nad ometi üksikuid ülesandeid. Osakonna operatiivtöötajad on parandanud konspiratiivkohtumiste ettevalmistamist ja koostavad hoolikamalt agentidele antavaid ülesandeid, ühitades neis agentuursed töömeetodid operatiivtehnika kasutamisega, varjatud jälgimisega jms. Kogu osakonna agentuuriga kohtutakse konspiratiivkorterites, millega luuakse vajalikud konspiratsiooni- ja töötingimused. Aruandeperioodil koostati ja anti 26 agendile 3 või rohkem kirjalikku, sealhulgas ka legendina esitatud ülesannet, kahele agendile anti 2 ja kaheksale agendile 1 kirjalik ülesanne. Selle tulemusena hakkas agentuurilt läbitöötatavate isikute vaenuliku tegevuse kohta laekuma rohkem hinnalisi andmeid. Nii on andnud hinnalisi andmeid arvel olevate ja teiste isikute kuritegeliku tegevuse kohta agendid: “Leonov”, “Švatšitš”, “Ljudmila”, “Kask”, “Aleksandrov”, “Erastov”, “Alma”, “Poljarnik”, “Tartu”, “Rand”, “Aleksandrov”, “Sklovski”, “Marta” jt. 1. Nii saime 1954. aasta algul agent “Poljarnikult” andmeid Kambergi reetmiskavatsustest. Nende andmete kontrollimisel selgus, et Kamberg on meelestatud nõukogudevastaselt ja kavatseb põgeneda välismaale, milleks ta ehitab mootorpaati. Agent “Poljarniku” kaudu tehti kindlaks mootorpaadi ehitamiseks varutud materjalide asukoht ja rakendati profülaktilisi abinõusid, et Kambergi põgenemist välismaale ära hoida. Seejärel on agent “Poljarnik” Kambergi edukalt läbi töötanud ja esitab materjale tema edasise käitumise kohta. 2. 1954. aasta suvel lülitati agent “Erastov” Raudseppa läbitöötamisse, keda kahtlustati kuulumises Inglise luureorganitesse. Pärast tutvumist läbitöötatavaga kandis agent “Erastov” ette Raudsepa natsionalistlikest vaadetest ja tema omaaegsest kohtumisest Inglise luure kodeeritud agendi TORMAGA (SCHMIDT). 3. 1955. aasta märtsis teatas hiljuti värvatud agent “Kask”, et Eesti NSVs elav vanglast vabanenud Vellner, Värdi on ilmutanud huvi selle vastu, et luua kontakt Inglise ja mitmete teiste välisriikide tuntud luureagendi H.A. Vellneriga, ning pöördunud sel eesmärgil agent “Kase” poole, et saada H.A. Vellneri aadressi. 4. 1954. aasta sügisel saime agent “Aleksandrovilt” andmeid, et meie poolt läbi töötatav D.J. Sutt käitub kahtlaselt, sest ta ilmutab suurt huvi Sillamäe ja Narva erirez«iimiga objektide töö vastu. 5. Eriti ohtliku riikliku kurjategija Viks, Ervini sugulast läbi töötav agent “Tartu” sai 1954. aasta sügisel andmeid, et käesoleval ajal elab tagaotsitav Austraalias ja et see sugulane peab variisikute kaudu temaga kirjavahetust. Agent “Tartu” algatas meie ülesandel kirjavahetuse oma Inglismaal elavate sugulastega, ja tal õnnestus nende kaudu kindlaks teha, et Viks elab tõepoolest Austraalias. 6. 1954. aasta suvel teatas agent “Šklovski”, et Harju rajoonis Maardu asulas elab Eenmaa, kes 1944. aastal õppis Keila-Joal Saksa luurekoolis. Eenmaa jälitamiseks rakendatud meetmetega tehti kindlaks, et ta on tagaotsitav Saksa luure agent, mistõttu on alustatud tema agentuurset läbitöötamist. 1954. aasta novembris tundis agent “Šklovski” ära Saksa luure agendi Zelinski ja tegi kindlaks tema elukoha Läti NSVs Jelgava linnas. Valmistatakse ette Zelinski arreteerimist. 7. Agent “Marta”, kes töötab läbi tagaotsitava riikliku kurjategija Zeisler, Osk. kauget sugulast, esitas andmed, et tagaotsitav elab Saksamaal Inglise okupatsioonitsoonis. Analoogilisi andmeid on saadud ka ülejäänud agentuurilt. 2. osakond on tõhustanud tööd, et tundma õppida ja kasutada agentuuri vastuluureüritustes välismaal. Vastuluureürituste korraldamiseks välismaal valitakse välja täiesti ustav ja kindel agentuur, keda kasutatakse kapitalistlike riikide territooriumil vastavalt olemasolevatele andmetele välismaa luureorganite või välismaal asuvate nõukogudevastaste emigrantlike keskuste tegevuse kohta. Välismaisteks üritusteks kasutab osakond 11 agenti: “Leonov”, “Švatšitš”, “Ljudmila”, “Jokela”, “Viola”, “Karl”, “Kalju”, “Semjonov”, “Aleksandra”, “Obnovljonnõi” ja “Erastov”. Mitmelt nendest agentidest on saadud hinnalist materjali. Näiteks teatavad agendid “Leonov”, “Švatšitš” ja “Ljudmila” andmeid Iisraeli luure tegevuse kohta NSV Liidu territooriumil. Kasutades agent “Jokelat” spetsiaalsetel üritustel, saame materjali Ameerika, Inglise ja Rootsi luure tegevuse kohta Eesti NSV territooriumil. Aasta jooksul on igakülgselt tundma õpitud ja välismaal läbiviidavateks üritusteks ette valmistatud 10 agenti: “Tabel”, “Talu”, “Tammik”, “Boitsov”, “Karasjov”, “Raud”, “Sakala”, “Medik”, “Jüri” ja “Student”. Käesolevaks ajaks on välja valitud veel 15 agenti, keda õpitakse tundma ja valmistatakse ette kasutamiseks välismaal korraldatavatel üritustel: “Kask”, “Kristjan”, “Jaan”, “Evrika”, “Jack”, “Novik”, “Petrova”, “Lugovoi”, “Artur”, “Raesaar”, “Kuusik”, “Mandel”, “Karu”, “Peeter” ja “Rand”. Operatiivkoosseisu töös agentuuriga on mõningate edusammude kõrval seniajani ka tõsiseid puudusi. Operatiivkoosseis rakendab ikka veel aeglaselt abinõusid agentuuri kontrollimiseks ega puhasta agentuurvõrku tööks kõlbmatutest agentidest piisavalt operatiivselt. Ainult sellega saab seletada asjaolu, et osakonna võrgus on seniajani 11 tööks kõlbmatut agenti ja kolme paljastatud agendi kohta laekunud andmete kotrollimine on ülemäära veninud. Ei tehta piisavalt tööd uute kvalifitseeritud agentide leidmiseks ja värbamiseks. Aasta jooksul on värvatud ainult 10 agenti. Seniajani ei kasutata vastuluureüritustes sihipäraselt kogu 2. osakonna agentuuri, mistõttu 36 agenti ei rakendata konkreetses töös ja tegelikult ei ole neilt ammu saadud ainsatki materjali, mis pälviks operatiivtähelepanu. Osakonna operatiivkoosseis töötab selle agentuuri sihipärasel kasutamisel halvasti, ehkki jaoskondades on suur hulk operatiivarvestuse toimikuid vaenulikus tegevuses kahtlustatavate isikute kohta, keda agentuurselt ei ole juba kaua läbi töötatud. Tõsise puudusena tuleb märkida, et väga halvasti kasutatakse agentuuri nende isikute väljaselgitamisel, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureteenistuste tegutsevasse agentuuri. Agentuuri ei kasutata küllaldaselt ka selleks, et välja selgitada luurekeskuste ja läbitöötatavate isikute vahelised sidekanalid ning saada andmeid, mil viisil ja mis kanaleid kaudu toimetavad välismaa luureteenistused Eesti NSV territooriumile oma agentuuri ja kuidas peetakse sidet varem siia toimetatud ning ENSVsse jäänud agentidega. Ikka veel ei suunata agentuuri alati välja selgitama läbitöötatavate isikute tegelikke kuritegusid. Kõikide agentide sidemed välismaaga ei ole veel täielikult välja selgitatud ja kontrollitud. Ebapiisav on töö ka nende isikute väljaselgitamisel ja läbitöötamisel, kellel on välismaal välismaa luureteenistuste ja emigrantlike keskustega seotud sugulasi või lähedasi tuttavaid. Mõnevõrra on paranenud töö agentuuriga, kes osaleb eriti ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimisel. Kuid ka töös selle kategooria agentuuriga on jätkuvalt olulisi puudusi. Väga vähe kasutatakse veel spionaazis kahtlustatavate isikute väljaselgitamiseks ja läbitöötamiseks jälitusagentuuri võimalusi. Halvasti kasutatakse tähtsate riiklike kurjategijate tagaotsimisel ka teiste Eesti territooriumil paiknevate tšekistlike aparaatide agentuurseid võimalusi. Eesti tingimustes, kus teatud osa tagaotsitavatest on põranda all, kuulus üksikutesse jõukudesse, ei ole 2. osakond ja RJK kohalikud organid teinud peaaegu midagi, et soetada agentuuri, kes suudaks selle kategooria isikuid aktiivselt otsida. Puudulikult kasutatakse ka Nõukogude kodanikest usaldusisikute võimalusi, ehkki tagaotsitavate suure osa sidemete agentuurne jälgimine ei ole tagatud.
OPERATIIVARVESTUSE TOIMIKUTEGA TEHTAVA AGENTUUR- JA OPERATIIVTÖÖ OLUKORD 1954. aasta 1.aprilli seisuga oli 2. osakonna menetluses 877 operatiivarvestuse toimikut, neist: formulartoimikuid - 179 jälitustoimikuid - 650 POP-toimikuid - 48 ENSV MN juures asuva RJK linna- ja rajoonivolinike aparaatidel oli 2. osakonna kaudu töös üle 2000 operatiivarvestuse toimiku. 1955. aasta 1. aprilli seisuga on 2. osakonnal menetluses 511 opeeratiivarvestuse toimikut, neist: a) formulartoimikuid - 65 b) POP-toimikuid - 21 c) jälitustoimikuid -425 Toimikute jagunemine jaoskondade vahel:
Osakonna menetluses olevate formulartoimikute ja jälitustoimikute iseloomustus värvingu järgi: Kahtlustatakse kuulumises:
1955. aasta 1. aprilli seisuga on rajoonivolinike aparaatidel 2. osakonna kaudu töös operatiivarvestuse toimikuid: formulartoimikuid - 246 POP-toimikuid - 106 jälitustoimikuid: a) kohalik jälitus - - 741 - 986 b) üleliiduline jälitus - 245 ___________________ Kokku: 1338 Sealhulgas värvingu järgi:
Operatiivarvestuse toimikute arvu niisugune järsk vähenemine seletub sellega, et operatiivkoosseis on vastavalt NSVL MN juures asuva RJK käskkirjale teinud ära suure töö, kontrollides nende materjalide õigsust ja kahtlustuste põhjendatust, mille alusel oli alustatud läbitöötamist. Kui toimikute läbivaatamise käigus menetluses olevaid materjale uuriti ja analüüsiti, siis ilmnes fakte, et osa toimikuid oli avatud ebaoluliste ja kahtlaste andmete põhjal. Niisugused operatiivarvestuse toimikud lõpetati ja anti arhiivi. Nii lõpetas ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond läbivaatuse käigus 358 operatiivarvestuse toimikut, sealhulgas: a) formulartoimikuid - 115 b) POP-toimikuid - 22 c) jälitustoimikuid - 221 Peale selle lõpetasid RJK kohalikud organid läbivaatuse käigus umbes 700 operatiivarvestuse toimikut, mis olid samuti avatud ebaoluliste ja kahtlaste materjalide põhjal. Nii näiteks töötatakse formulartoimiku põhjal läbi raugaeas Allemovit, kahtlustatuna kuulumises Ameerika luure agentuuri. Tema kui Ameerikast reemigreerunud isiku kohta avati formulartoimik, ometigi oli usaldusväärseid andmeid, et tema vaated on progressiivsed, et ta on aktiivselt osalenud Ameerika töölisliikumises. Üksikjuhtudel oli läbitöötamise lõpetamise otsuse langetamiseks vaja läbitöötatavaid isikuid üle kuulata, et selgitada segaseid ja täpsustamist vajavaid küsimusi, seda tehti komitee juhtkonna nõusolekul (Võssotski, Les?kini, Tjumentseva, E. Lauri, E. Nuki, Seriku ja Kitveli formulartoimikud). Vajaduse korral rakendati täiendavaid meetmeid. Näiteks E. Põllu formulartoimik, keda kahtlustati kuulumises sakslaste poolt okupeeritud ENSV territooriumil tegutsenud põrandaalusesse kodanlik-natsionalistlikku organisatsiooni Eesti Rahvuskomitee ja sidemetes eesti emigrantliku keskuse praeguse esindajaga välismaal Laid, Erikuga. Selleks, et selgitada välja, kas Põld peab käesoleval ajal sidet välismaa emigrantlike keskustega või kas ta on sellise sideme loomisest huvitatud, saadeti tema juurde agent “Artur” legendina esitatud ülesandega arreteeritud Inglise agendilt Hellatilt. Sel teel tehti kindlaks, et Põld ei pea ühendust eesti emigrantide keskustega välismaal ega tunne huvi niisuguse ühenduse loomise vastu. Hiljem me värbasime Põllu oma agentuurvõrku, et kasutada teda meie töös välismaal. J. Lepiksoo formulartoimik , Lääne-Saksamaalt tulnud repatriant. Tal on olnud sidemeid Inglise luureagendi G. Stockebyga. Selgitamaks Lepiksoo ja Stockeby suhete tegelikku iseloomu, saadeti Lepiksoo juurde samuti Lääne-Saksamaalt tulnud repatriant, isiklikult Stockebyt tundev agent “Mihkel” legendiga, nagu oleksid Lepiksoo Saksamaal elavad “sõbrad” palunud välja uurida, kas ta on nende ülesanded täitnud. Selgus, et Lepiksoo suhted Stockebyga olid olnud üksnes pinnapealsed. Möldri formulartoimik, kes 1949. aastal repatrieerus Inglismaalt. Oli kontrollimata andmeid, nagu oleks tal Inglismaal elades olnud side tuntud Inglise luurajate Torma ja A. Rebasega. Nende andmete ülekontrollimiseks loodi selle asjaga tegelevale agendile “Sakala” legend, et ta olevat tutvunud ühe vanglast vabanenuga, kes oli laagris olnud koos kellegi Rungaga, viimase olid RJM organid 1950. aastal arreteerinud kui Rebase ja Torma värvatud Inglise agendi (mis vastab tõele). Selgus, et tegelikult ei tunne Mölder isiklikult ei Tormat ega Rebast. Lobjaka formulartoimik, kes on repatrieerunud Rootsist. 1944. aastal saadi raadiomängus Inglise luurega telegramm, et Lobjakas on sõitnud NSV Liitu. Temaga saadeti kohtuma meie agent “Artur”, kes esitas legendi, et ta tuleb arreteeritud agendi U. Toomi nimel. Selle ürituse tulemusena selgus, et Lobjakas ei pidanud sidet Rootsis asuvate enigrantlike keskustega. Ameerika luure arreteeritud agendi L.P. Sirelpuu tunnistuste põhjal algatas endine ENSV RJM 2. osakond 22 jälitustoimikut. 1948. aastal tunnistas Sirelpuu eeluurimise ajal, et ta teadvat mitmeid Saksa luure agente, kes on Saksamaal Ameerika okupatsioonitsoonis teinud läbi langevarjurite kursused ja valmistuvad nende saatmiseks Nõukogude Liidu territooriumile. Nimetatud agentide tagaotsimisel mingeid andmeid nende asukoha kohta ei saadud, ka sugulasi ja muid lähedasi sidemeid välja selgitada ei õnnestunud, ning Sirelpuu tunnistused äratasid kahtlust. Kui Sirelpuu 1952. aastal uuesti üle kuulati, ütles ta oma varasematest tunnistustest lahti ning teatas, et kõik isikud, keda ta 1948. aastal antud tunnistustes oli nimetanud Ameerika luure agentideks, olid tegelikult teeninud 1945. aastani Saksa armee 20. SS-diviisi koosseisus, viibinud 1946. aastal Saksamaal Ameerika okupatsioonitsoonis ja õppinud Maini-äärses Frankfurdis Ameerika armee langevarjurite koolis ega andnud tunnistusi nende kuulumise kohta Ameerika luureteenistusse. NSVL MN juures asuva RJK 1954. aasta 10. augusti direktiivi nr 74ss kohaselt on 24 toimikut lõpetatud, sest on kindlaks tehtud, et tagaotsitavad riiklikud kurjategijad elavad kapitalistlikes maades ning ei ole andmeid, et nad praegu teeksid nõukogudevastast õõnestustööd. Nende isikute jälitustoimikute põhjal koostati õiendid, mis on saadetud NSVL MN juures asuva RJK 1. peavalitsusele. Ühtlasi on osakonna töövaldkonda jäänud operatiivarvestuse toimikutest mitmed võetud aktiivsesse menetlusse, nende puhul on rakendatud abinõusid agentuurse läbitöötamise kvaliteedi parandamiseks. Osakonnas olevatest operatiivarvestuse toimikutest on aktiivsesse menetlusse võetud 41 toimikut, sealhulgas: a) formulartoimikuid - 14 b) jälitustoimikuid - 20 c) POP-toimikuid - 3 d) literatoimikuid - 4 Kõigi nende toimikute kohta on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid ning teostatakse aktiivseid vastuluuremeetmeid, et paljastada neis mainitud isikud kui välismaa luureteenistuste agendid. Peale selle on koostatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid 49 operatiivarvestuse toimiku kohta, neist on: a) formulartoimikuid - 17 b) jälitustoimikuid - 30 c) POP-toimikuid - 2 Nende toimikute hulka kuuluvad: 1. R.J. HAMBURGI formulartoimik. 1954. aasta juulis võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee kinni illegaalselt Eesti territooriumile toimetatud Ameerika spioonid KUKK, Kalju ja TOOMLA, Antsu. Sama aasta augustis saadeti TOOMLA õe NOORMAA, Helgi juurde bandiiti teesklev meie operatiivtöötaja. Viimasega juttu ajades tundis NOORMAA huvi kellegi Roberti vastu, kes oli spioonidega sidet pidanud. Saadud andmeid kasutati KUKE süüasja uurimisel. Pärast pikka salgamist tunnistas KUKK, et tema ja TOOMLA olid 1954. aasta juunis külastanud Tallinnas oma head tuttavat Saksa armees teenimise päevilt HAMBURG, Robertit, kellele nad ütlesid, et vabanesid kinnipidamiskohast, hiljem olid nad HAMBURGIGA kohtunud veel kord Vändra rajoonis. HAMBURGI isik tehti kindlaks ja teda hakati läbi töötama.Selgus, et ta on: HAMBURG, Robert Juhani p, sündinud 1923. aastal, eestlane, parteitu, Tallinna Piimakombinaadi tsehhijuhataja. HAMBURGI agentuurse läbitöötamise käigus tehti kindlaks, et ajavahemikul 1941–1944 teenis ta vabatahtlikuna Saksa armee 183. ja 658. eesti kaitsepataljonis ning teistes Saksa ja Soome armee väeosades. 1944. aasta detsembrist kuni 1946. aasta septembrini elas ta illegaalselt ja varjas end Nõukogude võimuorganite eest. Ühtlasi tehti kindlaks, et 1954. aasta juunis ostis HAMBURG sõiduauto “Opel Kapitän”. Enne seda levitas ta tuttavate seas kuuldusi, nagu oleks ta riigilaenu obligatsiooniga võitnud 10 000 rubla. Kontrollimisel selgus, et HAMBURG ei ole riigilaenuga raha võitnud ja hoiukassas tal hoiuseid ei ole olnud. Peale selle said julgeolekuorganid 1954. aasta augustis teada, et HAMBURGIGA ühes korteris elav LINTS, Lidia oli andnud ühte Tallinna komisjonikauplusse müügiks firma “Robot” fotoaparaadi, samasuguse, nagu oli konfiskeeritud ühelt spioonilt. Kõik need andmed andsid alust järeldada, et HAMBURGIL olid kuritegelikud suhted Ameerika spioonide KUKE ja TOOMLAGA. Et selgitada välja HAMBURGI ja spioonide suhete tegelik iseloom, saadeti 1954. aasta oktoobris HAMBURGI juurde KUKE poolt läkitatud bandiiti teesklev kvalifitseeritud agent “Kivi”. Agent “Kivilt” saadud andmeid kasutati KUKE süüasja uurimisel. Valetamises paljastatud KUKK tunnistas üles, et 1954. aasta juunis oli ta koos TOOMLAGA värvanud HAMBURGI Ameerika luure agendiks varjunimega “Ats”, et HAMBURG oli saanud neilt ülesandeid spioone huvitavate andmete kogumiseks ning et talle oli antud nende ülesannete täitmiseks fotoaparaat “Robot” ja raha auto ostmiseks. Nende andmete alusel arreteeris Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 1954. aasta septembris HAMBURGI ja võttis ta kriminaalvastutusele kui Ameerika luure agendi. 2. Operatiivse eelkontrolli toimik: Välbe , Jüri Jüri p, kes on sündinud 1911.aastal ENSVs Tõrva linnas, eestlane, NSV Liidu kodanik, parteitu. Ööl vastu 1954. aasta 7. maid toimetas Ameerika luureteenistus pärast vastavat ettevalmistust Lääne-Saksamaalt Eesti NSV territooriumile luureülesannetega spioonid “Karli” – K.N. KUKK (arreteeritud) ja “Arturi” – H.A. TOOMLA. “Karli” tunnistuse järgi oli Ameerika luure juhi abi Starnbergis DALE paar päeva enne nende Nõukogude Liitu toimetamist “Karliga” vesteldes soovitanud tal Eesti NSV territooriumile jõudes “Arturist” lahku lüüa ja tegutseda iseseisvalt. Ka oli DALE soovitanud “Karlil” äärmise vajaduse korral pöörduda kellegi Välbe, Jüri poole, kes elab Pärnu rajoonis Surjus ja kelle isa on Rootsis kirikuõpetaja. DALE’i sõnade kohaselt pidi kohtumine Välbega tagama “Karlile” õnneliku tagasijõudmise välismaale ning Välbe oleks abistanud “Karli” luureülesannete täitmisel. DALE oli instrueerinud “Karli”, kuidas Välbega kohtudes käituda. Nii pidi “Karl” esimesel kokkusaamisel Välbega muu hulgas ütlema, et tunneb tema isa ja õde, kes elavad Rootsis. Hiljem, kui ta on Välbe usalduse võitnud, pidi “Karl” rääkima oma õpingutest Ameerika luurekoolis ja eriülesandega Eestisse tulekust. Kui Välbe oleks “Karli” isikus kahtlema hakanud, oleks viimane pidanud ütlema: ”Sind palus tervitada VALDIN Rootsist.” Kui kontrolliti Jüri Välbe isikut, kellega Ameerika spioon “Karl” pidi salaja kohtuma, siis tehti kindlaks, et ta on läbitöötamisel olev Välbe, Jüri Jüri p, kelle varasemast tegevusest on teada järgmist. Ametlikel andmetel lõpetas Välbe 1933. aastal Pärnus gümnaasiumi ja astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, 1934. aastal jättis ta õpingud pooleli. Samadel andmetel võeti Välbe 1934. aastal Eesti poliitilises politseis arvele kui vapside fašistliku organisatsiooni Pärnu osakonna passiivne liige. Kontrollimata andmetel arreteeriti Välbe varsti pärast nõukogude võimu kehtestamist Eestis mingi kriminaalkuriteo pärast ja saadeti 1941. aasta sügisel tapiga NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse. 1943. aasta juunist kuni 1945. aasta novembrini teenis ta Nõukogude armees. Välbet iseloomustatakse kui haritud ja arenenud inimest, kuid sagedaste joomingute tõttu on ta moraalselt täiesti alla käinud. Välbe sugulastest on välja selgitatud järgmised isikud: Isa –Välbe, Jüri Mihkli p, sündinud 1881. aastal, põgenes 1944. aastal Eestist Rootsi, 1953. aasta oktoobrikuu ajakirjanduse andmetel on ta Rootsi Emigrantliku Apostliku Õigeusu Kiriku Sinodi esimees. Ema –Välbe, Agripina Konstantini t, põgenes 1944. aastal koos mehega Rootsi. Õde –Välbe, Tatjana Jüri t ja teine õde Spriit, Tamara Jüri t põgenesid mõlemad 1944. aastal Rootsi. Vend –Välbe, Mihkel Jüri p arreteeriti 1951. aasta detsembris ja talle mõisteti VNFSV Kriminaal- koodeksi paragrahvide 58-Ia ja 58-II järgi 25 aastat parandusliku töö laagrit. Elades sakslaste poolt ajutiselt okupeeritud Eesti NSV terri-tooriumil, kuulus ta aastail 1941-1943 sõjalisse-fašistlikku organisatsiooni Omakaitse. 1944. aasta veebruarist kuni septembrini teenis ta Saksa armee niinimetatud Jagdkommandos (oli Omakaitse Pärnu rügemendi operatiiv- ja õppeosakonna ülem ja seejärel selle rügemendi komandöri adjutant, komandöriks oli VALDIN, Arkadi, kes on praegu Ameerika ja Rootsi luure agent). Teine vend –Välbe, Aleksander Jüri p teenis aastail 1941–1945 Nõukogude armees. 1948. aastal lõpetas ta teadmata põhjusel oma elu enesetapuga. Et kontrollida Ameerika spiooni “Karli” tunnistusi J.J. Välbe väidetavast kuulumisest Ameerika luureagentuuri, on selles asjas välja töötatud ja NSV Liidu MN juures asuva RJK 2. peavalitsusega kooskõlastatud kombinatsioon sööta Välbele ette julgeolekuorganite operatiivtöötaja, kes esineks Välbe ees kui Lääne-Saksamaalt spiooniülesandega Eestisse toimetatud Ameerika luuraja. 3. Formulartoimik nr 167 seoses Ameerika luureagentuuri – kuulumise kahtlusega: Saar, Ervin Jüri p, sündinud 1910. aastal ENSVs Viljandis, eestlane, parteitu, NSV Liidu kodanik, elab Tallinn-Nõmmel Koidu 5-2, töötab Eesti Draamateatris helioperaatorina. Toimiku materjalidest on teada, et Saar lõpetas 1928. aastal raadiooperaatorite kursused ja töötas 1931. aastani Eesti kaugsõidulaeval “Nautic” oma erialal. 1931. aasta jaanuarist 1932. aasta maini teenis Saar kodanliku Eesti sõjaväe sidepataljonis raadiotelegrafistina, tal oli allohvitseri auaste. Pärast armeest demobiliseerimist töötas Saar 1937. aastani raadiooperaatorina Eesti laevadel “Lembit”, “Keila” jt ning käis peaaegu kõikides Euroopa sadamates. Aastail 1937–1940 töötas Saar kodanliku Eesti Teede- ja Sideministeeriumi peilimisjaamas raadiooperaatorina ning lendas ka reisilennuki radistina liinidel Tallinn - Helsingi - Stockholm ja Tallinn - Riia - Königsberg. Seega on ta mõningal määral identne tagaotsitava Inglise luureteenistuse kodeeritud agendiga nr “43351”, kellest on teada, et ta on rahvuselt eestlane ja elas Tallinnas, kus Inglise luure ta 1940. aasta aprillis värbas. Agent “43351” oli raadiooperaatoriks kodeeritud agendile nr “43350”, kes on eestlane, töötas vene raadiosaadete peilimise alal ja elas Helsingis (Soome). Kui sakslased olid Eesti NSV okupeerinud, töötas ta 1941. aasta oktoobrist 1942. aasta märtsini sadama raadiotöökodades raadiotehnikuna. 1942. aasta juulis läks ta raadiotehnikuks luureorgani Abwehrstelle Reval (Cellariuse büroo) Saksa õhuluure referendi gruppi “Luft”. Grupi ülem oli baltisakslane kapten BUSCHMANN, kes elab käesoleval ajal Münchenis (Lääne-Saksamaa), teeb koostööd ameeriklastega ja on kohaliku Eesti Komitee esimehe astäitja. 1943. aasta juulis mobiliseeriti Saar Saksa lennuväeüksuse raadiojaama ülemaks ja talle omistati veltveebli auaste. Saare seletuste kohaselt oli see lennuväeüksus Saksa mereluure osa ja tegeles Nõukogude sõja- ja allveelaevade asukoha ja marsruudi määramisega raadiopeilingu abil. Pärast Eesti NSV vabastamist töötas Saar kuni 1948. aastani Eesti Merelaevanduses ja seejärel raadiotehases “Punane Ret”, alates 1954. aastast töötab ta draamateatris. 1948. aastal arreteeritud VIMM, Harri, UNT, Endel ja MALTIS, Joann, kes olid Rootsist illegaalselt Eesti NSVsse toimetatud ja tegelesid Ameerika luureorganite huvides spioneerimisega, tunnistasid, et nad pidid Rootsis asuva Ameerika luure esindaja VALDIN, Arkadi ülesandel Eesti NSVsse jõudes võtma ühendust Saarega ja kasutama teda illegaalse raadioside pidamisel radistina. Saarega kontakti loomiseks anti luurajatele parool “Sar-Pli”, mille nad pidid Saarele esitama kirjutatuna morsetähestikus. Luurajad ei jõudnud Saarega ühendust võtta, sest nad arreteeriti. Luuraja Undi tunnistustest selgub, et kui teda Rootsist Eesti NSVsse saatmiseks ette valmistati, siis tehti 1947. aastal temaga üks raadiosaatja kasutamise kontrollõppus. Õppuse viis läbi eestlane POLLI, Karl. Millal ja mis asjaoludel oli POLLI Rootsi sattunud, seda Unt ei tea, kuid ta teab, et Saar ja POLLI töötasid koos kodanliku Eesti telegraafis ja et nad on head tuttavad. Ajal, mil ta koos Saarega telegraafis töötas, kirjutas POLLI oma allkirja lühendatult “Pli” ja Saar kirjutas “Sar”. Nad mõlemad teavad neid lühendatud perekonnanimesid ja seda pidi kasutatama luurajate paroolina Saarega kohtumisel. POLLI kohta on olemas jälitustoimik, mille materjalidest ilmneb, et POLLI on Saksa luure agent ja et ta oli Saarega tõepoolest heades suhetes. 1950. aasta juunis värvati Saar agendiks, kuid ta tegi meie organitega koostööd vastumeelselt ning oli ilmselt ebasiiras, mistõttu ta 1952. aasta aprillis ilma allkirja võtmata võrgust kõrvaldati. Varjatud jälgimise teenistus tegi 1949. aasta oktoobris kindlaks, et Saar fotografeeris Eestimaa KP KK, Eesti brigaadi staabi, laevastiku staabi, Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja vabariikliku prokuratuuri hooneid. Agent “Alfredi” 1944. aasta 12. novembri ja 1945. aasta 10. jaanuari ettekannetest ilmneb, et Saar oli temaga juttu ajades rääkinud oma soovist pärast Isamaasõja lõppu põgeneda USAsse. “Alfredi” andmeid Saare reetmiskavatsustest on kinnitanud ka agent “Z?arski” teated, et Saar oli sõbralikes suhetes SOE, Voldemar Jaani pojaga, kellega ta 1952. aastal kavandas plaani põgeneda hõivatud reisilennukiga välismaale. 1953. aastal SOE arreteeriti ja mõisteti süüdi. Juurdluse käigus ta Saare kohta mingisuguseid tunnistusi ei andnud. 1954. aasta detsembris koostati Saare läbitöötamiseks agentuur- ja operatiivmeetmete plaan, milles on kavandatud mitmed eriabinõud, et paljastada Saar kui tõenäoline välismaa luureorganite agent. Vastavalt sellele plaanile saadeti 1955. aasta 31. jaanuaril Saare juurde agent “Kivi” ülesandega öelda, et ta on Saare üles otsinud oma “tuttava” palvel. (Tuttava all mõeldakse ENSV MN juures asuva RJK agenti “Muru” – Unt, Endelit). “Kivi” tõi oma “tuttavalt” Saarele rublase raha, millele oli morsetähestikus kirjutatud parool. Saar sai paroolist aru ja võttis “Kivi” väga lahkelt ja südamlikult vastu. Vestluse käigus nõustus Saar kohtuma “Kivi” “tuttavaga”, kuid hoiatas, et materiaalselt ta “tuttavat” ilmselt aidata ei saa. Saar ütles “Kivile”, et ta on igal hommikul kella üheteistkümneni kodus. Parooliga rublase rebis ta pooleks ja jättis ühe poole endale. Agent “Diapason”, kellega Saar püüab aktiivselt suhteid luua, teatas, et 1955. aasta 7. veebruaril oli Saar teda külastanud ja rääkinud üksikasjalikult oma kohtumisest agent “Kiviga”. Agent “Diapasoni” arvates kardab Saar, et “Kivi” on julgeolekuorganite agent. Kuna Saar oli nõus agent “Kivi” “tuttavaga” kokku saama, lülitati tema läbitöötamisse agent “Muru”, kes külastas Saart meie ülesandel 1955.aasta 21. veebruaril. Kuid seekord olid Saarel külalised, mistõttu “Muru” leppis temaga kokku kohtuda 1-2 päeva pärast. 1955. aasta 23. veebruaril külastas “Muru” Saart uuesti ja leidis ta üksinda kodunt. “Muru” seletas, et tema raadioaparaat on rikki läinud ja tal oleks vaja Saare abi, ning ütles vastavalt ülesandele, kust ta oli saanud parooli Saarega kontakteerumiseks. Jutuajamise alguses ütles Saar, et “Muru” on julgeolekuorganite agent ja et tema juurde on ennegi niisuguste ülesannetega agente saadetud, kellest üks oli palunud metsavendadele raadiosaatja meisterdada. (1950. aastal oli agent “Kukarski” tõepoolest niisuguse ülesandega Saare juurde saadetud.) Veel rääkis Saar “Murule”, et teda on mitu korda julgeolekuorganitesse kutsutud, kus ta on täitnud ankeete ja talle on tehtud ettepanekuid koostööks. Kuid parooli “Sar-Pli” ei ole talle keegi esitanud. Kui Saar POLLI vastu huvi tundis, rääkis “Muru” talle kõik, mida ta tegelikult teadis, ja mainis mõningaid andmeid elu kohta Rootsis, kusjuures selgus, et neil on ühine tuttav – lendur AABEL, kellega Saar oli 1941. aastani koos lennanud. AABEL elab Rootsis. Seepeale hakkas Saar “Muru” pisut usaldama ja oli nõus raadiot parandama, kuid mitte oma kodus, vaid 45 kilomeetri kaugusel Tallinnast Kiisa raudteejaama juures metsas. Saar ütles, et metsas läheb tal vaja akumulaatorit, transformaatorit ja teisi remondiks vajalikke vahendeid. Vestluses “Muruga” andis Saar mõista, et 1944. aastal jäi ta Eesti NSVsse selleks, et teha umbes sedasama, mida agent praegu teeb. Ta päris ka, kas “Murul” on võimalusi teda välismaale toimetada ning ütles, et paar aastat tagasi olevat olnud võimalik piirivalvurite abiga Eestist illegaalselt lahkuda 12 000 rubla suuruse tasu eest. Kuid nüüd neid võimalusi enam ei olevat. Siis küsis Saar “Murult”, kas POLLI pole teda raadio teel välja kutsunud, sest mõni aasta tagasi olevat ta justkui kuulnud raadiost kutsungit “Sar-Pli”. “Muru” vastas, et tema ei tea sellest midagi. Järgmisel kohtumisel “Muruga”, mis toimus 1955. aasta 4. märtsil, ütles Saar, et julgeolekuorganid jälgivad teda 1940. aastast peale ning kahtlustavad, et ta on Inglise luure ohvitser. Samas küsis Saar, kas ülesande taga, mida agent täidab, seisavad “võimsad” riigid, ning täheldas “Muru” põikleva vastuse peale, et “võimsad “ riigid on kindlasti abiks. Seejärel tundis Saar huvi, missugust šifrit “Muru” kasutab ja kas ta ei kasuta arvšifrit, mis algab 33ga. “Muru” keeldus oma šifrist rääkimast. Saar päris, kas 4 aastat tagasi ei arreteeritud kedagi “Muru” sõpradest, ja rääkis uuesti, kuidas “Kukarski” oli teda 1950. aastal külastanud. Selle kohtumise ajal leppis “Muru” Saarega kokku, et nad sõidavad 1955. aasta 7. märtsil Kiisa jaama raadiot remontima. Väljasõidu päeval andsime me “Murule” rikkis portatiivse raadiovastuvõtja, transformaatori, akumulaatori ja teised remondiks vajalikud vahendid. “Muru” peitis need kõik Kiisa raudteejaama lähedale heinaküüni. Ka Saar tuli Tallinnast rongiga sinna ja hakkas raadiot parandama. Kuna Saar raadiot korda teha ei suutnud, palus ta “Murul” tuua see 1955. aasta 10. märtsil tema korterisse, mida “Muru” ka tegi ja Saar parandas raadio ära. Seejärel tegi Saar “Murule” ettepaneku usaldada välismaa telegrammide vastuvõtmine temale, kuna tal on firma “Scott” võimas raadiovastuvõtja, ning ütles, et on alati valmis “Muru” aitama. Sel ajal kui “Muru” Saart läbi töötas, kavandasime meie agentuurset kombinatsiooni, et teada saada, kas Saar tunneb huvi salajase iseloomuga dokumentide vastu. Kombinatsioonist võtab osa agent “Diapason”, väeosa 58176 leitnant. Selleks antakse 8. Sõjalaevastiku raadiotöökodades “Diapasonile” eraldi töötuba, kuhu pannakse N-litera, vahendid toa jälgimiseks ja seif “salajaste” dokumentidega. Kokkulepitud päeval kutsub “Diapason” Saare sobival ettekäändel oma “töökohta” meie poolt ettevalmistatud tuppa. Mõni aeg pärast Saare tulekut kutsutakse “Diapason” telefoni teel otsekui pakilise asja pärast kuhugi ära. Kabinetist lahkudes unustab “Diapason” seifi sulgeda ja jätab lauale mapi “salajaste” dokumentidega, mis on meie poolt eelnevalt selle kombinatsiooni jaoks ette valmistatud. Nii jäetakse Saar 30–40 minutiks üksinda. Kabineti uksel on snepperlukk. “Diapasoni” äraolekul Saart jälgitakse ja kui ta peaks dokumentide vastu huvi tundma, siis teda fotografeeritakse. Kui kombinatsiooni tulemus on positiivne, võetakse meetmed Saare tabamiseks kuriteolt. Meetmed, mida me Saare läbitöötamiseks oleme võtnud ja kavandanud, on heaks kiitnud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsus, kes hoiab asja oma kontrolli all. 4. Formulartoimik nr 8009/51: Bekker, Aleksandr Aleksandri p, sündinud 1980. aastal Valgevene NSVs, venelane, parteitu, lõpetamata kõrgharidusega, elukoht Tallinn– Nõmmel Vabaduse puiestee 111–2. Formulartoimiku avamise aluseks olid ametlikud ja agentuurandmed, mille kohaselt Bekker tuli 1947. aastal reemigratsiooni korras Hiinast, kus ta oli elanud alates 1922. aastast. Läbitöötamise materjalidest on teada, et Bekkeri isa oli sandarmipolkovnik, kes põgenes 1922. aastal Hiinasse ning tegeles seal Jaapani luure heaks töötava agentuuri värbamisega. Hiinas elades töötas Bekker Ameerika ja Inglise firmades. Hiinast reemigreerunud ja arreteeritud SAVINTSEVI tunnistuste ning agentuurandmete põhjal oli Bekkeril ŠS?anghais elades side Saksa saatkonna pressibürooga, kust ta sai Saksa ajalehtedes avaldatud nõukogudevastaseid artikleid, ta tõlkis neid vene keelde ja avaldas seejärel valgeemigrantlikes ajalehtedes “Russ” ja “Dalnevostotšnoe Vremja”. Saksamaa luure agent SPASSOVSKI sai oma spioonitöö eest sakslastelt raha Bekkeri kaudu. Agentuurandmete järgi määrasid S«anghai okupeerinud jaapanlased Bekkeri Šanghai Jangtsepu rajooni “Pao-Tša” rühma ülemaks. Pärast Hiinast naasmist väljendab Bekker oma lähikonnas teravat rahulolematust eluga Nõukogude Liidus, kahetseb NSV Liitu tagasitulekut ja ülistab elu välismaal. Bekkeri läbitöötamisest võtab osa agent “Mägi”, kelle agentuurmaterjalidest on teada, et Bekker kavatseb juba 1950.–1951. aastast alates kodumaad reeta, on tahtnud luua sidet välismaaga ja tutvuda inimesega, kellel on võimalus välismaaga sidet pidada. Et selgitada välja, mis põhjusel Bekker seda soovib, töötasime me 1955. aasta märtsis välja plaani lülitada Bekkeri läbitöötamisse agent “Kolga”, meremees, kellel on välisviisa. Neid meetmeid viiakse käesoleval ajal ellu. 5. Formulartoimik nr 6 kahtlustatuna kuulumises Inglise luureorganitesse: LOOTSAAR, Juhan Madise p, sündinud 1898. aastal ENSVs endises Viru maa- konnas Narva-Jõesuus, elab Tallinnas Süda 3–3. Lootsaare kohta formulartoimiku avamise aluseks on andmed, mille kohaselt on tal on mõningane identsus tagaotsitava kodeeritud agendiga, kes on šifreeritud numbriga “43324” ja kelle kohta on teada, et ta on: “Eestlane, suurtükiväe tehnilise teenistuse ohvitser Männikul (sõjamoonalaod).” Edasise agentuurse ja ametliku kontrolliga koguti Lootsaare kohta andmeid, mis kinnitavad, et 1919. aastal lõpetas ta eksternina sõjakoolis suurtükiväe kursused sõjaaegses mahus, 1923. aastal lõpetas ta regulaararmee ohvitseride kursused ja 1931. aastal patareiülemate kursused. Pärast nimetatud kursuste lõpetamist teenis ta 2. suurtükiväepolgus suurtükitehnikuna ja vanemohvitserina Aastail 1924–1935 teenis ta 3. ja 4. suurtükiväegrupis patareiülema abina ja oli aastail 1935–1940 varustusvalitsuse relvalao ülem ning sõjaministeeriumi juures olevate Eesti kodanliku armee töökodade ülem Rahumäel (Tallinn). Oma eluloolistes andmetes märgib Lootsaar, et ajal, mil ta teenis kodanliku Eesti armees, saatis juhtkond ta 1937. aastal teenistusalasele komandeeringule Saksamaale sõjaväevarustust vastu võtma ja Eestisse toimetama. 1952. aastal värbas ENSV RJM 2. osakond Lootsaare oma agendiks varjunimega “77”. Hiljem arvati ta agentuurvõrgust välja, sest teda ei olnud otstarbekas kasutada. Värbamisel näidati Lootsaarele TART, Evaldi fotot, kes oli olnud Tallinnas Inglise saatkonna passibüroo ametlik töötaja ja Inglise luure agent. Lootsaar tundis TARTI ära ja ütles, et on temaga tuttav, kuid üksnes ühise teenimise ajast kodanliku Eesti armees. On kindlaks tehtud, et Inglise luureteenistuse ülem Eestis major GIFFY värbas agentuuri põhiliselt TARTI soovituste järgi, seepärast pole võimatu, et Lootsaar võidi värvata Inglise luure teenistusse. Lisaks on edasise agentuurse läbitöötamise käigus kindlaks tehtud, et Saksamaal viibides kohtus Lootsaar süstemaatiliselt endise Eesti sõjaväeatašee kolonel Jakobseniga, kes, nagu on kindlaks tehtud, on Inglise luure kodeeritud agent. Jakobseni ja Lootsaare suhete iseloom on kindlaks tegemata. Iseloomulik on ka see, et vestlustes meie agentuuriga poliitilise kallakuga küsimusi puudutades, pooldab Lootsaar inglise orientatsiooni. Et uurida, millist laadi olid Lootsaare varasemad suhted TART, Evaldiga ja endise Eesti sõjaväeatašeega Saksamaal kolonel Jakobseniga ning selgitada välja, kas ta on Inglise kodeeritud agent “43324”, koostati 1954. aasta septembris toimiku põhjal agentuur-ja operatiivmeetmete plaan, mis nägi ette kaasata läbitöötamisse agent “Leida”. 1954. aasta 12. oktoobril koostati agent “Leidale” legendi vormis kirjalik ülesanne, millega ta läks Lootsaare juurde, kuid positiivseid tulemusi ülesande täitmise käigus “Leida” saavutada ei suutnud. 1954. aasta septembris lülitati Lootsaare läbitöötamisse ka agent “Tammik”, kellel õnnestus Lootsaarega head suhted luua. Käesoleval ajal töötab “Tammik” Lootsaart läbi vastavalt talle 15. märtsil 1955 antud kirjalikule ülesandele. Aktiivseid agentuur- ja operatiivmeetmeid rakendatakse ka mitmes teises operatiivarvestuse asjas, sealhulgas E.A. Kennbergi, D.A. Suti, A.A. Treibergi, G.A. Ivanovi ja teiste formulartoimikud. Mitmete eriti ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimiseks on välja töötatud konkreetsed agentuur-ja operatiivmeetmete plaanid, mida viiakse ka ellu. Nende hulka kuuluvad Stockeby, Grant-Groti, Pärnapuu, Puusepa, Viidingu, Jürgensi, Mihkelsaare, Noormetsa, Sääre ja teiste jälitustoimikud. Kui töö operatiivarvestuse toimikutega on mõnevõrra paranenud, siis arvelevõetud elemendi läbitöötamisel on veel tõsiseid puudusi. Osakonna operatiivkoosseis rakendab veel väga vähe sihipäraseid agentuurmeetmeid ja kombinatsioone, mistõttu mitmete isikute läbitöötamine, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureorganitesse, läheb aeglaselt. Mitmete toimikutega ei tehta piisavalt tööd, et välja selgitada neis käsitletavate isikute praegune kuritegelik tegevus. Suure osa operatiivarvestuse toimikute, iseäranis jälitustoimikute osas ei ole pikka aega olnud mingit edasiliikumist. Nii ei kasutata 350 jälitustoimiku puhul agentuuri ja seega pole kaua saadud mingeid andmeid tagaotsitavate asukoha, nende sidemete jms kohta. Endiste NTSi ja ROVSi liikmete läbitöötamine on siiani nõrgal järjel ning selle kategooria toimikute kohta ei laeku andmeid, mis vääriksid operatiivset tähelepanu. Ikka veel on kindlaks tegemata läbitäätatavate isikute sidekanalid välismaa valgeemigrantlike organisatsioonidega. Samasuguseid tõsiseid puudusi on ka Inglise kodeeritud agentuuri väljaselgitamisel. Mitme RJK rajooni- ja linnavoliniku aparaadis on tõsiseid ja perspektiivseid operatiivarvestuse toimikuid isikute kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureteenistustesse, kuid hoolimata neile aparaatidele plaanide koostamisel osutatud praktilisest abist, seisavad toimikud pikka aega kasutult ja arvelevõetud isikuid ei töötata läbi. VASTULUURETEGEVUS VÄLISMAAL NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee käskkirjad nr 00405 ja nr 00729 kohustavad meid tegema aktiivset vastuluuretööd, mille eesmärgiks on välja selgitada vaenlase luureteenistuste kavatsused ja nende agentuur, mida valmistatakse ette NSV Liidu territooriumile saatmiseks, saada enda kätte selle agentuuri sisseimbumise teed ja luurekeskustega sidepidamise viisid. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna kollektiiv on aruandeperioodil pööranud niisuguste ürituste läbiviimisele suurt tähelepanu ja teinud sel alal ära järgmise töö. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond teeb käesoleval ajal aktiivset vastuluuretööd Ameerika, Inglise ja Rootsi luure vastu, kasutades selleks raadiomängu “Blindi” ja “Majaka” asjades, mille eesmärgiks on vaenlase eksitusse viimine sõjaliste, poliitiliste ja majanduslike desinformeerivate andmete edastamise teel; saada enda kätte nimetatud luureteenistuste ja nende Eestis tegutseda võiva agentuuri uued sidekanalid; tabada välismaa luureteenistuste poolt hiljuti Eesti NSV territooriumile toimetatud spioonid; luua vastavad tingimused ja saata välismaale meie kontrollitud agentuuri, kelle ülesandeks on sisse imbuda välismaa luureorganitesse ning selgitada välja nende Nõukogude Liidu vastase õõnestustöö plaanid. “Blindi” ja “Majaka” asjad tekkisid ja töö nendega käib käesoleval ajal järgmiselt. 1948. aasta oktoobris toimetas Stockholmi luurekeskus meritsi Eesti NSV territooriumile kolm spiooni: Vimmi, Undi ja Maltise, kellel olid portatiivsed raadiojaamad, relvad ja muu spioonivarustus. Nimetatud spioonid võeti kinni ja kahte neist, Vimmi ja Unti, kasutati hiljem raadiomängudes Stockholmi luurekeskusega. Raadiomängu “Blind” alustati 1948. aasta 19. novembril ja seda peeti 1949. aasta oktoobrini spioon Vimmi nimel, kui aga saadi andmeid, et ta kavatseb raadiomängu läbikukutada, jäeti ta sellest välja. Kuna raadiomängu käigus oli luurekeskusele esitatud legend, et Vimmil on side põrandaaluse natsionalistliku organisatsiooniga EVK (Eesti Vabastuskomitee), mis Eesti NSVs eksisteerivat, siis kombinatsioon Vimmi kõrvaldamiseks raadiomängust tehti arvestusega, et tema raadiosaatja satuks koos šifrite ja koodiga EVK käsutusse, mistõttu edasist raadiomängu peeti EVK nimel. .Stockholmi luurekeskusega toimunud raadiosaadetes anti EVK nimel edasi mitmeid desinformeerivaid telegramme, mistõttu luurekeskus uskus EVK olemasolusse ja toimetas 1950. aastal Eesti NSV territooriumile oma esindaja “Gunni” – Leola, Olaf ülesandega pidada EVK esindajatega läbirääkimisi Nõukogude Liidu vastu peetava ühise õõnestustöö küsimustes. Võetud meetmetega kompromiteeriti “Gunni” luurekeskuse silmis, misjärel ta eemaldati raadiomängust ja arreteeriti. Pärast seda tegi Stockholmi luurekeskus 1952. aasta augustis EVKle ettepaneku saata oma esindaja Rootsi, et lahendada mitmeid küsimusi, mida me EVK nimel olime tõstatanud. Seejuures soovitati EVK esindajal riigipiir ületada Petšenga lähistel (Murmanski oblast). Järgnevate raadiogrammidega täpsustas luurekeskus marsruuti, määras Norra territooriumil kohtumispaiku ja paroole. Kujunenud olukorrast lähtudes võeti vastu otsus luurekeskuse ettepanekut kasutada ja saata EVK liikme sildi all Rootsi kontrollitud agent “Jokela” – Loor, Valdur Aleksandri p ning edastati EVK nimel nõusolek niisuguse “esindaja” saatmiseks. Et raadiomängus legendina esitatud ettevõtmist kindlustada nii sel juhul, kui agent käitub Rootsis positiivselt, kui ka tema läbikukkumise korral, töötati välja abinõude kompleks agent “Jokela” toimetamiseks Rootsi pimesi. Vastavalt NSV Liidu siseministri sm KRUGLOVI poolt kinnitatud plaanile saadeti agent “Jokela” 1953. aasta 16. oktoobril välismaale üle Nõukogude - Norra piiri lõigus, mida Stockholmi luurekeskus oli soovitanud. Agent “Jokelaga” kokkulepitud sidekanalite kaudu saime teada, et ta oli õnnelikult jõudnud Stockholmi ja astunud kontakti Rootsi, Inglise ja Ameerika luure residendi VALDINI, Rootsi luure esindajate ning Rootsis asuvate eesti emigrantlike organisatsioonide ninameestega, kellele ta andis üle kirjad meie agendilt “Istorik”, kes esineb ühe EVK juhina. Kui agent “Jokela” oli Rootsis õppinud raadioasjandust ja teinud läbi spiooniettevalmistuse, toimetati ta luuretöö tegemiseks spetsiaalselt tema jaoks ehitatud kiirpaadiga Eesti NSV rannalõiku, mille meie olime ette söötnud. “Jokela”oli Stockholmi luurekeskuselt saanud järgmised ülesanded. 1. Kõrvuti luureandmete kogumise ja nende edastamisega Rootsi luurekeskusele organiseerida Eesti NSV territooriumil 5–6-liikmeline spioonirühm, sellise arvestusega, et 3–4 inimest saaks kasutada luuretöös, ülejäänutest aga ette valmistada asetäitja ja radist. 2. Leida Eesti NSV põhjarannikul vastav koht ja tugipunkt, mida saaks kasutada meritsi siia saadetavate spioonide vastuvõtmiseks ja vajalike inimeste Rootsi toimetamiseks. 3. Leida Eesti NSV lääneranniku lähedal lagendik, kus saaks sõja korral vastu võtta spiooni- ja sõjavarustust ning ka lennukitelt alla heidetud langevarjureid ning leida vajalikud kohad nende saadetiste hoidmiseks. 4. VALDIN teatas “Jokelale” Rootsi luure teadmata nelja peidiku asukohad Eesti NSV territooriumil, mille kaudu sai varem Eesti NSVsse toimetatud Inglise spioonidega sidet pidada (peetakse silmas Inglise spioone “Georgi”, “Otti”, “Antsu”, ja “Albertit”, keda mainiti Inglise luurega peetavas raadiomängus “Berkut”), kui niisugune vajadus peaks tekkima, sest VALDIN arvas, et “Jokelal” tuleb tulevikus võib-olla juhtida eri aegadel Eestisse saadetud Inglise ja Rootsi spioonide tegevust. Seetõttu andis VALDIN “Jokelale” ülesande need peidikud üles otsida, et neid edaspidi tema korraldusel perioodiliselt kontrollida. 5. Valmistada omal ajal välismaale põgenenud ja praegu Stockholmis elava endise suure salakaubavedaja ja laevaomaniku Kaini sugulased ette illegaalseks toimetamiseks Eestist Rootsi. 6. Arvestades seda, et “Jokelal” võib olla raskusi oma abilistele raadioasjanduse ja teiste luuretöö oskuste õpetamise organiseerimisel, andis VALDIN talle korralduse saata oma loodud spioonirühmast igal aastal Rootsi üks inimene, kes saaks seal vajalikke teadmisi. Rootsist tagasi tulles tõi “Jokela” kaasa Rootsis elavate eesti natsionalistide ninameeste kirjavastused agendile “Istorik”, kus polnud öeldud midagi konkreetset abist, mida EVK taotles. Enne “Jokela” ärasõitu olid luurekeskuse esindajad soovitanud tal EVKga aeg-ajalt sidet pidada, kuna see võis kasulik olla, kuid erilisi lootusi EVK kasutamisele luuretöös nad ei hellitanud, sest EVK on nende arvates puhtrahvuslik organisatsioon, mis teeb passiivset nõukogudevastast tööd (niisuguse legendi olime me raadiomängu “Blind” käigus andnudki). Seoses “Jokela” tagasitulekuga ja kujunenud operatiivolukorrast lähtudes, koostasime me 1954. aasta juunis välismaa luureteenistuste vastu suunatud aktiivse vastuluuretegevuse plaani, mille kinnitas NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee juhtkond, selle plaani kohaselt on ära tehtud järgmine töö. 1. Sidepidamiseks välismaa luurekeskusega on loodud uus kanal, mille nimi on “Majak”. 2. Et “Jokelat” luurekeskuse silmis kindlustada, on tema nimel saadetud mitmeid valdavalt sõjalise iseloomuga desinformeerivaid telegramme. 3. Loksa rajoonis Andineeme lähedal valiti välja vastav rannalõik ja söödeti see ette luurekeskusele, kes jäi kohaga rahule ja kavatseb seda kasutada platsdarmina nii oma spioonide saatmisel Eestisse kui ka Kain, Isaki sugulaste –Kain, Tõnise ja tema surnud naise õe illegaalseks toimetamiseks Eestist välismaale. Sellega seoses toimus üritus, mille tulemusena tutvustati omavahel agent “Jokelat” ja Kain, Tõnist ning leidsid aset läbirääkimised viimase illegaalseks toimetamiseks Rootsi. 4. On üle vaadatud peidikud, mis VALDIN oli Jokelale andnud sidepidamiseks Inglise spioonidega. Selgus, et 1954. aasta mais Eesti territooriumile toimetatud ja meie poolt tabatud Ameerika spioonidel Kukel ja Toomlal olid samuti paroolid nende peidikute kaudu sideme loomiseks meie agent “Jokelaga”. 5. Kuna luurekeskus EVK taotlustele vajalikku “tähelepanu” ei pööranud, kasutasime meie seda asjaolu EVK juhtkonna vahelise sisemise tüli instseneerimiseks, mille tagajärjel liikmete suurem ja aktiivsem osa lõi lahku organisatsioonist, kavatsedes leida toetust mõnelt võimsamalt kapitalistlikult riigilt. Stockholmi luurekeskuse teada on “Istorik” koos väikese rühma kaaslaste ja raadiojaamaga, millega peetakse tänapäevani raadioühendust, jäänud endiselt nende “pooldajaks”. Kõik toimunu on “Blindi” ja “Majaka” asjas vastavalt läbi mängitud. Peale eelkirjeldatu nägi plaan ette, et “Jokela” abi sildi all saadetakse meie agent Rootsi raadioasjandust õppima, aga ka selleks, et sööta Inglise luurele ette EVKst lahkulöönud liikmed, kasutades selleks ürituseks meie agenti “Obnovljonnõid”, endist kodanliku Eesti välisministeeriumi juhtivtöötajat, keda välisriikide diplomaatilistes ringkondades hästi tuntakse. Püstitatud ülesandest lähtudes võeti “Blindi” asjas vastu otsus saata EVKst lahkulöönud liikmete nimel, kelle ideeline juht on legendi järgi “Obnovljonnõi”, Inglismaale meie kontrollitud agent “Talu”, kelle eesmärgiks on sisse imbuda Inglise luureorganitesse, läbi töötada viimastega seotud nõukogudevastaste eesti organisatsioonide ninamehi ning selgitada välja nende NSV Liidu vastane õõnestustöö. Omal ajal Saksa armees teenides oli “Talu” olnud tihedalt seotud kolonel REBASEGA, kes elab praegu Londonis ja on Inglise luure resident. Me arvame, et see asjaolu aitab “Talul” Inglise luureorganitesse edukamalt sisse imbuda ja seega täita temale antud riikliku julgeoleku organite ülesanne. “Talu” välismaale toimetamise plaani idee on selles, et saata ta üle piiri kui kuller, kes täidab EVKst lahkulöönud liikmete esindajate ülesannet: toimetada USAsse agent “Obnovljonnõi” kiri ja anda see üle endise kodanliku Eesti konsulile Kaivile. Kirjas kajastuks EVKs valitsev olukord ja organisatsiooni tegevusprogramm, märgitaks välismaa nõukogudevastaste organisatsioonide ja EVK koostöö vajalikkust ning palutaks osutada materiaalset ja muud abi. Et “Talu” eest meie tööd “Blindi” ja “Majaka” asjas šifreerida ning et ta ei saaks välismaal meie ülesandeid täites meie raadiomängu nurja ajada, vaid hoopis suurendaks oma selgitustega Inglise luure usaldust iseenda ja nendes asjades tehtava vastu, viiakse ta “Obnovljonnõi” juurde pimesi, mida korraldavad Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee kogenud operatiivtöötajad sm Ibrus, kes esineb kui “Obnovljonnõiga” tihedalt seotud EVK juhtivliige, ja sm Rotberg, kes esineb “Talu” ees kui sm Ibruse läbitöötamisse kaasatud meie agent. Et meie tegevust “Obnovljonnõi” ees mitte dešifreerida, teeb kogu töö EVK nimel “Talu” välismaale toimetamisel sm Ibrus. On ette nähtud, et sm Ibrus teeb “Talule” ettepaneku sõita rippmootoriga varustatud väikese aerupaadiga Soome, kust edasi sõitmiseks osutab talle abi ajalehe “Uusi Suomi” endine kaastööline, kes elab Helsingis ja tunneb “Obnovljonnõid”. Umbes nädal enne “Talu” väljasõitu teatatakse “Istoriku” nimel luurekeskusele, et EVKst lahkulöönud osa saadab läbi Soome ja Londoni USAsse eriülesandega kulleri ning palutakse “Talu” Helsingis vastu võtta ja osutada talle abi edasisõidul Londonisse. Peetakse silmas, et Stockholmi luurekeskus korraldab “Talu” vastuvõtmise ning seejärel tema jälitamise. Pealegi võetakse arvesse, et kuna Stockholmi luurekeskuse esindaja VALDIN on luuretöös tihedalt seotud REBASEGA, ei tule “Talu” ilmumine Londonisse REBASELE ootamatult. Viimasel kohtumisel “Taluga” tutvustab sm Ibrus talle “Obnovljonnõid”, kes peale kirja Kaivile annab “Talule” veel sedeli Joensalule ja kirja Tormale, endisele kodanliku Eesti saadikule Londonis, mis sisaldab “Obnovljonnõi” palvet aidata “Talul” Londonist USAsse sõita. Mõlemad kirjad šifreeritakse endise kodanliku Eesti Välisministeeriumi šifriga, mida teab nii “Obnovljonnõi” kui ka Torma. Võttes arvesse “Talu” ja REBASE ning “Obnovljonnõi” ja Torma omaaegseid lähedasi suhteid, on alust arvata, et Inglise luure värbab “Talu” oma teenistusse ja hakkab teda enda huvides kasutama. Lähtudes sellest, et oleks soovitav toimetada “Talu” kas otse Inglismaale või Lääne-Saksamaale Inglise okupatsioonitsooni, vältides Rootsi luuret, kes võib ta Rootsi toimetamise eesmärgil üle võtta ja oma huvides kasutama hakata, saadetakse “Talu” välismaale toimetamiseks tegelikult kolmekohalisel rippmootoriga aerupaadil Soome lahe suudmesse Lääne-Saksamaa või Inglismaa sadamasse suunduva Lääne-Saksamaa või Inglise kaubalaeva laevateele. Nimetatud laevaga kohtudes lavastab “Talu” mootoririkke ja välismaa laev korjab ta üles, sest mereseaduste põhjal on laevakapten kohustatud “Talu” pardale võtma. Seoses EVK nimel pakutud marsruudi muutmisega öeldakse “Talule”, et teekond läbi Skandinaavia riikide on liiga pikk ja raske, pealegi võib Soome politsei ta Soomes kinni võtta ja NSV Liitu tagasi saata ning ta ei saaks sel juhul julgeolekuorganite ülesannet täita. “Talu” toimetamine välismaale on plaanis ette nähtud 1955. aasta maikuu teisel poolel. Et luua tingimused meie agendi kui “Jokela” abilise Rootsi toimetamiseks, edastati Stockholmi luurekeskusele mitmeid teateid, kus kõneldi raskustest usaldusväärse inimese leidmisel. Seoses sellega vastas VALDIN “Jokelale” 1955. aasta jaanuari algul salakirjas kirjutatud kirjaga, mille Ameerika Moskva saatkonna esimene sekretär Frank Siscow Moskvas posti pani, soovitades “Jokelal” abi saamiseks pöörduda “Istoriku” poole ja märkides, et viimane võib vajalike inimeste leidmise kõrval ka majanduslikku abi osutada. Samas väljendas VALDIN kahtlust, kas sel kevadel on võimalik kaatrit väljapakutud rannikulõiku saata, ja viitas operatsiooni liiga lühikesele ettevalmistusajale. Samal ajal on kirjast näha, et kui operatsiooni ei õnnestu sel kevadel läbi viia, siis organiseeritakse see hiljemalt käesoleva aasta sügisel. Välismaa luurekeskuse nimetatud ettepanek pakkus konkreetse võimaluse sööta “Jokelale” EVK kaudu ette Rootsi toimetamiseks meie agent, seetõttu esitatakse edaspidi luurekeskusele ja “Jokelale” legend, et “Istorik” on lähemal ajal valmis andma “Jokela” käsutusse usaldusväärse inimese. Soodsat operatiivvõimalust arvestades, otsustati vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee poolt kinnitatud plaanile toimetada välismaale meie kontrollitud agent “Raud”, kelle ülesandeks on sisse imbuda Stockholmi luurekeskusse, läbi töötada Valdinit, Reid, Rangi ja teisi välismaa luure agente, saada enda kätte nende illegaalsed sidekanalid Eestiga, selgitada välja lähiajal kavandatavad Nõukogude Liidu vastased õõnestusaktsioonid, ning suurendada Inglise luure mõju Stockholmi luurekeskusega peetavale raadiomängule “Majak” või lülitada see ümber täiesti Inglise luureteenistusele, sest operatiivses mõttes õigustab raadiomäng Stockholmi luurekeskusega ennast vähe, kuna Rootsil pole niisuguseid võimalusi aktiivseks õõnestustööks NSV Liidu territooriumil, nagu on Inglise luurel. Et luua “Rauale” kindel legend ning vältida peetavate raadiomängude ja nendega seotud ürituste liigset dešifreerimist tema ees, lülitatakse ka agent “Raud” asjasse pimesi. “Raua” välismaale saatmiseks on välja töötatud plaan, mille järgi kõigepealt töötab teda läbi meie erigrupp, mis esineb bande sildi all ja millel olevat sidet agent “Erastoviga”, kes oli omal ajal tihedas kontaktis REIGA ja keda on luurekeskusele esitatud legendis kujutatud “Istoriku” poolt juhitava EVK Tallinna all-lüli eestvedajana. Sooritatakse mitmeid kombinatsioone ja seejärel söödetakse agent “Raud” pimesi ette agent “Jokelale” kui inimene, kelle “Istorik” on tema jaoks välja valinud. Enne kui Eesti randa jõuab Stockholmi luurekeskuse kaater, millega “Raud” ja Kain Rootsi viiakse, antakse “Rauale” agent “Erastovi” kiri Inglise luure kodeeritud agendi Rei jaoks, et “Raud” satuks VALDINIST mööda minnes tema kaudu otse Inglise luure vaatevälja. Täiendava abinõuna selles suunas tehakse “Rauale” ettepanek külastada Rootsis viibides Inglise luure agenti Rang, Jakobit , viimase vennatütar Mathiesen, Ida elab Tallinnas, me töötame teda läbi formulartoimiku põhjal, kasutades agent “Rauda”, kellel on temaga head suhted. Peale selle külastab “Raud” Mathiesen, Ida meest Mathiesen, Rudolfit, kes elab samuti Rootsis, kuhu ta põgenes 1944. aastal. Agent “Raua” kattevarjuks Rangi ja Mathieseni külastamisel on tema tutvus Mathieseniga, kelle elust ta oma Rootsis viibimist kasutades tahaks rääkida. Viies ellu abinõusid, mis on seotud “Raua” toimetamisega välismaale, saadetakse Stockholmi luurekeskusele vastav informatsioon, mis otsekui peegeldaks “Jokela” tehtud tööd ja kindlustab “Raua” legendi. “Raud” toimetatakse välismaale kas käesoleva aasta kevadel või sügisel, sõltuvalt luurekeskuse kiirkaatri saabumisest. Kui agendid “Talu” ja “Raud” on välismaale toimetatud, töötatakse “Blindi” ja “Majaka” asjas välja uus operatiivtegevuse plaan vastavalt kujunenud olukorrale. II NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee andmetel kasutab Ameerika luure aktiivselt Nõukogude Liidu vastases õõnestustöös Lääne-Saksamaal ja teistes kapitalistlikes riikides paiknevat luure- ja terroriorganisatsiooni Rahvuslik Tööliit (NTS). NTSi juhatuses on mitme välismaa luureteenistuse agendid: BAIDALAKOV, Viktor Mihhaili p, Z?ADAN, Pavel Vassili p, ROZ?DESTVENSKI, Serafim Paveli p, POREMSKI, Vladimir Dmitri p, TENSON, Andrei Aleksandri p ja teised. Käesoleval ajal elab Tallinnas Zdankevitsš, Vladimir Vladimiri p, sündinud 1902. aastal, keda 1953. aastani töötati läbi formulartoimiku põhjal ja kes kuulus samal ajal agentuurvõrku varjunime all “Lionski”. “Lionski” on endine valgekaartlik ohvitser, kes pärast armee lüüasaamist põgenes välismaale, astus seal NTSi liikmeks ning oli isiklikult tuttav BAIDALAKOVI, ROZ?DESTVENSKI, POREMSKI ja paljude teiste välismaal viibivate valgeemigrantlike organisatsioonide liikmetega. 1936. aastal tuli “Lionski” NTSi ülesandel Eestisse nõukogudevastast tööd tegema. Suure Isamaasõja ajal elas “Lionski” Tallinnas ja võttis siit ühenduse Berliinis viibiva ROZ?DESTVENSKIGA. 1944. aastal tuli ROZ?DESTVENSKI ülesandel Tallinnasse “Lionski” juurde Z?ADAN, kes tõi talle nõukogudevastast kirjandust ja tegi NTSi keskuse nimel ettepaneku hakata juhatama NTSi tööd Eestis. Ajal, mil “Lionski” meie organitega koostööd tegi, ei kasutatud teda aktiivselt tema halva tervisliku seisukorra tõttu (lahtine kopsutuberkuloos, ishias ja reuma). Kuna “Lionski” kui endise NTSi liikme viibimine Tallinnas oli selle organisatsiooni ninameestele teada, otsustati soodsat olukorda ära kasutada ja sööta “Lionski” nimel NTSi ninameestele ette meie agentuur. Et neid võimalusi konkreetsete ürituste elluviimiseks ära kasutada, valiti välismaale toimetamiseks välja meie kontrollitud agent “Medik”. Agent “Medik” on –Poljakov, Valentin Ivani p, sündinud 1915. aastal, venelane, lõpetamata kõrgharidusega, valdab vene, eesti ja saksa keelt, elab Tallinnas. Kodanlikus Eestis õppis “Medik” Tartu Ülikoolis, aastail 1936–1939 kuulus ta kodanlik-natsionalistlikku organisatsiooni Kaitseliit. Sõja ajal mobiliseeriti “Medik” 1944. aasta veebruaris Saksa armeesse, kus ta teenis leitnandi auastmes. 1944. aasta septembris andis ta end Nõukogude armee väeosadele vangi. Agentuurvõrku värvati ta 1940. aasta 22. oktoobril läbi töötama Inglise luurajat MILLERIT, kes enne sõja algust sõitis ära Saksamaale. Pärast sõja lõppu taastati side “Medikuga” 1948. aasta märtsis. Julgeolekuorganitega koostöö tegemise ajal on “Medik” end näidanud kohusetundliku ja ausa agendina, kes on korralikult täitnud kõik organite ülesanded ja ilmutanud arukat initsiatiivi. Isikuomadustelt on “Medik” julge ja tahtejõuline mees, kellele meeldib meie töö ja kes on valmis täitma iga ülesannet. “Medikul” elavad Rootsis sugulased: õde, naise õemees ja selle poeg, kes tegid Saksa okupatsiooni ajal sakslastega aktiivset koostööd. Tema teine õde elab Bernburgis (SDV). Arvestades “Mediku” välismaal elavaid sugulasi ning tema isiklikke ja tööalaseid omadusi, koostasime 1955. aasta veebruaris plaani tema illegaalseks toimetamiseks mööda Balti merd Rootsi ja hiljem sealt edasi Lääne-Saksamaale, et ta imbuks sisse NTSsi ja Ameerika luureorganitesse. Koostatud plaan saadeti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusse, kust tuli positiivne vastus. “Mediku” illegaalse meritsi Rootsi toimetamise kanalina otsustati pimesi ära kasutada endise kaugesõidukapteni, 1881. aastal sündinud Varrik, Johan Jakobi p illegaalse põgenemise plaani. Agentide “Juhani”, “Augusti” ja teiste agentuurandmete järgi on Varrik ehitanud jalastega pontoonpurjepaadi, mis on kohandatud liikumiseks nii jääl kui ka vees ja mida ta hoiab ühes mereäärses majas. Varriku kohta laekunud andmete veelkordseks kontrollimiseks kaasati tema läbitöötamisse meie operatiivtöötaja. Töötaja kaasamine õnnestus hästi. Varrik suhtus temasse usaldavalt ning pühendas ta oma põgenemisplaanidesse. Operatiivtöötaja ning agendid “Juhan” ja “August” iseloomustavad Varrikut kui tarka, kavalat ja füüsiliselt tugevat meest, kes on võimeline kavandatud põgenemise teoks tegema. Lähemal ajal kaasatakse “Medik” agent “Juhani” kaudu Varriku läbitöötamisse. Põhjustena, mis ajendavad “Medikut” välismaale põgenema, on kavas kasutada tema teenistust Saksa armees ja legendi, otsekui oleks “Medik” juhuslikult tapnud inimese. Juhusliku tapmise demonstreerimise viivad läbi Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK salajase aparaadi kaastöölised, misjärel “Medik” läheb “põranda alla”. Enne kui “Medik” välismaale toimetatakse, des?ifreeritakse talle “Lionski”, kellest ta välismaal räägib kui oma heast tuttavast. “Medik” toimetatakse välismaale 1955. aasta mais. III Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna tegutsevas agentuurvõrgus on agent “Semjonov”, kelle isa Kirotar elab Stockholmis ning töötab vastavalt kontrollitud andmetele Rootsis Ameerika saatkonnas. Arvestades seda, et “Semjonovit” ei saa mitmel põhjusel tööks välismaal otseselt kasutada, aga operatiivolukord Ameerika luure esindajate vastu Rootsis aktiivsete vastuluuremeetmete rakendamiseks on soodne, on kavas toimetada Rootsi agent “Student” ja sööta ta ette Ameerika saatkonna töötajatele, kasutades selleks “Semjonovi” soovituskirju isale, mis annab “Studendile” võimaluse sattuda Rootsis asuvate Ameerika luurajate vaatevälja. Agent “Student”on –Inkinen, Urho-Viljami Matvei p, sündinud 1924. aastal, rahvuselt soomlane, kõrgharidusega, valdab vabalt vene, eesti ja soome keelt. Isamaasõja ajal viibis ta Rootsis ja Soomes ning tunneb sealseid olusid. Tal on piisavalt kogemusi ja asjatundlikkust koostööks riikliku julgeoleku organitega. “Student” kavatsetakse Rootsi toimetada Karjala maakitsuse kaudu. Helsingis pöördub ta “Semjonovi” soovitusel abi saamiseks ja edasisõiduks “Semjonovi” seal elavate sugulaste poole, kellel on isiklik auto. “Studendi” illegaalse välismaale põgenemise põhjusena esitatakse legend, et ta olevat toime pannud kuriteo (revidendina töötades võtnud vastu suure altkäemaksu), mille eest ta peab Nõukogude võimuorganite ees vastust andma. Et šifreerida “Semjonovi” ees meie tegevust, viiakse “Student” ja “Semjonov” kokku pimesi, edasise ülesandega seni vastastikku teineteist läbi töötada, kuni “Student” välismaale toimetatakse. “Studendi” Rootsi toimetamise plaan on saadetud läbivaatamiseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusele. IV Ülesandega sisse imbuda välismaa luureorganitesse toimetati 1951.aasta detsembris Iisraeli Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee agent “Maiski”: L.J. Blumenfeldt, sündinud 1917. aastal, juut, kellel on sionistide seas laialdasi sidemeid. “Maiskil” õnnestus luua side ühe Iisraeli luure osakonnaülema MANORIGA ja vastuluurevalitsuse ülema asetäitja TŠERVINSKIGA, hiljem aga Ameerika luure esindaja ZAGORSKIGA, ta rääkis neile omal algatusel, et Eestis tegutsevat sionistlik rühm ja nimetas, et selle juhiks on meie agent “Leonov”. Välismaa luureorganite esindajatele pakkus “Maiski” teade huvi ja nad tegid talle ettepaneku aidata neil “Leonoviga” ühendusse astuda. Agent “Leonov”on –Levitin, Samuil Leibi p, sündinud 1907. aastal Eesti NSVs Tartus, juut, parteitu, NSV Liidu kodanik, kõrgharidusega, elab Tallinnas. 1940. aastani oli “Leonov” üks Eesti sionistide juhte ning tal on hulgaliselt sidemeid NSV Liidu ja välismaa sionistidega. “Leonov” värvati agentuurvõrku 1941. aastal ja teda on kogu aeg iseloomustatud positiivselt. Tema isiklikud ja tööalased omadused vastavad täielikult agendi kategooriale. Aastail 1952–1953 kirjutas “Maiski” TŠERVINSKI ülesandel “Leonovile” mõned kirjad ja teatas ühes neist leppetekstiga, et “Leonovi” juurde võib tulla välismaa luureteenistuse esindaja, kes nimetab end ROGOVSKI, Semjon Mihhailovitshiks. 1953. aasta augustis ja 1954. aasta juulis sai “Leonov” ROGOVSKILT kirja, et tal ei avanenud võimalust Tallinnasse tulla ja palus seepärast “Leonovil” sõita kohtumiseks Moskvasse. Kontrollimisel selgus, et ROGOVSKI on Moskvas asuva Iisraeli saatkonna atašee LEVANON (Levitan), Naum Jossifi p, kes varem on elanud Riias ja Tallinnas. NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee andmete põhjal on LEVANON seotud välismaa luureteenistusega ja talle on antud ülesanne luua side Baltikumi sionistidega. Tallinnas elab LEVANONI õde, meie agent “Ljudmila”, kellega ta alustas kirjavahetust ja jätkab seda kokkulepitud aadressidel. Et välismaiste luureorganite tegelikke plaane teada saada ja veenda neid selles, et “Maiski” poolt legendina välja pakutud “Leonovi” sionistlik rühm on usaldusväärne ning seda on võimalik kasutada kui baasi NSV Liitu saadetava välismaa agentuuri vastuvõtmiseks ja varjamiseks, rajas “Leonov” meie ülesandel Tallinnas niisuguse rühma ja värbas selle “liikmeks” meie agendi “Švatšitši”. 1954. aasta septembris sõitis “Leonov” meie ülesandel Moskvasse, kus kohtus kahel korral LEVANONIGA, ta võitis kohtumiste käigus LEVANONI usalduse ja kindlustas sellega “Maiski” positsiooni ning sai LEVANONILT ülesande arendada Eestis nõukogude võimu vastast vaenutegevust. Kohtumisel andis ta üle kirjad “Maiskilt” ja “Leonovi” vennalt, rääkis juutide emigreerumisest Iisraeli ning avaldas veendumust, et NSV Liidus on inimesi, kes sooviksid ükskõik mil viisil Iisraeli sõita, ja kinnitas, et niisugustele inimestele osutatakse nende kavatsuse teostamisel igakülgset abi. LEVANON küsis “Leonovilt”, kas Eestis on juute, kellele võib loota vaenutöö tegemisel NSV Liidu vastu, ning saanud “Leonovilt” jaatava vastuse, kes nimetas agent “Švatšitšit”, ütles, et “Švatšitšit” otsib ta ise juba ammu. Seejuures andis LEVANON “Leonovile” instruktsiooni organiseerida “usaldusväärsetest” inimestest väikesi rühmi, kes peavad selgitama sionismi ideid ja Iisraeli poliitikat. Ta andis “Leonovile” kaks bros«üüri sionistliku liikumise ajaloo ja Iisraeli riigi moodustamise ajaloo kohta, et ta levitaks nende sisu juutide seas. LEVANON ja “Leonov” leppisid kokku edasise sidepidamise viiside kohta variaadressidel saadetavate kirjade teel ja tulevaste isiklike kohtumiste aegades. Rakendatud erimeetmed on näidanud, et “Leonov” jättis LEVANONILE hea mulje ja et LEVANON peab teda sobivaks inimeseks organiseerima vaenutegevust Nõukogude Liidu vastu Baltikumi tingimustes. 1954. aasta 7. detsembril koostati selles asjas agentuur- ja operatiivabinõude plaan, mis nägi ette edasist meetmete rakendamist, et saada andmeid Iisraeli luure tegevusest NSV Liidus ja selgitada välja tema illegaalsed sidekanalid. Plaani täitmiseks rääkis “Leonov” sellest “Švatšitšile” ja andis LEVANONILT saadud bros«üüri talle tutvumiseks. “Leonovi” ja “Švatšitši” teated langevad selles osas kokku. 1955. aasta 22. märtsil saatsime me “Leonovi” taas Moskvasse LEVANONIGA kohtuma. Nende kohtumine leidis aset 1955. aasta 25. märtsil, LEVANON varustas “Leonovit” taas sionistliku kirjandusega ning andis talle seejuures ülesande aktiviseerida tööd sionistlike rühmade moodustamisel, kuhu kaasata ka LEVANONI kunagine koolivend ŠEIN (teda töötab läbi ENSV MN juures asuva RJK 4. osakond). Samas andis LEVANON üle “Maiski” , tema venna ja “Švatšitši” õe kirjad. Peale selle tegi LEVANON “Leonovile” ülesandeks leida inimesi illegaalseks välismaale toimetamiseks ja seadis tingimuse, et need isikud peavad valdama üht võõrkeelt. Piiriületuskanalit LEVANON ei teatanud, kuid ütles, et üle piiri toimetatavad inimesed ei pea “mööda mägesi ja metsi ronima” Kuna sionistlike rühmade ulatusliku võrgu loomine ei ole meile kasulik, siis põhiline töö selles asjas on suunatud illegaalse piiriületuskoha kindlakstegemisele, eesmärgiga toimetada välismaale meie kontrollitud agentuuri. Asja kontrollib NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsus. V Pikka aega tegutses kodanliku Eesti Vabariigi territooriumil puidutöösturi sildi all Inglise luuraja McKIBBIN, Aleksandr Vassili p. kes tegi aktiivset Nõukogude Liidu vastast luuretööd. Pärast McKIBBINI puiduekspordiirma natsionaliseerimist 1940. aastal määrati ta ametlikult tööle Inglise passibüroosse Tallinnas, mille kattevarjus Inglise luure tegi Eestist NSV Liidu vastast luuretööd. McKIBBIN lahkus Eestist 1940. aasta augustis Inglise konsulaadi koosseisus. NSV Liidu RJM 2. peavalitsuse 1951. aasta andmetel oli McKIBBIN kuni viimase ajani Inglise luure ametlik kaastööline, kes juhatas Inglise agentuuri ettevalmistamist ja Nõukogude Baltimaade territooriumile toimetamist. Praegu on McKibbin erus ja elab Londonis. Et Inglise luure vastu suunatud vastuluuretegevust organiseerida, uuriti McKIBBINI omaaegseid lähedasi suhteid Eestis asunud puiduekspordifirmas ning selgitati välja Kolzakov, tsaariarmee ja valgekaartliku armee polkovnik (suri 1942. aastal), kelle poeg Kolzakov elab käesoleval ajal Tallinnas. Pärast Kolzakovi hoolikat kontrollimist, värbasime me ta agentuurvõrku “Karasjovi” varjunime all. “Karasjovi” tundmaõppimisel tehti kindlaks, et kodanlikul ajal oli ta töötanud Eesti puidutöösturite, sealhulgas ka McKIBBINI puiduekspordifirmas praakijana ning oli viimasega lähedaselt tuttav. Pärast fašistliku Saksamaa kallaletungimist Nõukogude Liidule, astus “Karasjov” vabatahtlikult Nõukogude armeesse, kus teenis 1941. aastast kuni 1946. aasta detsembrini tõlgina luureosakondades. Armeeteenistuse lõpus teenis ta Ida-Saksamaal ja kogus informatsiooni sõjaväeosade dislotseerumise kohta Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis. Luureosakondades teenimise ajast on “Karasjovi” iseloomustatud positiivselt. Käesoleval ajal tehakse koostöös NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusega ettevalmistusi, et toimetada “Karasjov” kui Londonis asuva Nõukogude kaubandusesinduse puiduekspordikontori töötaja ametlikku kanalit pidi Inglismaale, eesmärgiga ta McKIBBINILE ette sööta ning kasutada teda tulevikus McKIBBINI värbamiseks ja kallutamiseks koostööle Nõukogude Liidu kasuks. Selleks ürituseks vajalikud omadused on “Karasjovil” olemas. VI NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Kaliningradi Oblastivalitsuse välissõitudel käivatest meremeestest agentuuri teadetest ilmneb, et mõned Rootsis elavad eesti emigrandid püüavad Nõukogude meremeestega tutvust sobitada. Seda asjaolu on otsustatud ära kasutada meie kontrollitud agendi “Karli” ettesöötmiseks välismaa luureorganitele ja tingimuste loomiseks tema toimetamiseks edaspidi välismaale. Agent “Karl” on – Luikme, Georg Jüri p, sündinud 1909. aastal Eesti NSVs Narvas, eestlane, parteitu, NSV Liidu kodanik, keskharidusega, elab Tallinnas. “Karl” pärineb suurkaupmehe ja majaomaniku perekonnast, Suure Isamaasõja ajal teenis ta Saksa julgeolekupolitseis. “Karl” värvati agentuurvõrku 1944. aasta oktoobris ja teda kasutati agentuurtoimiku “Natsid” objektide läbitöötamisel, kelle kohta ta teatas hinnalisi andmeid, 1947. aastal toimik realiseeriti. Samal aastal otsis “Karl” üles endise poliitilise politsei assistendi ILVESE (arreteeritud) ja seadis 1948. aastal operatiivlöögi alla. ühe bandiitide terroristliku rühma. “Karlil” on laialdasi sidemeid Rootsis elavate eesti emigrantidega, sealhulgas vendade PÖHL, Hjalmari ja Ivariga, kes varem elasid Tallinnas. Sõja ajal valmistas PÖHL, Hjalmar Tallinnas fiktiivseid dokumente isikutele, kes suundusid illegaalselt Rootsi. 1944. aastal sõitsid vennad PÖHLID Rootsi ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee andmetel kuuluvad nad Rootsi-Eesti Komiteesse ning on seotud välismaa luureteenistustega. 1954. aasta septembris töötati välja plaan “Karli” kasutamiseks vastuluuretegevuses välismaal, mille NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsus on heaks kiitnud. Plaan nägi ette luua illegaalne side agent “Karli” ja vendade PÖHLIDE vahel, kasutades sidepidajana agent “Sergeid”, kes on ühenduses NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Kaliningradi Oblastivalitsusega. Agent “Sergei” on – Sprõgin, Vladimir Ivani p, sündinud 1907. aastal Saraatovis, venelane, NLKP liige 1931. aastast, keskharidusega, töötab ühe Kaliningradi mereagentuuri laeva kaptenina. “Sergei” on agentuurvõrgus 1942. aastast, teda on kasutatud luureiseloomuga ülesannete täitmiseks välismaal. Koostöös meie organitega iseloomustatakse teda positiivsest küljest. Laevaga välismaal viibides on tal võimalik kohtuda välismaalastega. Kasutades ära “Sergei” sidemeid Tallinnas, saadeti ta 1954. aasta novembris Tallinna marsruutlähetusse, kus ta pimesi lülitati “Karli” läbi töötama. Viimane kirjutas meie ülesandel vendadele PÖHLIDELE kirja ja andis selle “Sergeile”, et viimane laevaga välissõidus olles selle vendadele PÖHLIDELE üle annaks. Kirjas palus “Karl” PÖHLIDELT teateid oma 1944. aastal välismaale sõitnud venna ja välispankades olevate hoiuste saatuse kohta. “Sergei” agentuurettekannetest ilmneb, et 1954. aasta detsembris lõi ta Stockholmi sadamas seistes sideme PÖHL, Ivariga, kellega ta Stockholmis kaks korda kohtus. Teisele kohtumisele tuli PÖHL, Ivar koos advokaat EVER, Valteriga, kes varem elas Tallinnas. PÖHL, Ivar ja EVER, Valter andsid “Sergeile” üle mitu kirja agent “Karli” jaoks. Kirjad olid “Karlile”, tema naisele, PÖHL, Viktorile, HÜÜS, Maiele ja ROZENBLAD, Mariale. Kirjad on olmelist laadi, “TS” eritöötlust neis ei avastatud. Kirjades mainitavatest isikutest pakub operatiivhuvi PÖHL, Viktor Johannese p, sündinud 1910. aastal, rahvuselt rootslane, NLKP liige, NSV Liidu kodanik, elab Eesti NSVs Haapsalu rajoonis. 1927. aastal sõitis ta Rootsi, kus lõpetas Linköpingis ülikooli ja tuli 1933. aastal Eestisse tagasi. Ta oli Rootsi Kultuurharidusühingu liige. Sõja ajal teenis PÖHL Nõukogude armees. Tema vanemad, naine, vend ja kaks õde elasid okupeeritud Eesti territooriumil, kust nad 1944. aastal sõitsid Rootsi. 1946. aasta detsembris saadeti Rootsist illegaalselt Eestisse relvastatud 6-liikmeline rühm, mida juhtis Eesti Rahvuskomitee emissar SAALISTE, Richard, ülesandega toimetada PÖHL illegaalselt Rootsi. Ülesanne jäi täitmata, sest rühm likvideeriti. Sellest lähtudes võib eeldada, et PÖHL, Viktor on välismaa luureorganitega seotud ja kiri temale on kirjutatud ülesannet täites. Edaspidine tegevus on suunatud sellele, et valmistada agent “Karl” ette välismaale saatmiseks ülesandega imbuda sisse välismaa luureorganitesse. VIII Jälitustoimik nr 108: Jakobsen, Ludvig Juliuse p, sündi- nud 1893. aastal Eesti NSVs Viljandis, eestlane, endine sõjaväeatašee Saksamaal. NSV Liidu RJM 2. peavalitsuse 1946. aasta orienteerivas materjalis otsitakse taga Inglise kodeeritud agenti šifriga nr “43442”, kellest on teada, et ta on: “eestlane, sõjaväeatašee Berliinis, sakslased kasutasid teda Tallinnas Venevastase luure osakonnas. Olevat tuntud Jakobseni nime all. Värvatud 1938. aasta augustis.” Kontrollimisel tehti kindlaks, et eelmainitud Inglise kodeeritud agent on Jakobsen, Ludvig Juliuse p. NSV Liidu MN juures asuva RJK 2. peavalitsuse teatel kasutas Nõukogude armee luurevalitsus Jakobseni varem ametliku informaatorina. Tema materjalidel ei olnud erilist väärtust ning oli kahtlusi, et Jakobsen on seotud Saksa luurega. 1940. aastal värbas endine NSVL RJRK 1. valitsus Jakobseni Saksamaal ja andis talle varjunime “Stok”. Pärast värbamist lepiti “Stokiga” kokku, et ta sõidab mõneks ajaks Ungarisse puhkama, tuleb seejärel Saksamaale tagasi ning asub tema efektiivsemaks kasutamiseks tööle sõjaministeeriumis. Kuid pärast Jakobseni ärasõitu Berliinist sidet temaga ei taastatud. Isamaasõja ajal oli Jakobsen Tallinnas ja tegi koostööd Saksa luurega, olemasolevatel andmetel põgenes ta siit Inglismaale. On kindlaks tehtud, et praegu asub ta Lääne-Saksamaal ja elab Tübingenis, kus ta valmistab Ameerika, Inglise ja Prantsuse luure ülesandel ette spioone, kes edaspidi toimetatakse Nõukogude Liidu territooriumile õõnestustööd tegema. Käesoleval ajal kavandatakse NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsuse juhtimisel ja koostöös Saksamaa Ülemkomissari juures asuva julgeolekuküsimustega tegeleva aparaadiga Jakobseni ümbervärbamist, et kasutada teda Ameerika ja Inglise luure vastu korraldatavates vastuluuremeetmetes. Jakobseni värbajaks on valitud ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna kontrollitud agent polütehnilise instituudi dotsent “Boitsov”, kes on oma intellektuaalsete ja tööalaste omaduste poolest selleks täiesti sobiv. Otsides täiendavaid vahendeid, mis avaldaksid värbamisel Jakobsenile positiivset mõju, on leitud mitu temaga lähedalt seotud ja positiivselt iseloomustatavat inimest ning sugulast, kellelt kavatsetakse võtta värbamiskirjad Jakobsenile. Konkreetne ettepanek selles küsimuses on saadetud läbivaatamiseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusele. Tehakse ettevalmistusi, et suunata SDVsse agent “Jüri” tema kasutamiseks Saksamaal NSV Liidu Ülemkomissari juures asuva julgeolekuküsimuste inspektsiooni aparaadis värbajana Lääne-Saksamaa territooriumil. Tinn, Olev Eduardi p, sündinud 1920. aastal, eestlane, kõrgharidusega, valda vene, eesti ja saksa keelt. “Jüri” on värvatud 1944. aastal. Koostöös meie organitega on ta end näidanud heast küljest, ta on korduvalt osalenud agentuursel läbitöötamisel, agendina on tal meie töös kogemusi ja vilumust. Ta on kinnistatud salajasele koostööle organitega, armastab oma perekonda ja on sellesse kiindunud. On nõus täitma ülesandeid välismaal. Ettepnek “Jüri” suunamiseks SDVsse on saadetud läbivaatamiseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusele.
IX Endine RJM 4. valitsus on kuulutanud üleliiduliselt tagaotsitavaks VELLNER, Harald Adami poja, kellest on teada järgmist. 1918. aastal Arhangelskis viibides lõi VELLNER sidemed Inglise luurega. Seejärel elas ta 1939. aastani Eestis ja oli Poola Peastaabi 2. osakonna agent nr 5. Ajavahemikul 1939–1940 oli ta Soomes ning valis ja värbas eestlaste hulgast agentuuri Saksamaa luurekoolidesse. Aastail 1941–1944 tegi VELLNER Inglise luure ülesandel Eesti kaudu Nõukogude Liidu vastast luuretööd ning pidas oma luuretegevuses sidet soomlaste poolt spetsiaalselt Soome armee Kindralstaabi luureosakonna juurde loodud bürooga “C”. Koos Soome luure esindajatega tegeles ta Haukka saarel asuva Soome luurekooli komplekteerimisega. Samal ajal pidas ta sidet Ameerika luurega. Praegu elab VELLNER Rootsis ning agentuurandmete järgi otsustades arendab ta Inglise luure ülesandel vaenutegevust Nõukogude Liidu vastu. Vastavalt välja töötatud esialgse kavaga sööta VELLNERI kaudu Inglise luurele ette julgeolekuorganite agent, valmistasime ette ja värbasime agendiks VELLNERI onupoja O.A. Vellneri, kelle varjunimi on “Pravdin”. “Pravdini” värbamise eesmärgiks oli luua illegaalne side H.A. VELLNERIGA, uurida, kas “Pravdini” kaudu on võimalik värvata agendiks H.A. VELLNERI vennapoeg H.-A.A. Vellner ja sööta viimane “Pravdini” ja H.A. VELLNERI kaudu ette Inglise luurele. Pärast Vellneri tundmaõppimist ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusega kooskõlastamist värbasime me ta agentuurvõrku varjunimega “Kask”. Okupatsiooni ajal teenis “Kask” mobiliseerituna lühikest aega Saksa armees, kust ta haiguse tõttu demobiliseeriti. 1951. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi ja kaitses 1954. aastal kandidaadiväitekirja ning sai tehnikateaduste kandidaadi kraadi. Valdab vene, eesti, prantsuse ja saksa keelt ning oskab rahuldavalt inglise keelt. Käesoleval ajal tehakse agent “Kasega” süstemaatilist kasvatustööd, et arendada temas julgeolekuorganite salajasele kaastöölisele vajalikke omadusi, ning tehakse ettevalmistavat tööd, et saata ta ametlikke kanaleid kaudu välismaale.
X Osakonna agentuurvõrku kuulub agent “Sakala”. Reintamm, Viktor-Hannes Johannese p sündinud 1926. aastal Tallinnas, eestlane, töötab Põllumajandusministeeriumi kapitaalehituse valitsuses insenerina. “Sakala” isa Reintamm, Johannes elas kodanlikul ajal Eestis ja töötas 1923. aastani Inglise konsulaadis. Aastail 1924–1926 töötas ta Ameerika kompanii “Ford” Balti osakonna müügiinspektorina ja seejärel oli ta kuni 1940. aastani Tallinnas asuva Ameerika konsulaadi sekretär-tõlk. 1940. aasta märtsis värbasid SARKi organid Reintamm, Johannese ja andsid talle varjunime “Tenor”, ta laskis end meelsasti värvata, kuid ütles, et ameeriklasi ta läbi töötama ei hakka. 1940. aasta septembris viidi ta Eestist tööle Stockholmi (Rootsi) ja 1941.aastal USAsse. Tema praegune asukoht on teadmata. Agent “Sakala” isiku- ja tööalased omadused vastavad nõuetele, mida esitatakse välismaal töötavale agendile, seetõttu on otstarbekas saata ta välismaale sel eesmärgil, et ta imbuks sisse välismaa luureorganitesse. Et luua tingimused agent “Sakala” toimetamiseks välismaale, rakendatakse järgmised meetmed. NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee juhtkonnale on esitatud taotlus vabastada ennetähtaegselt vanglast “Sakala” ema. “Sakala” ema vabastamisega vanglast me kinnistame agendi koostööle julgeolekuorganitega ja lähendame teda endale. Selleks, et agent “Sakala” satuks välismaa luureorganite, sealhulgas Ameerika luure vaatevälja, saatis agent mitteametlikul teel USAsse kirja niinimetatud Eesti konsuli KAIVI aadressil palvega otsida üles tema isa Reintamm. Kui “Sakala” isa asukoht ja praegune seisund on kindlaks tehtud, siis otsustatakse, kas on otstarbekas kasutada “Sakalat” välismaal ühenduse loomiseks isaga kui julgeolekuorganite agendiga. Selleks, et kinnistada “Sakala” koostööle julgeolekuorganitega ja ühtlasi kontrollida, kas tema koostöö meiega on siiras, kavatseme me saata “Sakala” juurde ühe RJK aparaadi kohaliku organi agendi, kes olevat laagrist põgenenud ja varjavat end Eesti NSV territooriumil ning esitaks legendi, et ta tuleb endise Saksa armee ohvitseri, nüüdseks süüdi mõistetud KUKE nimel. Ürituse mõte on selles, et “Sakala” teataks julgeolekuorganitele tema juurde tulnud agendist. Hiljem me ütleme “Sakalale”, et võtsime laagrist põgenenud ja “Sakalalt” abi palunud mehe kinni. Seejuures me teatame “Sakalale” meie poolt väidetavalt kinni võetud ja selles ürituses osalenud agendi tunnused. Üheaegselt agent “Sakala” välismaale saatmiseks rakendatud ettevalmistavate meetmetega tehakse tööd tema kasvatamisel ja talle luureoskuste õpetamisel. Endise NSVL RJK 2. peavalitsuse 1952. aasta andmetel elab Soomes ja peab Eesti NSV natsionalistlike rühmitustega ühendust RAID, Hella Antoni t, kellest on teada järgmist. Kuni 1920. aastani elas ta Eestis, siis sõitis Soome, tuli 1926. aastal Eestisse tagasi ja hakkas Tallinnas juhatama Soome-Ugri Bürood, mille eest sai Soome saatkonnalt igakuist rahalist hüvitust. Kui sakslased olid Eesti NSV okupeerinud, töötas RAID gestaapos ja käis sageli Soomes. 1944. aasta septembris sõitis ta Eestist Soome, kus tal on eesti emigrantide seas laialdasi sidemeid. Varem RAIDILE lähedastest isikutest elab praegu Eesti NSVs meie agent “Tabel”, kes peab meie ülesandel RAIDIGA kirjavahetust. Agent “Tabeli” koostööd julgeolekuorganitega iseloomustatakse positiivselt. Ta on üldiselt ja poliitiliselt hästi arenenud ning meiega koostööks kinnistatud. “Tabelil” elab Soomes palju sugulasi, kellega ta on samuti kirjavahetuses. Et “Tabelit” välismaa luureorganitele ette sööta ja saada kätte nende sidekanalid Eesti NSV territooriumil, võetakse ettevalmistavaid meetmeid tema toimetamiseks ametlikke kanaleid pidi Soome oma sugulaste külastamise ettekäändel. Soomes viibides on “Tabelil” võimalus isiklikult RAIDIGA kohtuda, millega ta võib äratada välismaa luureorganite tähelepanu, mis annab võimaluse “Tabelit” edaspidi vastuluure huvides ära kasutada. XII 1954. aastal peetud raadiomängude andmetel tunneb Inglise luure huvi meie agendi “Haakla” saatuse vastu. Hellat, Toomas Aleksadndri p, sündinud 1920. aastal, eestlane, 1947. aastal mõistetud 20 aastaks parandusliku töö laagrisse kui paljude välismaa luurete agent, teda peetakse ENSV MN juures asuva RJK Sisevanglas. Vahistamise hetkest alates on “Haaklat” kasutatud kongiagendina. Juurdluse ajal ja edasises koostöös meie organitega on ta andnud tunnustust väärivaid tunnistusi oma kuritegelikust tegevusest välismaa luureteenistuste heaks ning on välja andnud märkimisväärse hulga talle teada olevast agentuurist. Kongiagendina on “Haakla” end näidanud heast küljest ja tema isikuomadused vastavad agendi kategooriale. Seoses sellega, et Inglise ja Rootsi luure on viimasel ajal oma (meie poolt kontrollitavate) võimaluste piires tundnud huvi “Haakla” - Hellati vastu, Et kasutada teda välismaa luureorganite vastases töös, on kavas vabastada ta ennetähtaegselt vanglast, luua legend, et ta on põgenenud väljasaatmiskohast ja viia üle illegaalsesse olukorda. Pärast “Haakla” vabastamist vanglast on temaga tehtava töö eesmärgiks teda hoolikalt kontrollida ja veelgi rohkem kinnistada praktilisele koostööle riikliku julgeoleku organitega, sellest sõltuvalt töötatakse välja abinõud tema kasutamiseks välismaa luureorganite vastu Inglise ja Rootsi luurega peetavate raadiomängude kaudu. XII NSVL MN juures asuva RJK Esimese Peavalitsuse andmetel on Intelligence Service?is arvel agent koodnumbriga “43941”. Kontrollimisel selgus, et see agent on Sinka, Arnold Martini p, sündinud 1897. aastal, endine kodanliku Eesti armee kolonel. Sinka oli aastail 1929–1935 Eesti kindralstaabi 2. osakonna (vastuluureosakonna) jaoskonnaülem. 1935. aasta juunis määrati ta Eesti sõjaväeatašeeks NSV Liidus, kus ta kogus luureandmeid Nõukogude armee relvastuse kohta. Pärast Eesti esinduse likvideerimist Moskvas värbasid meie organid ta agendiks varjunime “Pavel” all, tema tööd iseloomustati hästi ja ta esitas hinnalisi materjale kodanliku Eesti armee kindralstaabi endiste töötajate natsionalistliku tegevuse kohta. Sõja ajal elas Sinka Tallinnas ja tegi aktiivset koostööd sakslastega. 1944. aasta septembris põgenes Sinka Eestist ja eesti natsionalistide poolt Rootsis avaldatava ajalehe “Stockholms--Tidningen” 1954. aasta 21. jaanuari numbri andmetel elab ta praegu Austraalias. Arvestades seda, et Sinka oli varem riikliku julgeoleku organite agent ja teda iseloomustati heast küljest, siis tehakse praegu ettevalmistusi selgitamaks välja, kas on võimalik tema kui julgeolekuorganite agendiga side taastada ja tema sisseimbumine Inglise luureorganitesse. On kindlaks tehtud, et okupeeritud Eesti NSV territooriumil tegutses Tartus põrandaalune kodanlik-natsionalistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli võitlus nii sakslaste kui ka Nõukogude Liidu vastu ja kodanliku “sõltumatu” Eesti riigi taastamine. Üks selle põrandaaluse organisatsiooni loojaid oli LAID, Erik Jaani p, kes oli seotud Inglise, Soome ja Rootsi luurega. LAID, Erik elab praegu Rootsis ja on meil olemasolevatel andmetel seotud Inglise luurega. Et meie agentuuri LAID, Eriku kaudu Inglise luurele ette sööta, valis teine osakond temaga varasemal ajal põrandaaluse natsionalistliku tegevuse kaudu lähedalt seotud isikutest välja ja värbas pärast hoolikat kontrollimist 1955. aasta märtsis varjunime “Jaan” all agentuurvõrku Põld, Erik Haraldi poja, kellega tehakse praegu tööd, et kasvatada temast julgeolekuorganite agenti ja õpetada talle luureoskusi. Samaaegselt tehakse tööd, et kontrollida nii “Jaani” ennast kui ka tema sugulasi ja teisi temaga lähedalt seotud isikuid. Üks NTSi ninameestest TENSON, Andrei Aleksandri p oli enne Suurt Isamaasõda ka NTSi juht Tallinnas. TENSONIGA seotud isikutest on meil läbitöötamisel Gaikovits?, Jevgeni Paveli p, sündinud 1912. aastal Tallinnas, venelane, NSVL kodanik, parteitu, keskharidusega. 1940. aastal arreteeritud NTSi liikmete BULDAKOVI, METUSE ja UIBO tunnistuste põhjal oli Gaikovits? NTSis TENSONI rühma liige, kuhu ta oli värvatud 1934. aastal. Kuna sõjajärgsel ajal ei ole Gaikovits?i läbitöötamisel saadud andmeid tema nõukogudevastasest tegevusest ja nõukogudevastastest sidemetest, siis otsustati ära kasutada Gaikovits?i viibimine Eesti NSVs ning Ameerika luureteenistuse ja NTSi ninameeste kavatsused rajada NSV Liidu territooriumil nõukogudevastane põrandaalune organisatsioon, selleks, et võtta meetmeid legendi loomiseks, nagu oleks Eesti NSVs selleks olemas baas NTSi liikmetest. Selleks töötasime me 1954. aasta oktoobris välja abinõude plaani illegaalse sideme loomiseks Gaikovits?i ja TENSONI vahel, mis nägi ette, et Gaikovits?i värvatakse agendiks. Plaan saadeti kooskõlastamiseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusse, kes nõustus meie ettepanekuga Gaikovits?i värbamise kohta, ja ta värvati 1954. aasta 7. detsembril varjunime “Lugovoi” all. Värbamise ajal ja edasises töös temaga on “Lugovoi” jätnud hea mulje kui tõsine ja arukas inimene, kes vastab oma isikuomadustelt agendi kategooriale. Ta ütles, et tema naine on kunagi õppinud koos TENSONI naise ZAITSEVA, Ljubaga. Pärast värbamist lülitati “Lugovoi” läbitöötamisse agent “Moskvin”, et “Lugovoid” kui meie agenti üle kontrollida, samaaegselt tehakse “Lugovoiga” tööd, et kasvatada temas julgeolekuorganite agendile vajalikke omadusi ja ustavust kodumaale. Kui “Lugovoi” näitab ennast koostöös meiega heast küljest, näeb plaan ette kasutada tema ja TENSONI vahel sideme loomiseks sidepidajana meie agenti “Novikut”, kes kaasati tema läbitöötamisse 1954.aasta aprillis. Agent “Novik” on Nikolajeva, Natalja Konstantini t, sündinud 1929. aastal Grazis (Austria), venelane, parteitu, NSV Liidu kodanik, lõpetamata kõrgharidusega. Agent “Novik” elas kuni 1944. aastani vanematega Belgradis (Jugoslaavia), kust sakslased ta Austriasse saatsid. 1945. aasta kevadel kolis “Novik” Prahasse (Tšehhoslovakkia), kus ta tutvus ja astus vabaabiellu Nõukogude armee ohvitseri SITŠINAVAGA, kellega koos ta tuli repatriandina Nõukogude Liitu ja asus elama oma ema sünnilinna Pärnusse Eesti NSVs. “Noviku” ema elab Prahas ja palub “Novikul” puhkuse ajal külla tulla. “Noviku” võõrasisa elab Kellerbergis (Austria), on valgeemigrantliku organisatsiooni Vene Üldsõjaväeline Liit (ROVS) liige ning on kirjavahetuses “Noviku” emaga. On kavas lubada “Novikul” sõita 1955. aasta suvel puhkusele Tšehhoslovakkiasse. Enne ärasõitu antakse talle ülesanne rääkida oma kavatsusest “Lugovoile”. Viimasel soovitatakse rääkida “Novikule” TENSONIST ja tema naisest ning paluda “Novikul” anda neile oma võõrasisa kaudu edasi tervitused Eestis elavatelt “sõpradelt”. Meie arvestused lähtuvad sellest, et TENSONILE võib huvi pakkuda võimalus luua kontakt Eestis elavate endiste mõttekaaslastega ning sõltuvalt sellest töötatakse välja täiendavad meetmed, et kasutada legendi endistest NTSi liikmetest baasi kohta NTSi emissaride ja Ameerika luurajate meie terrirooriumile toimetamiseks ja kinnivõtmiseks. TENSONI rühma kuulunud endistest NTSi liikmetest on välja selgitatud Lepper-Lunina, Julia Paveli t, sündinud 1912. aastal, eestlane, keskharidusega, elas varem Tallinnas. Operatiivarvestust kontrollides on kindlaks tehtud, et Lepper-Lunina kuulus varem agentuurvõrku varjunime all “Elsa”, ta oli värvatud 12. augustil 1940. “ Elsa” oli lasknud end meelsasti värvata ja oli oma allkirjas märkinud, et võtab endale Nõukogude luure ees vabatahtlikult kohustuse teha tööd nõukogude võimu vaenlaste paljastamiseks. Seoses sõja algusega side “Elsaga” katkes, sest ta jäi elama Tallinna, kus elavad tema kaks õde ja ema, kellede läbitöötamisse kaasati agent “Seen”. Viimane selgitas välja, et “Elsa” oli 1944. aastal, enne seda kui Nõukogude armee väeosad Tallinna vabastasid, sõitnud koos mehega Stockholmi (Rootsi), kust on saatnud Tallinna ühe kirja. Võttes arvesse, et “Elsal” oli varasemal ajal side TENSONIGA ja tal elavad Tallinnas sugulased, esitasime me 1954. aasta juulis NSV Liidu MN juures asuva RJK 2. peavalitsusele taotluse “Elsa” ümber värvata ning kasutada teda NTSi ja välismaa luureorganite vastastes üritustes. Käesoleval ajal tehakse tööd, et välja uurida tema elukoha aadress ning valitakse agenti, kes ta värbaks. Täiendava vahendina, mis peaks “Elsat” positiivselt mõjutama, peetakse silmas tema sugulastelt värbamiskirjade võtmist. NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsuse teatel soovitab Ameerika luure Nõukogude Liitu saadetavate spioonide ettevalmistamisel, et nad kasutaksid enda varjamiseks inimesi, kelle juures on elanud või end varjanud baltisakslased. Peale selle kavatseb Ameerika luure kasutada õõnestustööks Nõukogude Liidu vastu aktiivselt ka baltisakslasi endid. Baltisakslastest on Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna 1. jaoskonnal side agent “Jackiga”: Pilar, Aleksandr Nikolai p, sündinud 1912. aastal Sevastoopolis, parteitu, NSV Liidu kodanik, elab Tallinas. “Jack” pärineb paruni perekonnast. Tema isa teenis ohvitserina Musta mere laevastikus ja Vene keisri õukonnas. Peale selle oli ta enne revolutsiooni ühe Saksa firma juhatuse esimees Eestis. 1938. aastal sõitsid “Jacki” kaks venda, ema ja õde kui baltisakslased Eestist elama Saksamaale. Agentuurvõrku värvati ta 11. novembril 1943. Ta laskis end meeleldi värvata. Lühiajalise meie organitega tehtud koostöö jooksul esitas ta hulgaliselt hinnalist materjali, mis pälvib operatiivset tähelepanu. Kuid 1944. aastal side temaga katkes, sest ta vahetas elukohta, see taastati 1953. aasta septembris. NSVL MN juures asuva RJK 1. peavalitsuses on arvel Piller von Pilhauzen, sakslane, pärit Baltikumist, parun, valdab vene keelt, 1945. aasta andmetel juhatas ta Genfis Rahvusvahelise Punase Risti osakonda ja oli saadetud sinna jälgima esimehe Karl BURKHARDTI tegevust. On täielik alus arvata, et Piller von Pilhauzen on “Jacki” vend. Käesoleval ajal täpsustatakse neid andmeid 1. peavalitsuse võimaluste kaudu. Arvestades seda, et “Jack” on sobiv kandidaat kasutamiseks Ameerika luure vastastes vastuluureüritustes, töötati 1954. aasta oktoobris välja plaan tema täiendavaks kotrollimiseks ning uuritakse võimalusi “Jacki” ettesöötmiseks Ameerika luureorganitele. Plaan saadeti NSVL MN juures asuva KGB 2. peavalitsusse, kust tuli positiivne vastus. Vastavalt plaanile kaasati salajasse koostöösse meie organitega kui usaldusisik “Jacki” esimene naine, töö temaga kinnitas andmeid, et “Jacki” sugulased kui rahvuselt sakslased sõitsid ära Saksamaale. Naine kinnitab, et “Jack” mõistis nende ärasõidu hukka ja keeldus kategooriliselt ise Saksamaale sõitmast, kuid pidas kuni sõja puhkemiseni nendega kirjavahetust, naine iseloomustab “Jacki” kui äärmiselt töökat inimest ja andekat kunstnikku. Pärast sideme taastamist iseloomustatakse “Jacki” koostööd meie organitega põhiliselt heast küljest, ta näitab üles mõistlikku initsiatiivi, täidab talle antud ülesandeid meelsasti ja suhtub salajasse koostöösse huviga. Töö “Jackiga” on suunatud tema üle kontrollimiseks ja temas luuraja oskuste arendamiseks, samuti uuritakse võimalusi, kuidas ta saaks luua illegaalse kontakti oma Šveitsis elava vennaga. Jälitustoimikus nr 166 esineb Ameerika ja Lääne-Saksa luure agent Puurand, Verner Hansu p, sündinud 1905. aastal Eesti NSVs Narvas, eestlane, varem elas Tallinnas. Kuni 1941. aastani oli Puurand allveelaeva “Kalev” komandöri abi. 1940. aastal värbasid meie organid ta agentuurvõrku varjunimega “Javin”. Sõja ajal oli ta Leetses (Eesti) Saksa luurekooli ülem. 1944. aastal põgenes ta Lääne-Saksamaale, asus elama Stuttgarti ja lõi sidemed Ameerika luurega, kelle ülesandel ta värbas agente ja saatis neid repatriantide nime all Eesti NSVsse. Arvestades seda, et Puurannal on kindlaks tehtud Tallinnas elav õde ja teised sugulassidemed, siis edasine töö selles asjas on suunatud sellele, et uurida võimalusi sideme taastamiseks tema kui meie organite endise agendiga. Puurannaga sideme loomiseks valiti välja kontrollitud agent “Ankur”, kes oli Puurannaga tuttav ühise teenistuse ajal merelaevastikus kuni 1941. aastani. Me kavatseme toimetada agent “Ankuri” ametlikke kanaleid pidi Saksa Demokraatlikku Vabariiki ja varustada ta värbamiskirjaga Puuranna õelt. NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee andmete põhjal on teada, et endise Eesti presidendi poeg Tõnisson, Heldur Jaani p on Ameerika luure agent, kelle ülesandel ta tegi sakslaste poolt okupeeritud Baltikumi territooriumilt aktiivset NSV Liidu vastast tööd. Praegu elab Tõnisson Stockholmis (Rootsi) ja teeb Nõukogude Liidu vastast luuretööd. On kindlaks tehtud, et Tallinnas elab Tõnissoni venna endine naine, kes 1954. aasta septembris kaasati töösse meie organitega kui usaldusisik, eesmärgiga uurida võimalusi tema kasutamiseks Ameerika luure vastases vastuluuretegevuses, kui ta Tõnisson, Heldurile ette sööta. Kuid naisega tehtud kestva töö käigus selgus, et nendeks eesmärkideks ta ei sobi, sest tal on perekond Tõnissoniga vaenulikud suhted. Tõnisson, Helduri teistest kontaktidest on välja selgitatud Koort, Tui Jaani t, sündinud 1914. aastal, elab ENSVs Tartus. T.J. Koort oli Tõnisson, Helduri õe parim sõbranna, kes elab samuti Stockholmis, 1944. aastal saatis ta Rootsi põgenevat Tõnissoni perekonda kuni Saaremaani. Arvestades seda, et Koort oli Tõnissonide hea perekonnatuttav ja liikus kodanliku Eesti kõrgemas seltskonnas, on ta sobiv kandidaat Ameerika luureorganitele ettesöötmiseks. Selleks, et Koorti Ameerika luureorganitele ettesöötmiseks ette valmistada, kavatseme me esialgu kaasata ta koostöösse meie organitega kui usaldusisiku ja läbi viia temaga kasvatusliku iseloomuga vestlusi. Kui vastav töö Koortiga on tehtud ja ta on näidanud ennast heast küljest, võetakse meetmed, et ta looks kõigepealt illegaalse sideme Tõnisson, Helduri õega. Pärast nõukogude võimu kehtestamist Eestis 1940. aastal soetasid meie organid kvaliteetse agentuuri, kellest mõnega side katkes, sest nad jäid elama Eestisse ja sõitsid siit erinevatesse kapitalistlikesse riikidesse. Selle kategooria isikutest me oleme välja selgitanud agendid “Kameni”, “Mülleri” ja “Võtme”. Agent “Kamen”, Sinka, August Jaani p, sündinud 1891. aastal Eesti NSVs Narvas, eestlane, kõrgharidusega, valdab saksa, prantsuse, vene ja eesti keelt. “Kamen” värvati 1. augustil 1940 ja meie organitega tehtud koostöö ajal on teda iseloomustatud positiivselt. Temaga toimus 19 konspiratiivkohtumist, mille käigus ta tegi 63 küllalt hinnalist ettekannet. Isikliku toimiku materjalidest on näha, et “Kamen” istus 1919. aastal kommunistlike vaadete pärast 2 kuud vangis. Arvestades seda, et Tallinnas elab agent “Kameni” vend, koostasime me 1954. aasta mais plaani uurimaks võimalust “Kameniga” sideme taastamiseks, et kasutada teda töös välismaa luureorganite vastu. Vastavalt plaanile kaasati “Kameni” vend koostöösse kui usaldusisik. Viimane teatas, et agent “Kamen” sõitis 1944. aastal koos perega Rootsi, kust ta olevat edasi asunud elama Brasiiliasse. Stockholmis (Rootsi) elab tema tuttav juuksuriäri omanik PÜSS, Alfred Joosepi p, seoses sellega saatis ta 1955. aasta jaanuaris PÜSSI aadressil kirja, milles palus teatada agent “Kameni” aadressi. Kui Rootsist tuleb vastus, töötatakse välja meetmed “Kameniga” sideme taastamiseks ja venna kasutamiseks selles töös. Agent “Müller”, Mere, Ain Johani p, sündinud 1903. aastal, eestlane. Kodanliku võimu ja Saksa okupatsiooni ajal Eestis teenis ta sõjaväes. Aastail 1942–1944 oli “Müller” Eesti Julgeolekupolitsei SD ülem ja seejärel SS-pataljoni komandör. Kontrollimata andmetel oli “Müller” 1947. aastal Lääne-Saksamaal. Ajal, mil ta meie organitega koostööd tegi, esitas ta tõsiseid materjale spiooniorganisatsiooni kohta Eestis, mille liikmed tegelesid luureiseloomuga andmete kogumisega. Organisatsiooni arreteeritud liikmed on neid andmeid täielikult kinnitanud. Võttes arvesse “Mülleri” praegust võimalikku sidet välisluureteenistustega ja tema varasemat koostööd Nõukogude luurega, on otstarbekas meie SDV sõprade võimalusi kasutades “Müller” üles otsida, välja selgitada, millega ta praegu tegeleb, ja otsustada seejärel küsimus, kas taastada side tema kui meie endise agendiga ja kas kasutada teda vastuluure eesmärkidel välismaal. Ühtlasi rakendatakse meetmed, et kindlaks teha “Mülleri” sugulased ja teised sidemed, mida saaks kasutada selleks, et sööta “Mülleri” kaudu välismaa luureorganitele ette meie agentuuri. Agent “Võti”, Viiding, Arnold Ado p, sündinud 1911. aastal, eestlane, kõrgharidusega. “Võti” teenis kodanliku Eesti politseis ja, sakslaste tulekul alguses julgeolekupolitsei SD Tallinna B-II osakonna referendina ja seejärel SD Tallinna politseiülemana. 1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale, kus astus Saksa luureorgani “Tsepeliin” teenistusse. Praegu elavat ta Lääne-Saksamaal. Eesti NSV SARK värbas ta 1940. aasta detsembris. Koostöö ajal andis ta oma sidemete nimekirja koos lühiiseloomustustega. Teisi materjale temalt haiguse tõttu ei saadud ja ta arvati agentuurist välja allkirja ära võtmata. Arvestades võimalust, et “Võti” on käesoleval ajal seotud välismaa luureorganitega, on kavas NSVL MN juures asuva RJK 1. peavalitsuse kaudu võtta meetmeid, et kindlaks teha tema praegune elukoht, selgitada välja, millega ta tegeleb ja kas on võimalik kasutada teda kui endist agenti vastuluure eesmärkidel välismaal. Agent “Võtmega” sideme loomiseks kasutatakse üht tema Tallinnas elavat sugulast, kelle nimel saadetakse tema juurde meie agent. Välismaa luureorganid tunnevad suurt huvi Nõukogude meremeeste vastu, kes käivad välissõitudel, püüdes neid ahvatleda koostööle. Et seda asjaolu ära kasutada, on kavas välissõitudel käivate meremeeste kaudu sööta välismaa luureorganitele ette riikliku julgeoleku komitee Haapsalu rajoonivoliniku aparaadi kontrollitud agent “Ants”: Antsvee, Reinhold Gustavi p, sündinud 1924. aastal. “Antsul” on Rootsis operatiivset huvi pakkuvaid sidemeid. Nii on “Antsul” side BOMBAS, Johannese ja LEMBERG, Arvetiga, kes olid varem Saksa okupantide aktiivsed käsilased ja on praegu Rahvuskomitee tegelased Rootsis. Agent “Ants” on värvatud 1945. aastal. Tema koostööd organitega iseloomustatakse positiivselt. “Ants” kavatsetakse välismaa luurele ja emigrantlikele keskustele Rootsis ette sööta BOMBASI ja LEMBERGI kaudu, kellega “Ants” loob sideme NSVL MN juures asuva RJK Kaliningradi oblastivalitsuse agendi “Ruslanovi” kaudu, kes töötab Kaliningradi mereagentuuris kaptenina ja kelle töökohustused võimaldavad tal Rootsis käia. NSVL MN juures asuva RJK 6. valitsuse andmeil elab Kielis (Lääne-Saksamaa) endine Saksa luuraja GRANT (GROT), Eduard Mihhaili p, sündinud 1898. aastal, rahvuselt baltisakslane, kes töötab Kieli sadamas ning peab sidet Inglise luure agentide REBASE ja RANGIGA, kelle ülesandel ta töötleb Kieli sadamasse saabuvaid Nõukogude meremehi. Enne nõukogude võimu kehtestamist Eestis elas GRANT Tallinnas ja tegi luuretööd Saksamaa kasuks. Saksa okupatsiooni ajal oli ta algul luureorgani Abwehrstelle Tallinn ametlik kaastööline ja alates 1943. aastast Keila-Joa luure- ja diversioonikooli õpetaja. ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonnal on arvel agent “Raesaar”, kes õppis Keila-Joa koolis ja tunneb GRANTI isiklikult. Seoses sellega selgitatakse agent “Raesaare” kaudu välja kõik GRANTI sidemed Saksa agentidega, kes õppisid Keila-Joal, sealhulgas ka nendega, kes on karistuse ära kandnud, et valida värbamiseks kandidaat, kes sööta GRANTILE ette NSVL MN juures asuva RJK Murmanski või Kaliningradi oblastivalitsuses arvel oleva välissõitudel käivatest meremeestest agentuuri kaudu. ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna võrgus on agent “Aleksandra”: Otman, Alice Georgi t, sündinud 1923. aastal, eestlane, keskharidusega, valdab saksa, inglise, prantsuse ja vene keelt. Ta värvati 1942. aastal teda kompromiteerivate andmete alusel, et ta kuulus 1940. aastal Saksa luuresse ja esitas nõukogudevastaseid arvamusavaldusi. Töös meie organitega iseloomustatakse teda positiivselt. Rootsis on “Aleksandra” nimel suur rahasumma (umbes 10 miljonit krooni), mida ta kavatseb “Injurkollegia” kaudu kätte saada. Selle kapitali pärast käib “Aleksandra” ja Rootsis asuvate hooldajate vahel tihe kirjavahetus. Üheks vahetalitajaks on Inglise luure agent RANG, Jakob. Neid asjaolusid ära kasutades töötatakse NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsuse soovitusel välja meetmeid, et toimetada ametlikku teed pidi Rootsi agent, kes “Aleksandra” nimel tegutsedes ja tema kapitali olukorrast huvitudes satuks Inglise luure vaatevälja ja suudaks sinna sisse imbuda. Peale selle on välismaal korraldatavate vastuluureürituste tarvis valmistatud agendiks värbamiseks ette Edasi, Endel Evaldi p , Arumets, Kristjan Joosepi p , Lipp, Heino ja teised, nad on sportlased, kel on võimalus võistkonna koosseisus välismaale sõita. Nende isikutega hakatakse tegema tööd, et arendada neis julgeolekuorganite agentidele vajalikke omadusi ja valmistada neid ette välismaa luureorganitele ettesöötmiseks. Samaaegselt eespool nimetatuga teeb ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond tööd, et luua legend Eesti NSV looderannikule rajatud illegaalsest meritsi Rootsi üleveokohast, mille eesmärgiks on toimetada meie agentuuri illegaalselt üle piiri ja sööta meie sidekanali legend ette välismaa luureorganitele. Üleviijateks legendina loodud üleveoteel on välja valitud kolm ENSV MN juures asuva RJK agenti. 1. Agent “Viktor”, sündinud 1910. aastal Eesti NSVs Märjamaa rajoonis, eestlane, NSV Liidu kodanik, parteitu, 8-klassilise haridusega, abielus, 8 lapse isa, elab koos perekonnaga Tallinnas. Agent “Viktor” on värvatud 1945. aastal, ta on kinnistatud tööle RJK organitega, kui agenti iseloomustatakse teda positiivselt, tal on välismaal operatiivselt väärtuslikke sidemeid, tema lihane vend elab Rootsis. Ta on kogenud meremees. Kodanliku võimu ajal Eestis tegeles ta salakaubaveoga, aastail 1947–1953 töötas ta välissõidulaevadel madrusena ja hiljem pootsmanina. 2. Agent “Ankur”, sündinud 1912. aastal Eesti NSVs Harju rajoonis, eestlane, NSV kodanik, parteitu, elab koos perega Keila rajoonis, töötab kalurina. Agent “Artur” värvati 1946. aastal patriootiliste tunnete alusel. Koostöö ajal on teda iseloomustatud positiivselt. Nõukogude võimu suhtub lojaalselt, aastail 1941–1945 teenis Nõukogude armees ja võttis osa lahingutest Saksa röövvallutajate vastu. Kalapüügiga on tegelnud lapsepõlvest saadik, ta on julge ja kogenud kalur. Kodanliku võimu ajal Eestis tegeles ta salakaubaveoga. 3. Agent “Morjak”, sündinud 1928. aastal Eesti NSVs Keila rajoonis, eestlane, parteitu, NSV Liidu kodanik, elab koos naisega Keila rajoonis, töötab kalurina. “Morjak” värvati 1954. aaasta jaanuaris patriootiliste tunnete alusel, koostöös organitega on teda iseloomustatud positiivselt, nõukogude võimu suhtub lojaalselt, aastail 1950–1953 teenis Nõukogude armees autojuhina. Kalapüügiga on tegelnud lapsepõlvest saadik ja tunneb hästi mereasjandust. Illegaalse üleveokoha neljandaks osaliseks, kelle juures hakatakse hoidma mootorpaati, on kavandatud _______________, kes on sündinud 1892. aastal ja elab Keila rajoonis 10–15 meetri kaugusel merest, me kontrollime teda sel eesmärgil. Rannik on antud piirkonnas üleveotee lähtepunkti loomiseks sobiv, sest juurdepääs kaldale on hea. Üleveokoha legendi olemus on selles, et selle osalised on organiseerunud isikliku tutvuse ja vastastikuse usalduse pinnal eesmärgiga toimetada suure raha eest üle piiri isikuid, kes otsivad võimalust NSV Liidust illegaalselt põgeneda. Et legendina esitatud illegaalsele üleveoteele katet teha, valitakse välja üks inimene nende isikute seast, kes otsivad võimalust illegaalselt välismaale põgeneda, ja söödetakse talle seejärel meie üleveotee ette. Esialgne ettepanek luua Eesti NSV looderanniku legendina esitatav illegaalse mereületamise koht on saadetud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsusele.
MEETMED, MIDA ON RAKENDATUD SELLEKS, ET VAENULIKUD ELEMENDID EI SAAKS KARISTAMATULT TUNGIDA VÄLISMAALT ENSV TERRITOORIUMILE EGA EESTIST LAHKUDA Eesti NSV on piiriäärne vabariik, millel on põhjas Soome lahes merepiir Soomega ja läänes Rootsiga. Merepiiri pikkus on ligikaudu 3000 kilomeetrit, sellest 1700 km valvavad piirivalvesalgad ja umbes 1300 km on valveta. Ameerika ja Inglise luure koos Soome ja Rootsi luure ning eesti emigrantlike nõukogudevastaste keskustega välismaal on 1944. aastast kuni tänapäevani Soome ja iseäranis Rootsi territooriumilt toimetanud ja toimetavad oma agentuuri Eesti NSV territooriumile, et see arendaks Nõukogude Liidu vastast luure- ja vaenutegevust. Sellest annab tunnistust spioonide ja emissaride korduv toimetamine Eesti NSV territooriumile. Alates 1944. aastast on olnud juhuseid, et nõukogudevastased elemendid põgenevad ENSVst välismaale, kusjuures mitmed julgeolekuorganitele teada olevad katsed on õigeaegselt ära hoitud, kuid mõned sellesse kategooriasse kuuluvad isikud otsivad ka käesoleval ajal teed minna illegaalselt välismaale. Tööd selleks, et ära hoida nõukogudevastaste elementide karistamatu lahkumine ENSV territooriumilt, ning otsimismeetmeid siia toimetatud välismaa luureorganite agentuuri jälitamiseks ja kinnivõtmiseks on aruandeperioodil korraldatud ja läbi viidud vastavalt nõuetele, mida näevad ette NSVL MN juures asuva RJK ja NSVL SM 1954. aasta 12. aprilli ühine direktiiv nr 10/SS/104ss ning ka NSVL MN juures asuva RJK 1954. aasta käskkirjad nr 00405 ja nr 00729. Ajal, mil otsiti Ameerika spioone KUKKE ja TOOMLAT, kes 1954. aasta 7. mail lennukiga ENSV territooriumile toimetati, rakendati agentuur- ja jälitusmeetmeid vastavalt ENSV MN juures asuva RJK plaanile ja vabariigi kohalike julgeolekuorganite plaanile. Spioonide KUKE ja TOOMLA jälitamine kestis peaaegu kaks ja pool kuud ning kuigi spioonid kinni võeti, näitas jälitamise käigu analüüs, et mõned agentuur- ja operatiivtöö lülid olid halvasti organiseeritud, eelkõige töö agentuuraparaadiga välismaale põgenenud kodumaareeturite sugulussidemete väljaselgitamisel, samuti oli halvasti organiseeritud kahtlaste isikute dokumentide kontrollimise teenistus nii rongides kui ka teid sulgevates rühmades. Spioonide KUKE ja TOOMLA jälitamise kogemusi arvestades ning vastavalt NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirjade nr 00405 ja nr 00729 nõuetele on ära tehtud järgmine töö. 1. ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna aparaat ja tema kohalikud organid on läbi vaadanud operatiivarvestuse toimikud isikute kohta, kes on ilmutanud reeturlikke kavatsusi, ning on sisse seatud nende isikute usaldusväärne agentuurne jälgimine, kes aktiivselt valmistuvad illegaalseks põgenemiseks. Need asjaolud võimaldavad õigeaegselt välja selgitada illegaalseks välismaale põgenemiseks tehtavaid praktilisi ettevalmistusi ja rakendada vastavaid meetmeid selle ärahoidmiseks. Näiteks: ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond töötas formulartoimiku põhjal läbi Vainomäe, Helmi seoses tema reeturlike kavatsustega, tema juurde saadeti agent “Kvinta”, kes lõi läbitöötatavaga usaldusliku vahekorra. Selle tulemusena informeeris agent “Kvinta” meid õigeaegselt Vainomäe ja tema sõbranna Viiroki sõidust Armeenia NSVsse, et leida võimalus NSVL–Türgi piiri illegaalseks ületamiseks. Seoses saadud andmetega organiseeriti kuni Moskvani Vainomäe ja Viiroki väline jälgimine, informeeriti ka NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsust, mis rakendab käesoleval ajal meetmeid, et sööta Vainomäele ja Viirokile ette julgeolekuorganite agent, mille eesmärgiks on kasutada seda kanalit antud agendi toimetamiseks üle piiri. Teine näide: 27. jaanuaril k.a. saadi agent “Juhanilt” agentuurandmeid, et Varrik valmistub põgenema illegaalselt Rootsi purjepaadiga, mille ta on spetsiaalselt selleks ehitanud ja mis on kohandatud liikumiseks nii vees kui ka jääl. Neid andmeid kontrolliti teise agentuuri kaudu ja nad leidsid kinnitust, Varriku kohta on avatud POP-toimik. Varriku kavandatud illegaalse põgenemise oleme me otsustatud ära kasutada kui kanali meie kontrollitud agendi “Mediku” Rootsi toimetamiseks. Vastavalt sellele on välja töötatud plaan agendi toimetamiseks välismaale, mille on heaks kiitnud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsus. 2. Agentuuraparaati on puhastatud ballastist ja agentuurist, kes on värvatud kompromiteerivate materjalide abil, kuid töötab halvasti ega ärata poliitilist usaldust. Agentuuraparaadi puhastamise kõrval on tehtud ja tehakse tööd agentuuraparaadi täiendamiseks ja usaldusisikute soetamiseks. 3. Eesti NSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee on vastavalt NSVL MN juures asuva RJK käskkirja nr 00729 nõuetele uuesti ümber töötanud plaani agentuur- ja operatiivmeetmete kohta, mida rakendatakse välismaa luureorganite poolt siia toimetatud agentuuri tagaotsimiseks ja kinnivõtmiseks. Nimetatud plaan on kooskõlastatud ENSV Siseministeeriumiga, ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsusega, NSVL MN juures asuva RJK 8. Sõjalaevastiku eriosakonnaga ning Eesti Merebasseini ja Tallinna raudteevaksali juures asuva raudteetranspordi osakonnaülematega, see on ühise tegutsemise plaan, vana plaaniga võrreldes on selles ette nähtud mitmeid uusi abinõusid, mille eesmärgiks on Ameerika spioonide KUKE ja TOOMLA tagaotsimisel esinenud puuduste kõrvaldamine. 4. KUKE ja TOOMLA tagaotsimisel saadud kogemustest ja NSVL MN juures asuva RJK käskkirja nr 00729 nõuetest lähtudes, on Eesti NSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee töötanud oma kohalikele organitele välja direktiivi ürituste korraldamiseks, mis hoiaks ära vaenulike elementide välismaalt ENSV territooriumile karistamatu tungimise ja siit lahkumise. Vastavalt antud direktiivile töötavad ENSV MN juures asuva RJK linna- ja rajoonidevolinike aparaadid koos ENSV Siseministeeriumi rajooni miilitsaosakondade ja rajooni territooriumil dislotseeruvate väeosade eriosakondadega olemasolevad plaanid ümber.
ENSV MN JUURES ASUVA RJK 2. OSAKONNA APARAADI ABI KOHALIKELE ORGANITELE Suur osa 2. osakonna operatiivkoosseisust on käinud aruande perioodil RJK kohalikes organites, et abistada neid vastuluure- ja jälitustöös. Sel ajavahemikul on käidud vabariigi RJK 37-s (41-st) kohalikus organis 126 korral, neist 110 korral võeti meetmeid konkreetsetes asjades ja 16 korral lahendati vastuluure- ja jälitustöö korraldamise üldisi küsimusi. Vabariigi riikliku julgeoleku komitee juhtkond on kahel korral välja kutsunud kohalike organite ülemad, keda muude töösuundade kõrval instrueeriti ka vastuluure- ja jälitustöö organiseerimise küsimustes. Kontrollimiseks ja abi osutamiseks isikute läbitöötamisel, keda kahtlustatakse välismaa luureorganitesse kuulumises ja reetmiskavatsuses, ning eriti ohtlike kurjategijate tagaotsimisel on aruandeperioodil riikliku julgeoleku komitee volinike aparaatidest välja nõutud 48 toimikut, mille kohta on antud vastavad juhtnöörid. Konkreetsest abist, mida kohalikes organites käinud 2. osakonna aparaadi operatiivtöötajad on andnud, võib tuua järgmised näited. 2. jaoskonna ülema asetäitja major SOKOLOV oli 1954. aasta juunis 12 päeva Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Viljandi rajoonivoliniku aparaadis, sest oli vaja võtta meetmed Inglismalt tulnud repatriandi M. NELSONI läbitöötamiseks ja kindlustada tema mehe agentuurne jälgimine, kelle kohta oli andmeid, et ta tuleb varsti Inglismaalt Eestisse läbitöötatavaga kohtuma. Sm SOKOLOV töötas M. NELSONI formulartoimiku kohta välja üksikasjaliku agentuur- ja operatiivabinõude plaani ja andis praktilist abi selle operatiivsel realiseerimisel. Sama jaoskonna vanemoperatiivvolinik kapten TŠEZIN oli 1954. aasta novembris 7 päeva RJK Otepää rajoonivoliniku aparaadis tööalasel komandeeringul ja andis praktilist abi agent “Terve” ettevalmistamisel ja värbamisel, eesmärgiga kasutada viimast meie töös välismaal. 1954. aasta detsembris oli kapten TSEZIN 8 päeva RJK Kiviõli rajoonivoliniku aparaadis tööalasel komandeeringul, ta aitas aktiviseerida Inglise luure kasuks tehtavas tegevuses kahtlustatava formulartoimiku objekti TJAGUNOVA läbitöötamist, mille 2. peavalitsus oli heaks kiitnud, ta koostas toimiku põhjal üksikasjaliku agentuur- ja operatiivmeetmete plaani ja hankis usaldusisiku. Ühtlasi uuris kapten TŠEZIN läbi kõige tähtsamate 2. osakonna kompetentsi kuuluvate operatiivarvestuse toimikute materjalid, mis on töös selles rajooniaparaadis, aga ka jälitustoimikuid ja andis nende kohta vastavad juhtnöörid. RJK 2. osakonna 4. jaoskonna ülem major BAGMET oli käesoleva aasta märtsikuus 5 päeva RJK Paide rajoonivoliniku aparaadis tööalasel komandeeringul, kus valmistas ette ja värbas agendi “Paul-Metsa”, keda praegu kasutatakse riiklike kurjategijate tagaotsimisel, vaatas läbi seal töös olevad jälitustoimikud ning andis neist mitme kohta juhtnööre. 4. jaoskonna vanemoperatiivvolinik major SAVELJEV oli käesoleva aasta jaanuaris RJK Pärnu voliniku aparaadis tööalasel komandeeringul, ta valmistas ette ja värbas agent “Neizvestnaja”, keda praegu kasutatakse kurjategijate tagaotsimisel. 2. jaoskonna vanemoperatiivvolinik kapten REINEK oli 1954. aasta novembris RJK Tapa rajoonivoliniku aparaadis komandeeringul ja osutas abi TAMME, SILGI ja SILMANI POP-toimikutega tehtava töö agentuur- ja operatiivmeetmete plaanide koostamisel. 4. jaoskonna ülem major BAGMET oli koos sama jaoskonna vanemoperatiivvoliniku major SAVELJEVIGA 1954. aasta aprillis RJK Tartu voliniku aparaadis komandeeringul, nad organiseerisid ohtliku riikliku kurjategija LAMBI tagaotsimiseks kvalifitseeritud meetmete rakendamise, mille tulemusena tehti kindlaks tema peidupaik ja organiseeriti tema kinnivõtmine. 1954. aasta novembris ja detsembris oli major BAGMET RJK Pärnu ja Pärnu-Jaagupi rajoonivoliniku aparaadis tööalasel komandeeringul, kus ta bandiitide aktiivse jälitamise kõrval andis praktilist abi nendes aparaatides töös olevate eriti ohtlike riiklike kurjategijate jälitusasjades, valmistas ette ja värbas agendi “Linda”, kes praegu töötab konkreetsete operatiivarvestuse asjades ja töötab läbi tagaotsitavate kurjategijate sugulasi. Et organiseerida Ameerika luure agendi LAANEMÄE sugulaste aktiivset agentuurset läbitöötamist, see agent kavatsetakse toimetada NSV Liitu, tema toimik asub RJK Abja rajoonivoliniku aparaadis (RJK 2. osa-konnas on kontroll- ja jälgimistoimik), käis 1955. aasta veebruaris nimetatud rajoonis kahel korral 1. jaoskonna vanemoperatiivvolinik HIIR, kes kindlustas kohapeal agentuuri sisseimbumise LAANEMÄE sugulaste hulka ja koostas selles asjas rakendatavate abinõude plaani. Et anda praktilist abi NSVL Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1954. aasta 10. augusti direktiivi nr 74ss täitmisel, on aruandeperioodil käidud mitmetes RJK volinike aparaatides, kus jälitustöö maht on kõige suurem: major BAGMET käis Antsla rajoonis, major STOLJAROV Jõhvi rajoonis, kapten SALTÕKOV Võru rajoonis, major AFANASJEV Haapsalu rajoonis, vanemleitnant ROTMISTROV Tartu rajoonis ja polkovnik ZITEROV Vändra rajoonis. 2. osakonna kogenud operatiivtöötajad kontrollisid aruandeperioodil vastuluuretöö olukorda mitmetes suuremates RJK kohalikes organites, nad sõitsid kohapeale välja koos inspektsiooni töötajatega, kes peale kontrollimise andsid kohapeal ka konkreetset abi, näiteks: 2. jaoskonna ülema asetäitja major SOKOLOV käis 1955. aasta jaanuaris sel eesmärgil Türi rajoonivoliniku aparaadis, major SAVELJEV Pärnu voliniku aparaadis, major LEONOV Narva voliniku aparaadis ja kapten TŠEZIN Kohtla-Järve voliniku aparaadis. Käesoleva aasta veebruaris kontrollis 2. osakonna ülema asetäitja polkovnik ZITEROV koos 4. jaoskonna vanemoperatiivvoliniku kapten SALTÕKOVIGA Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu voliniku aparaadi vastuluureosakonna tööd. Samal ajal kontrollis koos inspektsiooni töötajatega RJK Orissaare rajooni aparaadi vastuluuretöö olukorda vanemoperatiivvolinik NEFJODOV ja RJK Harju rajooni aparaati kontrollis kapten TŠEZIN. Analoogiliselt kontrollis käesoleva aasta märtsis 2. osakonna vanemoperatiivvolinik VOORE vastuluuretöö olukorda Jõhvi rajoonis. Käesoleva aasta veebruaris oli 4. jaoskonna ülema asetäitja major STOLJAROV 15 päeva RJK Paide rajoonivoliniku aparaadis ametialasel komandeeringul ja osutas tõhusat abi nii toimikute läbivaatamisel kui ka mõne eriti ohtliku kurjategija tagaotsimise aktiviseerimisel. Kõigi eespool nimetatud rajoonide kontrollimise tulemustest kanti komitee istungil õigeaegselt ette ja nende kohta on vastu võetud asjakohased otsused. Et osutada abi RJK kohalikele organitele, on 2. osakonna jaoskonnad võtnud oma kontrolli alla neis menetletavat 45 operatiivarvestuse toimikut isikute kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureorganitesse, 18 toimikut isikute kohta, keda töötatakse läbi kahtlustatuna reetmiskavatsuses, ja 41 jälitustoimikut eriti ohtlike kategooriasse kuuluvate kurjategijate kohta. Suure osa nimetatud toimikute kohta on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid ning antud vastavad juhtnöörid. Nende toimikute hulgas, mis on aruandeperioodil RJK Eesti NSV rajoonidevolinike aparaatidelt välja nõutud, on toimikud MAUERI, SEPA, MÄNNIKU, TALTSI, MUZIKU, KIITUSE, SAARE, NELSONI, TAMME, FREIMANISE, KRÜGERI, KÕVERA ja mitmete teiste kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureorganitesse, nende kohta on antud üksikasjalikud juhtnöörid. Peale abi andmise operatiivarvestuse asjades oleme me rakendanud abinõusid, et selgitada välja kohalikes organites arvel olev agentuur, kes kõlbaks kasutamiseks välismaal korraldatavates üritustes. Nende hulgast valiti välja agendid “Petšorski”, “Rudolf”, “Roza”, “Vend” ja mitmed teised, kelle isiklikud toimikud nõuti välja, nende alusel anti vastavad juhtnöörid agentide täiendavaks kontrollimiseks ning kasvatamiseks, et valmistada neid ette kasutamiseks välismaal korraldatavates üritustes. ENSV MN juures asuva RJK kohalikele organitele on osutatud praktilist abi ka sel teel, et 2. osakonna agentuur on saadetud marsruutidele taga otsima riiklikke kurjategijaid, kelle jälitustoimikud on töös RJK volinike aparaatides, nii näiteks: ENSV MN juures asuva RJK Abja rajoonivoliniku aparaat otsib taga Saksa luureorgani “Tsepeliin” agenti UTT, August Hendriku poega, kes on üleliiduliselt tagaotsitav ning kelle ema ja isa elavad Mõisakülas. 1954. aastal saadeti UTTI taga otsima ja tema sugulasi läbi töötama kolmel korral agent “Rand”, kes võitis UTI ema ja isa usalduse ning hankis tema tagaotsimist hõlbustavaid väärtuslikke andmeid. Me saatsime agent “Aleksandrovi” kolmel korral marsruudile Kose rajooni tagaotsitava Saksa luure agendi TÕNUS, Peetri ema juurde, TÕNUSI jälitustoimik on töös ENSV MN juures asuva RJK Kose rajooni voliniku aparaadis. “Aleksandrovile” töötati välja legendina esitatud ülesanne anda TÕNUSI emale kirjad, mida tagaotsitav oli püüdnud saata Norra delegaadi Wisti kaudu. “Aleksandrov” täitis talle usaldatud ülesande täielikult ja lülitus edukalt TÕNUSI ema läbitöötamisse. Peale selle on “Aleksandrov” kaasatud ENSV MN juures asuva RJK Tartu rajoonivoliniku aparaadis menetluses oleva formulartoimiku objekti JERMOLAJEVI läbitöötamisse, kes elab Tartus ja kelle juurde “Aleksandrov” saadeti kaks korda marsruudile, “Aleksandrov” võitis tema usalduse. Agent “Tartut” on korduvalt saadetud marsruutideleTapa ja Tartu rajooni otsima eriti ohtlikke riiklikke kurjategijaid VIKSI ja JÜRGENSIT ning läbi töötama nende sidemeid. Analoogilisi sõite rajoonidesse organiseerisime me ka agentidele “Kuusner”, “Saar”, “Šklovski” ja “Kallas”. Tuleb mainida ka seda, et seoses Eesti NSV territooriumile toimetatud Ameerika spioonide KUKE ja TOOMLAGA seoses viibis enamik RJK 2. osakonna nii juhtiv- kui ka operatiivkoosseisust 14. maist kuni 19. juulini 1954. aastal kogu aeg RJK Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Abja, Kilingi-Nõmme ja Viljandi rajoonivolinike ning mitmete teiste RJK organite volinike aparaatides, kus nad tegelesid spioonide tagaotsimisega. Osakonna sellised juhtivtöötajad nagu osakonnaülem alampolkovnik VORONIN, tema asetäitjad polkovnik ZITEROV ja vanemleitnant MILLER, jaoskonnaülem major BAGMET ja jaoskonnaülema abi major SOKOLOV, aga ka teised osakonna operatiivtöötajad viibisid nimetatud spioonide tagaotsimise huvides pikka aega mitmetes nendes kohalikes organites, võtsid mitmel juhul kvalifitseeritud meetmeid seal töös olevate operatiivarvestuse toimikutega isikute kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureorganite agentuuri, aga ka tagaotsitavate kodumaareeturite vanemate ja teiste ohtlike kurjategijate sugulaste läbitöötamiseks, kelle juures spioonid KUKK ja TOOMLA võisid end varjata. Peale nimetatud töö, mida RJK 2. osakonna aparaat on teinud, et abistada vabariigi kohalikke organeid, on kõik osakonna jaoskonnad rakendanud abinõusid, et vältida vääraid otsuseid operatiivarvestuse ja jälitusasjades, mida RJK volinike aparaadid vaatavad läbi NSVL MN juures asuva RJK käskkirja nr 00405 täitmiseks. Selle tulemusena on 338st läbivaadatud operatiivarvestuse toimikust koos vastavate juhistega tagastatud 40 toimikut, mille lõpetamine ei olnud põhjendatud. Samal põhjusel on kohalikest organitest laekunud ning läbi vaadatud 507st vabariigis ja üleliiduliselt tagaotsitavate jälitustoimikust juhistega tagasi saadetud 98 toimikut. Samas suunas on tehtud tööd agentuuri isiklike toimikutega läbivaatamisel, mis laekusid järeldusega eemaldada nad kohalike organite võrgust. ENSV MN JUURES ASUVA RJK 2. OSAKONNA ÜLEM ALAMPOLKOVNIK /Allkiri/ (VORONIN) “31.” märts 1955. a Nr.
|