Täiesti salajane

Eks nr 1

ajavahemikul 1. aprillist 1954. a kuni 1. aprillini 1955. a

Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamise ajaks tegutses Eesti NSV territooriumil 10 relvastatud natsionalistlikku jõuku, mille koosseisu kuulus kokku 36 inimest.

Peale selle oli arvel 50 relvastatud üksikbandiiti (natsionalistlike jõukude endised liikmed) ja 23 relvastatud põrandaalust natsionalisti.

Põranda all oli samuti märkimisväärne arv välja selgitamata ja arvele võtmata endisi Saksa fašistliku armee sõjaväelasi, saksa karistusorganite liikmeid, Omakaitse liikmeid ja saksa fašistlike okupantide mitmesuguseid käsilasi. Sel ajal tegutsenud relvastatud natsionalistlikest jõukudest olid kõige aktiivsemad:

1. ALTERMANNI jõuk, mis koosnes 9 inimesest ning tegutses Paide, Põltsamaa ja Türi rajoonis. See jõuk pani toime mitu terroriakti ning relvastatud röövimist kauplustes ja kolhoosnike taludes. 1953. aastal lasti õhku Vladimir Iljitš LENINI monument ja tulistati postilennukit.
2. VÄRATI jõuk, mis koosnes 8 inimesest ning tegutses Pärnu, Pärnu–Jaagupi ja Vändra rajoonis. Nimetatud jõuk pani 1953. aastal toime mitu terroriakti, tappis Nõukogude kodanikke ning röövis paljusid kauplusi ja kolhoosnike talusid.
3. SAALISTE jõuk, mis koosnes 4 inimesest ning tegutses Pärnu–Jaagupi ja Vändra rajoonis. See jõuk pani toime mitu terroriakti ning jultunud relvastatud röövimist kauplustes ja kolhoosnike taludes.
4. Aktiivselt tegutsevate hulka kuulus ka MITTI bandiidirühm, mis koosnes 4 inimesest ning tegutses Tartu, Jõgeva ja Väike–Maarja rajoonis. Jõuk tegeles peale terroriaktide ja röövimiste ka nõukogudevastaste lendlehtede valmistamise ja levitamisega.

1953. aastal sooritasid bandiidid 30 kuritegu, sealhulgas:

terroriakte — 2

diversiooniakte — 2

röövimisi ettevõtetes ja riiklikes asutustes — 3

röövimisi kooperatiivide kauplustes — 12

röövimisi kolhoosides — 1

röövimisi kolhoosnike taludes — 10

Legaalsed vaenulikud kodanlik–natsionalistlikud elemendid jätkasid aktiivset võitlust nõukogude võimu vastu, valmistades ja levitades nõukogudevastaseid üleskutseid ja lendlehti ning saates nõukogudevastaseid anonüümkirju partei– ja nõukogude asutuste ning üksikute Nõukogude kodanike aadressil.

1953. aastal registreeriti 33 nõukogudevastaste lendlehtede levitamise juhtu (106 eksemplari) ja 85 nõukogudevastaste anonüümkirjade levitamise juhtu.

1954. aasta I kvartalis on täheldatud nõukogudevastaste lendlehtede levitamist 6 juhul (28 eksemplari) ja nõukogudevastaste dokumentide levitamist 11 juhul.

Lendlehtedes ja anonüümkirjades kutsusid kodanlikud natsionalistid üles arendama aktiivset võitlust nõukogude võimu vastu, saboteerima partei ja valitsuse poolt läbiviidavaid üritusi.

Peale selle on ENSV MN juures asuv RJK saanud mitmeid signaale, et kodanlik–natsionalistlikud elemendid on aktiviseerinud organiseeritud nõukogudevastast tegevust noorsoo, kirikutegelaste ja sektantide hulgas.

Aastatel 1952–1953 on emigrantlikud natsionalistlikud keskused ja välismaa luureteenistused saatnud illegaalseid kanaleid pidi Eestisse mitmeid oma emissare ja agente.

Relvastatud põrandaaluste vastu võitlemise töö tulemustest

1954. aasta 1. aprilli seisuga oli operatiivarvel või tagaotsitavaid bandiidirühmi — 10

neis liikmeid — 36

üksikbandiite — 50

1955. aasta 1. aprilli seisuga oli bandiidirühmade riismeid — 5

neis liikmeid — 10

üksikbandiite — 19

Kokku on aasta jooksul:

a) likvideeritud relvastatud bandiidirühmi — 5

b) tapetud relvastatud vastupanu osutamisel või arreteeritud jõukude juhte — 4

c) tapetud relvastatud vastupanu osutamisel või arreteeritud bandiite — 29

d) legaliseeritud bandiite — 16

e) legaliseeritud end varjanud saksa okupantide käsilasi, endisi Saksa armee sõjaväelasi ja Omakaitse liikmeid — 146

Põhirõhu võitluses relvastatud natsionalistliku põrandaaluse tegevuse vastu oleme vastavalt NSVL MN juures asuva RJK käskkirjadele 00405 ja 00630 pannud agentuuritöö organiseerimisele ja parandamisele. Seoses sellega on püstitatud ülesanne viia tegutsevatesse relvastatud bandiidirühmadesse sisse meie agentuur, kes oleks võimeline seadma need jõugud likvideerimiseks löögi alla. Rakendatud abinõude tulemusena on aruandeperioodil kõige aktiivsemad jõugud likvideeritud.

SAALISTE bandiidirühm

1954. aasta aprillikuul viisime bandiitide aktiivse abistaja kaudu SAALISTE jõuku sisse kontrollitud agendid "Võsa" ja "Tähe", kes esinesid end varjavate bandiitidena.

Järgnevalt korraldasid need agendid meie ülesandel ühe kohtumise ajal bandiitidega nende kostitamise ning kasutasid viina joomisel "Neptun 22". Selle kombinatsiooni tulemusena võtsime kinni jõugu juhi terrorist SAALISTE ja selle jõugu aktiivse liikme ENSAARE.

Kinnipeetud bandiitide tunnistuste ja olemasolevate dokumentaalsete andmete alusel on tõendatud, et SAALISTE jõuk on tema isiklikul osavõtul toime pannud järgmised kuriteod:

1. 1950. aasta maikuus võtsid tema ja ENSAAR, Heinrich Vändra rajoonis Silla metsas kinni Märjamaa rajooni rahvakohtu rahvakaasistuja SAALISTE, Alina ning poosid ta seejärel pärast metsikut piinamist ja ülekuulamist puu otsa, hiljem matsid nad ta laiba Kaisma soosse.
2. Selsamal aastal röövisid nad Pärnu–Jaagupi rajooni Valgu kooperatiivkauplust.
3. 1951. aastal pani SAALISTE jõuk toime ulatusliku röövimise Pärnu–Jaagupi rajooni Jädivere kooperatiivkaupluses.
4. Selsamal aastal röövis SAALISTE koos VÄRATI jõugu liikmetega Viljandi rajooni Tori metsapunkti, kust nad riisusid üle 75 tuhande rubla raha.
5. 1952. aasta juunis röövis SAALISTE bandiidirühm Pärnu–Jaagupi rajooni Nurtu kooperatiivkauplust.
6. Sama aasta sügisel röövis SAALISTE koos bandiitide ENSAARE ja LAURIGA Nurtu metsapunkti, kust nad riisusid 16 000 rubla.
7. 1953. aasta augustis pani SAALISTE koos oma jõuguga toime röövimise Pärnu–Jaagupi rajooni Kaelase kooperatiivkaupluses, kust riisusid kaupa rohkem kui 50 000 rubla väärtuses.

Peale selle on SAALISTE bandiidirühm ajavahemikul alates 1950. aastast käinud röövimas rohkem kui kahekümnes kolhoosi seafarmis ja nõukogude aktivisti talus.

Pärast ülekuulamist näitasid kinnipeetud bandiidid sõjaväestatud tšekistide rühmale kätte kaks punkrit Kaisma metsamassiivis, kus nad olid end varjanud 1953.–1954. aastal. Punkritest leiti kolm vintpüssi, revolver, suur hulk lahingupadruneid ja mitmesuguseid kaupu, mida nad olid röövinud külade kooperatiivkauplustest.

ALTERMANNI bandiidirühm

1954. aasta aprillikuul uurisime hoolikalt üht ALTERMANNI diversiooni– ja terrorijõugu abilist, valmistasime ta ette ja värbasime varjunime "Jaan" all. Tänu temaga tehtud oskuslikule tööle õnnestus kutsuda salajasele kohtumisele meiega üks jõugu liige, agendi "Jaan" sugulane, kuulasime ta üle ja kontrollisime teda literameetmete abil ning värbasime ta siis agendiks varjunimega "Mutt" ja jätsime ta illegaalsesse seisundisse. Sidet "Mutiga" pidasime agendi "Jaan" kaudu. Agentide "Mutt" ja "Jaan" abil juhiti jõugu juht ALTERMANN 1954. aasta aprillis meie varitsusele ning tapeti, kui ta osutas puhkenud tulevahetuses relvastatud vastupanu.

Edasiste ürituste käigus õnnestus agendi "Jaan" ja äsja värvatud agendi "Kindel" abil ALTERMANNI jõuk põhiliselt likvideerida.

Agentuurandmete ja uurimistoimingute abil on kindlaks tehtud, et bandiidirühm on ALTERMANNI juhtimisel ja vahetul isiklikul osavõtul alates 1948. aastast sooritanud kaks terroriakti, diversiooni ja suurel arvul relvastatud röövimisi külade kooperatiivides, kolhooside seafarmides ja nõukogude aktivistide taludes, näiteks:

1. 25. mail 1950. aastal tappis ALTERMANN temal oleva relvaga isiklikult ENSV RJM Järvamaa maakonna osakonna hävituspataljoni rühma komandöri ÜK(b)P liikme PIIBELEHE, Jaan Jüri p.

2. 1952. aasta mais pani ALTERMANN koos bandiitide MARTINS, Elmari (arreteeritud) ja JUGA, Voldemariga (tapetud) toime terroriakti RJM Põltsamaa rajooniosakonna hävituspataljoni rühma komandöri ÜK(b)P liikme LIHTMAA, Oskari vastu, ta kägistati rihmaga metsikult ära tema talu lähedal.

3. 11. juulil 1953. aastal lasksid bandiidid TEOR, JUGA ja MARTINS nende poolt hangitud lõhkeaine abil tema näpunäitel õhku V. I. LENINI monumendi Paide rajooni Mäeküla külas.

4. 1948. aasta septembris võttis ALTERMANN osa JAKOVETSI (arreteeritud) bandiidirühma koosseisus röövimisest Põltsamaa rajooni Päinurme kooperatiivkaupluses, kust riisuti toidu– ja tööstuskaupu.

5. 8. mail 1952. aastal röövis ta koos teiste bandiitidega Põltsamaa rajooni Rutikvere kooperatiivkauplust, kust riisuti kaupa 15 tuhande rubla väärtuses.

6. 4. augustil 1952. aastal röövis bandiidirühm ALTERMANNI juhtimisel Paide rajooni Kohala meiereid, nad riisusid 16 kasti võid, lõid puruks ühe Nõukogude riigijuhi büsti ning rebisid puruks partei ja valitsuse juhtide portreed.

7. 16. septembril 1952. aastal röövisid ALTERMANN ja teised bandiidid teist korda Põltsamaa rajooni Rutikvere kauplust, kust riisuti tööstus– ja toidukaupu 25 tuhande rubla väärtuses.

8. 24. aprillil 1953. aastal röövis ta koos oma jõugu teiste liikmetega Põltsamaa rajooni Adavere kauplust, kust nad riisusid kaupu 16 000 rubla eest.

9. 1953. aasta maikuus pani ta koos jõugu liikmetega toime röövimise Paide rajooni Väike–Kareda kooperatiivkaupluses, kust nad riisusid kaupu rohkem kui 16 000 rubla väärtuses.

10. 14. juulil 1953. aastal röövisid bandiidid Türi rajooni Oisu kooperatiivkauplust, kust nad viisid ära kaupu rohkem kui 28 000 rubla eest.

11. 27. juulil 1953. aastal rööviti Paide rajooni Peetri kooperatiivkauplust, kust riisuti kaupu 24 800 rubla väärtuses. Röövimise käigus hävitasid bandiidid suure hulga kaupluses olevat poliitilist kirjandust.

12. 17. juulil 1953. aastal röövis ALTERMANNI jõuk Paide rajooni Vao kauplust, kust nad viisid ära kaupu rohkem kui 40 000 rubla eest. Röövimise käigus võtsid bandiidid kaupluse müüjalt SARJASELT ära "nagaani" tüüpi revolvri.

13. 3. augustil 1953. aastal rööviti Türi rajooni Oisu meiereid, kust riisuti võid rohkem kui 6 000 rubla väärtuses.

14. 15. augustil 1953. aastal rööviti ALTERMANNI juhtimisel Paide rajooni Kohala kooperatiivkauplust, kust riisuti kaupu üle 14 000 rubla suuruses summas.

Peale selle on ALTERMANNI jõuk röövinud suurt hulka nõukogude aktivistide talusid, seafarme ja kolhooside viljaaitu.

VÄRATI bandiidirühm

1954. aasta augustikuus õppisime hoolikalt tundma VÄRATI jõugu abilist, valmistasime ta ette ja värbasime ta varjunime "Vaher" all, tema naine on värvatud sidepidajaks varjunimega "Kask". Pärast seda, kui "Vaher" oli värvatud ja hoolikalt kontrollitud, lavastati tema üleminek illegaalsesse seisundisse.

Et "Vaheri" jaoks oli välja töötatud asjalik käitumisjoon, sulas ta peagi VÄRATI jõuku, võitis selle liikmete usalduse ja suunas neid selliselt, et jõuku oleks võimalik operatiivselt likvideerida. Selle tulemusena VÄRATI jõuk põhiliselt likvideeriti.

VÄRATI jõugu eksisteerimise aja jooksul panid selle liikmed toime järgmised iseloomulikud kuriteod:

1. 1950. aasta kevadel panid bandiidid PÄRNIK, Evald; TOOMINGAS ja REITOV toime relvastatud röövimise Niidaste kooperatiivis, kust viisid ära tööstuskaupu rohkem kui 20 000 rubla eest.

2. 1950. aasta augustikuus panid VÄRATI jõugu liikmed PÄRNIK, Evald; REITOV ja TOOMINGAS toime relvastatud röövimise Lepplaane kooperatiivis, kust bandiidid viisid ära mitmesuguseid kaupu umbes 15 000 rubla suuruses summas.

3. 1950. aasta septembris–oktoobris panid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; REITOV ja PÄRNIK, Evald toime Pärnu–Jaagupi rajooni Pärivere sovhoosi kassa relvastatud röövimise, kust nad riisusid raha 10 000 rubla suuruses summas.

4. Jõuk koosseisus TOOMINGAS, PÄRNIK, Evald ja REITOV pani 1950. aasta oktoobrikuus toime Vändra rajooni Aesoo kooperatiivi relvastatud röövimise, kust viidi ära kaupu umbes 13 000 rubla väärtuses.

5. 1951. aasta kevadel röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; PÄRNIK, Evald; REITOV; TAMM, Evald; TAMM, Arvo ja bandiit hüüdnimega "Ets" Pärnu–Jaagupi rajooni Valgu kooperatiivi, kust nad viisid ära mitmesuguseid tööstuskaupu 34 958 rubla eest.

6. 1951. aasta maikuus röövisid relvastatud bandiidid VÄRAT; TOOMINGAS; PÄRNIK, Evald; REITOV; TAMM, Evald, TAMM, Arvo ja bandiit hüüdnimega "Ets" Pärnu–Jaagupi rajooni Taali kooperatiivi, kust nad viisid ära mitmesuguseid kaupu umbes 40 000 rubla suuruses summas.

7. 1951. aasta juulis röövisid relvastatud bandiidid PÄRNIK, Oskar, "Ets" ja "Linnamees" Suure–Jaani rajooni Kaansoo külanõukogu sekretäri talu, kust nad võtsid ära üle 20 000 rubla ja riideid.

8. 1951. aasta sügisel röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; REITOV ja TAMM, Evald Pärnu–Jaagupi rajooni Kailase kooperatiivi, kust bandiidid riisusid tööstuskaupu ja toiduaineid umbes 23 000 rubla suuruses summas.

9. 14. detsembril 1954. aastal röövisid VÄRATI jõugu relvastatud liikmed VÄRAT; PÄRNIK, Evald; REITOV; TOOMINGAS ja bandiit hüüdnimega "Ets" Vändra rajooni Tori metsapunkti, kust nad riisusid 42 743 rubla riigi raha.

10. 1952. aasta sügisel viis VÄRATI jõuk koosseisus VÄRAT, REITOV ja TOOMINGAS Pärnu–Jaagupi rajooni "Linda" kolhoosist ära 4 siga.

11. 1953. aasta jaanuarikuus röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT, TOOMINGAS ja NIKOLAI Vändra rajooni Muti kooperatiivi, kust nad viisid ära tööstuskaupu umbes 19 000 rubla suuruses summas.

12. 1. märtsil 1953. aastal riisusid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS ja PÄRNIK, Evald Tori metsapunktist riigi raha 18 557 rubla.

13. 1953. aasta 22. juunil viibisid jõugu juht VÄRAT ja selle jõugu liige PÄRNIK, Evald (arreteeritud 23. VI 1953. a), peol, mille olid korraldanud Vändra rajooni Karl Marxi nimelise kolhoosi kolhoosnikud, ja püüdsid röövida puhveti kassat. Kohalviibinud kolhoosnikud osutasid neile vastupanu ning selle käigus tappis bandiit VÄRAT püstolist 3 ja haavas raskelt 2 kolhoosnikku, misjärel ta kadus, kuid bandiit PÄRNIKU võtsid kolhoosnikud kinni.

14. 2. novembril 1953. aastal röövisid VÄRATI jõugu liikmed Venemäe, Martini talu ja haavasid teda raskelt.

Peale selle panid VÄRATI jõugu liikmed toime röövimisi kolhoosides, sovhoosides ja kolhoosnike taludes, mistõttu on tekitatud riigile kahju rohkem kui 100 000 rubla ulatuses.

MITI bandiidirühm

1954. aasta septembris värbas ENSV MN juures asuva RJK 4. osakond agendiks varjunimega "Lindmets" isiku, kes aktiivselt abistas relvastatud bandiiti KARU, Lembitut (arreteeritud k.a oktoobris), viimane pidas sidet bandiidi ja terroristi MITI ning tema kaasosalistega.

Meie ülesannet täites kostitas agent "Lindmets" k.a 12. oktoobril tema talus toimunud kohtumise ajal bandiit KARU viinaga, millesse oli segatud unerohtu.

Läbiviidud operatsiooni tulemusena peeti bandiit KARU, Lembit kinni ja arreteeriti.

Ülekuulamisel kinnitas arreteeritud KARU agendi "Lindmets" andmeid oma sidemete kohta terrorist MITI ja tema kaasosalistega ning tunnistas, et tal on kokku lepitud kohtumine nendega bandiitide abistaja SAKSA talus 3. novembril 1954. aastal.

Pärast nende andmete saamist organiseeriti SAKSA talus operatiivkoosseisu varitsus.

Ööl vastu 3. novembrit 1954. aastal, kui bandiit MITT saabus SAKSA tallu, viis varitsuses olnud operatiivgrupp läbi operatsiooni, mille tulemusena bandiidirühma juht MITT võeti kinni.

Samal päeval võttis operatiivgrupp MITI tunnistuste alusel ühe bandiitide abistaja talus kinni terrorist MITI kaasosalised ALBER, Aino ja ALBER, Laine.

MITT töötas kuni 1951. aastani Jõgeva linna elektrivõrgu volinikuna, kust ta riisus 10 tuhat rubla riigi raha ja läks põranda alla.

Illegaalina elades lõi ta sideme õdede ALBER, Aino Karli t ja ALBER, Laine Karli t–ga, kes olid samuti illegaalid, nad on kulaku perekonna liikmed ja hoidusid 1949. aastal kõrvale väljasaatmisest riigi kaugetesse piirkondadesse, koos nendega varjas MITT end kuni kinnipidamise päevani.

1952. aastal pani MITT koos õdede ALBERITEGA toime terroriakti NLKP liikme hävituspataljoni võitleja FUKS, Eduard Davidi p ja tema naise FUKS Rosalie Jaani t vastu, viimased on RJM Vastseliina rajooniorganisatsiooni kaastöölise nooremleitnant FUKS, Erich Eduardi p vanemad.

Kinnipidamisel võeti bandiitidelt ära 3 välismaise päritoluga püstolit, automaat ja lahingupadrunid.

Peale selle on lagundatud ja legaliseeritud KONKSI 6 inimesest koosnev relvastatud bandiidirühm. Selle rühma endised liikmed ei tegelenud põranda all olles aktiivse bandiitliku tegevusega. Pärast legaliseerimist on asutud neid agentuurselt läbi töötama.

Säilinud bandiidirühmade lühike iseloomustus ning nende likvideerimiseks rakendatavad agentuur– ja operatiivmeetmed

KARU bandiidirühm

Varjab end ENSV Jõgeva ja Väike–Maarja rajooni territooriumil. Koosneb 2 bandiidist, kes varem kuulusid HELM, Otto jõuku. Ajavahemikul 1944. aastast alates on HELMI bandiidirühm toime pannud 4 terroriakti ja suure hulga röövimisi kolhooside kooperatiivides. 1950. aastast alates ei ole KARU bandiidirühm end ilmutanud.

1955. aasta veebruaris lülitati selle jõugu abilise kulaku MÄNNI läbitöötamisse 4. osakonna agent "Kask", kes on legendi järgi illegaal ja varjab end nõukogude organite eest. MÄND rääkis viimasele, et praegu varjab KARU end Jõgeva ja Väike–Maarja rajooni piiril ning nimetas mitmeid abilisi, kellel bandiidid käesoleval hetkel baseeruvad. Seejuures teatas MÄND, et ta kohtub lähemal ajal bandiitidega ja tutvustab neid "Kasele".

Samal perioodil lülitati bandiitide abistajate sidemete läbitöötamisse kontrollitud agent "Jaan", kes on legendi järgi amnestiaga vangist vabanenud, tema kaudu töötatakse läbi bandiitide aktiivseid abilisi kohapeal.

Hoolikalt on tundma õpitud KARU abistajat, kes minevikus oli politseinik ja Saksa armee ohvitser, tal on kõrgem juriidiline haridus ja ta töötab praegu Jõgeva kolhoosis tallimehena, teda valmistatakse ette värbamiseks.

HEESKA bandiidirühm

Varjab end Antsla ja Võru rajooni territooriumil. Koosneb kahest inimesest, kes varem kuulusid HEESKA, Johannese (arreteeritud 1953. aastal) jõuku. Ajavahemikul 1944. aastast alates on nimetatud bandiidirühm pannud toime üle 50 relvastatud röövimise kauplustes ja kolhoosnike taludes.

Jõugu kooseisus on bandiit AUNVERE, tema kohta on materjale, et väidetavalt kuulub ta Inglise luureorganitesse.

1954. aasta lõpus suunati bandiitide Antsla rajoonis aktiivseid abistajaid läbi töötama ENSV MN juures asuva RJK kvalifitseeritud agent "Täht", legendi järgi on ta bandiit ja illegaal, kes on end sisse seadnud abistaja VIIROKI talus.

Viimane ütles vestluses "Tähega", et tal on sidemed AUNVERE ja HEESKAGA, ning ta lubas rakendada abinõusid, et organiseerida "Tähe" kohtumine bandiitidega.

Valga linnas on kindlaks tehtud jõugu sidepidaja HENING, kes peab sidet bandiitide ja nende väljasaadetud sugulaste vahel, teda on hakatud aktiivselt läbi töötama agent "Eva" kaudu.

Bandiitide teisi põhilisi sidemeid Antsla ja Võru rajooni territooriumil on samuti hakatud läbi töötama.

LUHTMAA bandiidirühm

Varjab end alates 1945. aastast Antsla rajooni territooriumil ja koosneb kahest inimesest, kes varem kuulusid RÜÜTLI jõuku. Selle ajavahemiku jooksul on RÜÜTLI jõugu liikmed pannud toime mitu terroriakti. 1950. aastast alates ei ole LUHTMAA bandiidirühma liikmed end aktiivselt ilmutanud.

1954. aasta lõpus pandi nimetatud jõugu aktiivseid abistajaid HANIMÄGE jt läbi töötama kontrollitud agent "Jukku", abistajad rääkisid talle, et LUHTMAA jõugu liikmed varjavad end spetsiaalselt selleks ehitatud punkris Antsla ja Võru rajooni piiril ning külastavad regulaarselt oma sidepidajaid.

Käesoleval ajal on "Jukkule" välja töötatud ülesanne, mille järgi tuleb sidemeid abistajatega tihendada ja nende kaudu seada sisse kontakt bandiitidega.

Peale selle on bandiitide põhilisi abistajaid hakatud aktiivselt läbi töötama agentide "Mihhailov", "Paju", "Kurt" ja "Peeter" kaudu, neilt on saadud operatiivseid andmeid selle kohta, millised on mõnede bandiitide abistajate sidemed bandiitidega.

SAARE bandiidirühm

Varjab end Pärnu rajooni territooriumil ja koosneb kahest inimesest. Ajavahemikul alates 1947. aastast on jõugu liikmed sooritanud märkimisväärse arvu kooperatiivse ja kolhoosliku omandi röövimisi.

1954. aasta lõpus selgitati bandiitide sidemete aktiivse läbitöötamise tulemusena välja Surju külanõukogus elav SAARE abiline Paulberg, kes teatas vestluses meie agentuuriga, et kui ta peaks kutsutama sõjaväkke aega teenima, läheb ta põranda alla ja astub bandiidirühma koosseisu.

Pärast hoolikat uurimist kuulati ta k.a alguses üle, ta rääkis ausalt oma sidemetest bandiitidega ja lubas meid igakülgselt abistada bandiidirühma liikmete tagaotsimisel.

Käesoleval ajal rakendatakse meetmeid, et viia ta sisse bandiidirühma sel eesmärgil, et ta suunaks bandiidid kohta, kus neid saaks operatiivselt likvideerida.

Bandiitide põhilisi sidemeid kohapeal on hakatud aktiivselt läbi töötama agentide "Vari" ja "Kask" kaudu.

OJASTE bandiidirühm

Varjab end ENSV Tartu ja Jõgeva rajooni territooriumil alates 1949. aastast. Koosneb kahest inimesest (kaks venda). Nimetatud ajast peale on bandiidirühm pannud toime 3 röövimist.

OJASTE jõugu liikmete sidemete läbitöötamisse on lülitatud agent "Alfa".

Et tagaotsimist aktiviseerida, on välja töötatud agentuur– ja operatiivmeetmete plaan.

End Eesti NSV territooriumil varjavate üksikbandiitide tagaotsimiseks on komitee korraldanud mitmeid operatiivseid üritusi.

Nii näiteks on koos kohalike organite juhtivate töötajatega välja töötatud agentuur– ja operatiivmeetmete plaan iga üksikbandiidi tagaotsimiseks (nagu ka bandiidirühmade riismete tagaotsimiseks), see näeb ette bandiitide põhiliste sidemete aktiivset läbitöötamist, nende kaudu agentuuri kontaktide sisseseadmist tagaotsitavatega ja viimaste järgnevat kinnipidamist. Kavandatud meetmete täitmise üle on organiseeritud asjakohane kontroll.

Mitmete üksikbandiitide tagaotsimiseks rakendatud abinõude tulemusena on saadud arvestatavaid operatiivandmeid, selle kohta mõned näited.

UIBO, Heino tagaotsimine

Varjab end alates 1947. aastast Antsla ja Võru rajooni territooriumil. Kuulus varem TOOMSALU ja ANTSOVI jõuku (mõlemad likvideeritud). Sel ajavahemikul võttis osa kahest terroriaktist ning kolhoosi– ja kooperatiivomandi relvastatud röövimistest.

Bandiidi põhiliste sidemete läbitöötamiseks võetud meetmete tulemusena selgitati agentide "Torn" ja "Lembitu" kaudu välja selle bandiidi abiline MEOMA Aimo, keda UIBO tema talus perioodiliselt külastab. Käesoleval ajal rakendatakse abinõusid, et värvata MEOMA lähedane side, kohaliku haigla sanitar Sõmmer, kes oma isikuomaduste ja võimaluste tõttu võib kindlustada MEOMA sügava läbitöötamise ning tema kaudu kontakti loomise UIBOGA.

SABBE, Augusti tagaotsimine

Varjab end ENSV Võru ja Põlva rajooni territooriumil. Kuulus varem ROOTSI jõuku (likvideeritud). On osalenud terroriaktis ja relvastatud röövimistes.

Agendi "Johan PIIR" teatel varjab SABBE end praegu varem likvideeritud bandiidi VÕHNI ühe sugulase talus. On rakendatud abinõusid, et neid andmeid täpsustada.

ABEL, Helduri tagaotsimine

Varjab end alates 1947. aastast ENSV Mustvee ja Jõgeva rajooni territooriumil. Kuulus varem VILKI jõuku (likvideeritud), on võtnud osa terroriaktidest ja röövimistest.

Käesoleval ajal võetakse meetmeid, et värvata ABELI abiline, amnestiaga vangistusest vabanenud kolhoosnik Anni, kellel on võimalus suunata ABELIT selliselt, et teda saaks operatiivselt likvideerida.

Kõige tõsisemaid legaliseeritud bandiite nagu JUKSI, VIGELIT, kes minevikus kuulusid ROOTSI jõuku, on hakatud aktiivselt läbi töötama.

Rakendatakse meetmeid nende kuritegeliku tegevuse dokumenteerimiseks.

Abinõudest, mis on suunatud organiseeritud natsionalistliku põrandaaluse liikumise väljaselgitamisele

Selleks et välja selgitada Eesti NSV territooriumil võib–olla eksisteeriv organiseeritud natsionalistlik põrandaalune liikumine, valisime välja nende minevikus tuntud kodanlik–natsionalistlike autoriteetide toimikud, kes end nõukogude võimu eest varjavad, sealhulgas järgmised toimikud:

Formulartoimik ROOS, Jaan Juhani p kohta, kes on sündinud 1888. aastal Põltsamaa rajoonis, on kõrgema haridusega.

Riikliku julgeoleku organid otsivad ROOSI taga alates 1945. aastast. Vastavalt väljatöötatud plaanile saadeti 1954. aasta juunis ROOSI taga otsima meie agent "Moskvin", kes võitis edukalt ROOS, Jaani lähedaste sidemete usalduse ning lõi nende abil tagaotsitavaga otsese kontakti. 10. augustil 1954. aastal pidasime agent "Moskvini" abil ROOS, Jaani Viljandi linnas kinni.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1916. aastal töötas ROOS, Jaan Paides ja Tartus gümnaasiumi direktorina ning arendas samal ajal kirjanduslikku tegevust, ta kirjutas mitu kirjandusteost eesti rahvuskultuuri põhimõtete kohta, käsitledes seda kodanliku natsionalismi seisukohtadelt. Tal olid lähedased suhted nn Eesti Rahvaerakonna juhi Jaan TÕNISSONIGA ja 1938. aastal kirjutas ta viimase eluloo. Oma kirjandusteostes kaitses ROOS niinimetatud Rahvaerakonna maailmavaadet ja taktikat, kuigi formaalselt oli partei liige ainult aastatel 1925–1926.

Saksa okupatsiooni ajal tegi ta kaastööd fašistlikele ajalehtedele "Postimees" ja "Päevaleht" ning töötas Rosenbergi staabis, kus kirjutas ümber Tartu Ülikooli raamatukogu katalooge, okupatsiooni lõpus aga liitus kodanlik–natsionalistliku liikumisega.

Pärast Saksa fašistide väljakihutamist vabariigist töötas ROOS kirjanduse õpetajana Tartu meditsiinikoolis ja kunstiinstituudis, kuid läks 1945. aasta mais põranda alla ning varjas end kuni kinnipidamise hetkeni.

Pärast kinnipidamist tunnistas ROOS, Jaan ülekuulamisel, et ta on kodanlik natsionalist, kogu tema kirjanduslik ja muu tegevus oli suunatud tema kodanlik–natsionalistlike vaadete elluviimisele ja kaitsmisele.

Põranda alla läks ta selleks, et vältida vastutust kodanluseaegse kodanlik–natsionalistliku tegevuse eest, seejuures ta arvas, et Nõukogude valitsus andvat Ameerika nõudmisel Eestile võimaluse taastada kodanlik–demokraatlik riigikord.

Et välja selgitada ROOS, Jaani sidemed ja tema võimalik aktiivne nõukogudevastane tegevus, legaliseerisime ta ja hakkasime teda aktiivselt agentuurselt läbi töötama.

Literameetmetega ja läbitöötamisse lülitatud agendi "Prodavets" kaudu on kindlaks tehtud, et ROOS, Jaan ei ole seniajani oma natsionalistlikke vaateid muutnud ning väljendab oma lähikonnas nõukogudevastaseid meeleolusid.

Peale selle on kindlaks tehtud, et põranda all viibides tegeles ta "Minu Narri–Tani talu põlvkondade ajaloo" koostamisega. Hankisime agendi "Prodavets" kaudu tema käsikirja, sellest ilmneb, et ROOS kirjeldab ajaloolisi sündmusi natsionalistlikelt seisukohtadelt ja laimab nõukogude tegelikkust.

Jätkame ROOSI läbitöötamist selles suunas, et välja selgitada tema võimalik osalus natsionalistlikus põrandaaluses liikumises.

Jälitustoimik PUUSEMP, Karl Jaani p kohta, kes on sündinud 1903. aastal, on kõrgema teoloogilise haridusega.

PUUSEMP, K. J. oli Eesti kodanliku valitsuse ajal kontrrevolutsioonilise partei Isamaaliit ja üliõpilaste natsionalistliku korporatsiooni "Rotalia" liige. 1936. aastal valiti ta Eesti kodanliku vabariigi Rahvuskogu I koja liikmeks ja 1938. aastal Riigikogu liikmeks. Ta esines natsionalistliku ja nõukogudevastase sisuga loengutega ning tegi kaastööd Võru kodanlikule ajalehele "Elu".

Kui ENSV oli sakslaste poolt okupeeritud, tegi PUUSEMP kui Pindi luteri koguduse pastor nõukogudevastast profašistlikku agitatsiooni. Pärast ENSV territooriumi vabastamist Saksa okupantidest seadis PUUSEMP sisse kuritegeliku sideme ROOTS, Jaani terroristliku jõuguga (likvideeritud) ja illegaalidest vendade RÄTTIDEGA.

Kartes, et tal tuleb bandiitidega peetud sidemete eest vastutust kanda, läks PUUSEMP 1948. aasta oktoobrikuus põranda alla.

Meie poolt rakendatud meetmete abil tõime PUUSEMPA agent "Jüri" abil 1954. aasta juulis põranda alt välja.

Järgnenud meetmed ei ole ilmsiks toonud fakte tema kuritegelikust tegevusest põranda all viibimise ajal. Pärast vastavat kontrollimist värbasime ta agendiks varjunimega "Kaigas".

Käesoleval ajal rakendame abinõusid, et teda edasiselt kontrollida ja kinnistada ta meiega tehtavale tööle ning et edaspidi otsustada, kas on otstarbekas kasutada teda välismaal korraldatavates üritustes.

Jälitustoimik REINOMÄGI, Rudolf Jaani p kohta, kes on sündinud 1900. aastal Tartu rajooni endises Laeva vallas.

Agentuur– ja uurimismaterjalide abil on tuvastatud, et pärast ENSV territooriumi okupeerimist sakslaste poolt 1941. aasta suvel astus REINOMÄGI, R. J. vabatahtlikult fašistliku sõjalise organisatsiooni Omakaitse liikmeks ning määrati Laeva valla roodu ülema ametikohale. Ühtlasi määrati ta kui Saksa okupatsioonivõimude usaldusisik Laeva valla vallavanemaks ja natsionalistliku organisatsiooni Ühisabi juhiks. Nimetatud ametikohtadel teenis ta kuni Saksa okupantide purustamiseni.

Organisatsiooni Omakaitse rooduülemana ja Laeva vallavanemana juhtis REINOMÄGI haaranguid, mida korraldati nõukogude partisanide ja langevarjurite tabamiseks. Ta võttis osa Nõukogude kodanike läbiotsimistest ja arreteerimistest ning abistas ka teisiti aktiivselt Saksa okupante, mille eest Saksa võimud autasustasid teda kahe ristiga.

REINOMÄGI kartis vastutust toime pandud kuritegude eest ja läks 1944. aasta sügisel põranda alla.

Et materjale REINOMÄE arreteerimiseks ei olnud piisavalt, rakendasime agentuur– ja operatiivmeetmeid, mille tulemusena ta juhiti salajasele kohtumisele ja seejärel legaliseeriti.

Et tema sidemeid ja võimalikku natsionalistlikku tegevust välja selgitada, oleme hakanud REINOMÄED aktiivselt agentuurselt läbi töötama.

Formulartoimik REINHOLD, Theodor Peetri p kohta, kes on sündinud 1909. aastal Elva rajoonis, on kõrgema juriidilise haridusega.

REINHOLD lõpetas 1936. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja sai sealsamas tsiviilõiguse vanemassistendi töökoha.

Suure Isamaasõja alguses 1941. aastal asus ta Tartu maakonnas mässulise "metsavendade" rühma etteotsa. Kui Saksa fašistlikud väed okupeerisid Eesti NSV, astus ta fašistlikku sõjalisse organisatsiooni Omakaitse. Aktiivse tegevuse eest Omakaitses autasustasid sakslased teda II järgu ristiga.

Kui ta oli Tartu Ülikooli magister, avaldas REINHOLD 1942. aasta veebruaris ajakirjanduses teravalt nõukogudevastase sisuga artikli. Hiljem saadeti ta Saksa ohvitserikooli, mille lõpetamise järel määrati ta Saksa armee SS–vägede pataljoni ülemaks.

Kui saksa fašistlikud okupandid välja aeti, läks ta põranda alla, sest kartis vastutust oma okupatsiooniaegse tegevuse eest.

Võetud agentuur– ja operatiivmeetmete abil tegime kindlaks, et neid kohti, kus REINHOLD end varjab, teab illegaal PUSKAR, Aleksander Peetri p, kes varjab end Tartu ja Elva rajooni territooriumil.

Rakendatud abinõude tulemusena võtsime PUSKARI 1955. aasta jaanuaris kinni. Pärast vastavat PUSKARIGA tehtud tööd kasutas viimane meie ülesandel ära oma sidemed ja tegi kindlaks REINHOLDI punkri asukoha. PUSKARI andmete alusel teostasime 1955. aasta 2. märtsil tšekistliku lahinguoperatsiooni, mille tulemusena REINHOLD võeti kinni. Kinnipidamisel võeti REINHOLDILT ära 3 vintpüssi ja püstol.

REINHOLD on meie poolt arreteeritud.

Uurimist teostame selles suunas, et selgitada välja tema sidemed ja võimalik osalemine natsionalistlikus põrandaaluses liikumises.

Formulartoimik MULLARI, Raiu Jüri p kohta, kes on sündinud 1891. aastal Tallinnas, keskharidusega.

Aastatel 1918–1920 võttis MULLARI osa niinimetatud Vabadussõjast, mille eest teda autasustati II liigi Vabadusristiga ja talle anti talu.

1933. aastast kuni 1935. aastani võttis ta aktiivselt osa profašistlikust vapside liikumisest.

Kui nõukogude võim pärast saksa okupantide väljakihutamist taastati, tegi MULLARI alates 1947. aastast kuni 1951. aastani oma lähikonnas õelat nõukogudevastast agitatsiooni. Mitmeid aastaid hoidis ta kodus mitmesugust nõukogudevastast kirjandust, mille eest riikliku julgeoleku organid ta 1951. aasta septembris arreteerisid ja talle mõisteti kriminaalkoodeksi paragrahvi 58–10 lõike 2 järgi 10 aastat parandusliku töö laagrit koos õiguste äravõtmisega 5 aastaks.

Laagris viibides koondas MULLARI enda ümber mitmeid kinnipeetavaid, kelle seas ta jätkas nõukogudevastase propaganda tegemist.

1954. aasta suvel vabastati MULLARI vangistusest tervislikel põhjustel. Koos temaga vabastati sama põhjusel tema laagrikaaslane KLAUS, Hans Juliuse p. 1954. aasta oktoobris avastasime KLAUSI juures ja fotografeerisime salaja nimestiku, mis koosnes seitsme nõukogudevastase organisatsiooni nimest. Nende nimede põhjal (näiteks: "Bolševismi terrori ohvrite poliitiline ühing") võib oletada, et antud juhul otsiti nime põrandaalusele nõukogudevastasele organisatsioonile, mida kavatseti luua või mis oli juba loodud nõukogude võimu organite poolt represseeritud isikutest.

Rakendatud agentuur– ja operatiivmeetmete abil on kindaks tehtud, et MULLARI ja KLAUS jätkavad pärast vangistusest vabanemist sidemete pidamist vangide ja vangist vabanenutega.

Oleme suunanud MULLARIT ning tema sidemeid läbi töötama kogenud agendi "Täht", kes oskas võita MULLARI usalduse. Ühel jutuajamisel teatas MULLARI agendile "Täht", et ta selgitab välja isikuid, "kelle peale võib vajaduse korral kindel olla", ning näitas sealjuures tema enda tehtud erinevaid nõukogudevastaseid karikatuure.

Mitmed MULLARI sidemed oleme välja selgitanud ning rakendame edasisi meetmeid, et paljastada nende isikute võimalik organiseeritud natsionalistlik tegevus.

Aruandeperioodil on rakendatud meetmete tulemusena likvideeritud 5 noorte nõukogudevastast organisatsiooni ja rühma. Selle tulemusena on:

Arreteeritud nende organisatsioonide ja rühmade juhte — 7
(sealhulgas 2 prokuratuuri liinis)

Võetud agentuursele kontrollimisele — 8

Tehtud profülaktikat — 17

Noorte likvideeritud nõukogudevastaste organisatsioonide ja rühmade liikmeteks olid Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilased, Türi ja Viljandi põllumajandustehnikumi õpilased ning ka Tallinna linna, Väike–Maarja ja Viljandi rajooni keskkoolide õpilased.

Kõige iseloomulikumad likvideeritud organisatsioonidest olid:

Organisatsioon "Must Surm"

Noorte nõukogudevastase organisatsiooni "Must Surm" meie poolt arreteeritud juhid KOLGA, Lembit, sündinud 1935. aastal (vanemad on töölised) ja SOOTS, Vello, sündinud 1936. aastal (vanemad on kolhoosnikud) tunnistasid uurimisel, et nende poolt loodud nõukogudevastane organisatsioon "Must Surm" pidas oma ülesandeks võidelda nõukogude korra vastu kommunistide hävitamise ja nõukogudevastaste lendlehtede levitamise teel.

Et püstitatud ülesandeid täita, kavatsesid nad hankida relvi, laiendada organisatsiooni ning seada sisse sidemed bandiitide ja välismaaga. Raha kavatseti organisatsioonile hankida kaupluste röövimise teel ja kui peaks puhkema imperialistlike maade sõda Nõukogude Liidu vastu, siis minna, relv käes, üle vaenlase poolele.

Et hankida kirjutusmasin nõukogudevastaste lendlehtede trükkimiseks, röövisid organisatsiooni liikmed Aruküla külanõukogu.

Läbiotsimisel võeti KOLGALT ja SOOTSILT ära nõukogudevastased dokumendid, sealhulgas organisatsiooni liikmete poolt alla kirjutatud vandetõotused.

Organisatsioon "Roheline Kaardivägi"

1954. aasta detsembris arreteeris ENSV MN juures asuv RJK TAMM, Kalju Juhani poja, sündinud 1936. aastal, tegevuse eest, millega ta abistas oma põranda all viibivat venda.

Kui TAMM oli arreteeritud, tunnistas ta uurimisel, et rajas aastatel 1947–1948 Väike–Maarja rajooni Avispea ja Muuga külas algkooli õpilastest nõukogudevastase organisatsiooni nimega "Tasuja", mis nimetati 1950. aastal ümber "Roheliseks Kaardiväeks".

Nimetatud organisatsiooni liikmed pidid koguma tulirelvi, et võidelda nõukogude võimu vastu juhul, kui puhkeb III maailmasõda, tegema igasugust kahju Nõukogude riigile, aga ka valmistama ja levitama nõukogudevastaseid lendlehti. Selle organisatsiooni liikmetest nimetas TAMM õde ja venda UDEVALDI, kes saadeti 1949. aastal koos vanematega välja Krasnojarski kraisse; NÕLVAK, Lembitut, kes elab Tallinnas; NELSON, Ennot, kes elab Väike–Maarja külas; MÄE, Tanelit, kes elab Rakvere rajoonis; MÄE, Adamit, kes elab Tartu linnas; ROHUSAAR, Jaani, kes elab Tallinnas ning sellest organisatsioonist teadlikuna KIBE, Peetrit, kes elab Tartu linnas.

TAMM, Kalju tunnistuste kohaselt lõpetas see organisatsioon 1951. aastal oma olemasolu seetõttu, et selle liikmed lahkusid erinevatesse elukohtadesse.

Et TAMME tunnistusi kontrollida, kuulati üle NÕLVAK ja NELSON ning korraldati nende kohtumine hotelli numbritoas, mis oli tagatud literameetmega.

Nende ülekuulamise ja literameetme teostamise käigus saadi andmeid, mis kinnitavad TAMME tunnistusi, et ta oli rajanud nõukogudevastaseid organisatsioone ja et nad nendesse organisatsioonidesse kuulusid, aga ka selle kohta, et see organisatsioon lagunes 1951. aasta märtsis.

Selleks, et ära hoida nende kuritegelik tegevus tulevikus, viidi 28. veebruarist kuni 9. märtsini 1955. aastal antud organisatsiooni teiste liikmetega (vennad MÄE, KIBE ja ROHUSAAAR) läbi profülaktilised meetmed: ülekuulamised ja vestlused, mille käigus eespool nimetatud isikud kinnitasid, et nad kuulusid nimetatud nõukogudevastastesse organisatsioonidesse, ja tunnistasid, et see (organisatsioon) tõesti lagunes 1951. aasta märtsis seoses sellega, et organisatsiooni olemasolust said teada NÕLVAKU ja NELSONI vanemad, aga ka sellepärast, et suurem osa organisatsiooni liikmetest sõitis ära Eesti NSV teistesse rajoonidesse.

Ühtlasi saadi ülekuulamiste käigus neilt mitmeid uusi andmeid, mis kinnitavad organisatsiooni mõnede liikmete aktiivset nõukogudevastast tegevust, ja mitmeid üksikasju organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri kohta.

Nii näiteks tunnistas MÄE, Tanel, et Nõukogude riigile kahju tekitamise eesmärgil riisus TAMM, Kalju koos organisatsiooni liikme UDEVALDIGA 1948. aastal Avispea koolist telefoni. MÄE ise ja NÕLVAK võtsid aktiivselt osa tulirelvade kogumisest. ROHUSAAR, Jaan, kes elas Muuga külas, pidas TAMMEGA kirjavahetust salakirja abil, kasutades selleks piima.

Pärast nõukogudevastase organisatsiooni lagunemist ei arendanud selle endised liikmed mitte mingisugust tegevust Nõukogude riigi vastu.

Organisatsiooni 6 realiikmega on läbi viidud profülaktiline töö.

Nõukogudevastane organisatsioon "Eesti vabariiklik noorte
põrandaalune partisanide komitee", lühendatult "PPK"

Kui RJK organid otsisid taga k.a jaanuaris Viljandis avastatud nõukogudevastase lendlehe autorit ja levitajat, pöörasid nad tähelepanu kooliõpilaste PÕRK, Antsu ja ASU, Aarne kirjavahetusele, mille alusel võis oletada, et Viljandi kooliõpilaste seas on olemas mingi nõukogudevastane organisatsioon.

Edasiste meetmetega tehti kindlaks, et Viljandi linnas tegutseb keskkoolide õpilastest koosnev nõukogudevastane organisatsioon, mida nimetatakse "Eesti vabariiklikuks noorte põrandaaluseks partisanide komiteeks", lühendatult "PPK", selle juhtideks on õpilased PÕRK, Ants, kes on sündinud 1938. aastal, ja AUDLA, Endel, kes on sündinud 1937. aastal.

Peale selle saadi ka andmeid, et PÕRK ja AUDLA on asunud aktiivselt värbama uusi liikmeid ja hoiavad kodus dokumente, mis paljastavad nende kuritegelikku nõukogudevastast tegevust. Sellega seoses võtsimegi vastu otsuse teha läbiotsimine ja nad kinni võtta.

Läbiotsimisel avastati ja võeti ära nõukogudevastase organisatsiooni põhikirja tekst, organisatsiooni liikmete kirjalikud vandetõotused ja teised nende nõukogudevastast tegevust paljastavad dokumendid.

PÕRK, AUDLA ja organisatsiooni teised liikmed tunnistasid, et nende organisatsiooni kuulus üle 20 inimese. Organisatsiooni astumisel võeti värvatutelt individuaalne kirjalik vandetõotus, milles nad kohustusid vastuvaidlematult täitma mis tahes ülesanded ja hoidma täielikus saladuses kõike, mis puudutab nende poolt nõukogudevastase organisatsiooni ülesandel tehtavat tööd.

Nõukogudevastane organisatsioon "PPK" seadis oma ülesandeks teha õõnestustööd Eesti NSVs kehtiva riigikorra vastu.

Oma kuritegelikke plaane ellu viies riputas PÕRK koos "PPK" liikmete LETTE ja LOOGAGA 23. veebruari ööl vastu 24. veebruarit k.a Viljandi linna luteri kiriku katusele endise Eesti kodanliku vabariigi sinimustvalge lipu. Peale selle LOOGA rebis PÕRKI ülesandel 26. veebruari ööl vastu 27. veebruarit k.a Viljandi linna majade seintelt maha 6 NSVL riigilippu.

Kontrollimata andmetel oli organisatsiooni juhtidel kuritegelik side isikutega, kes elavad vabariigi teistes rajoonides.

Organisatsiooni juhid PÕRK ja AUDLA on meie poolt arreteeritud.

Rakendame agentuur–, operatiiv– ja uurimismeetmeid selleks, et välja selgitada tagantõhutajad kodanlike natsionalistide hulgast ja organisatsiooni teised liikmed, tuua päevavalgele kogu nende kuritegelik tegevus, aga ka selleks, et ära hoida organisatsiooni vabadusse jäänud liikmete nõukogudevastased teod.

Nõukogudevastaste lendlehtede ja anonüümsete dokumentide autorite ja levitajate tagaotsimise töö tulemustest

1954. aasta esimesest aprillist kuni 1955. aasta 31. märtsini on Eesti NSV territooriumil registreeritud mitmesuguste nõukogudevastaste lendlehtede levitamise 12 juhtumit, kokku 165 eksemplari, ja 47 anonüümset dokumenti.

ENSV MN juures asuva RJK poolt tehtud jälitustöö tulemusena on sel ajavahemikul kindlaks tehtud 34 nõukogudevastaste dokumentide autorit ja levitajat, mis tegi võimalikuks lahendada 8 lendlehtede levitamise juhtumit (18 eks) ja 67 anonüümsete dokumentide saatmise juhtumit.

Kindlakstehtud autoritest on:

arreteeritud — 5

tehtud profülaktikat — 13

võetud agentuursele läbitöötamisele — 14

saadetud ravile psühhiaatriahaiglatesse — 2

Avastatud juhtumitest on kõige iseloomulikumad järgmised:

Toimik "Maršrutnik"

Aastatel 1953–1954 tuli üksikisikute ning partei– ja nõukogude organite aadressil 4 õela nõukogudevastase iseloomuga dokumenti, milles oli üleskutse võidelda nõukogude võimu vastu. Nende dokumentide autoriks osutus

TAMM, Martin–Heinrich Juhani p, sündinud 1912. aastal, eestlane, parteitu, kes teenis alates 1935. aastast kuni 1940. aastani kapralina Eesti kodanliku sõjaväe piirivalvevägedes ja poliitilises politseis ajal, kui ENSV oli sakslaste poolt okupeeritud.

1954. aasta detsembrikuus TAMM arreteeriti ja võeti kriminaalvastutusele.

Toimik "Reformist"

1954. aasta 4. augustist kuni 6. oktoobrini tuli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Ülemnõukogu Presiidiumi aadressil Pärnu linnast 5 ähvardava ja väljapressiva iseloomuga anonüümset dokumenti.

26. oktoobril 1954. aastal levitas seesama autor ENSV Pärnu linnas 3 nõukogudevastase sisuga lendlehte. Nende dokumentide ja lendlehtede autoriks osutus

KUKK, Heinar Mihkli p, sündinud 1937. aastal, eestlane, NSVL kodanik, ÜLKNÜ liige.

KUKK on arreteeritud ja võetud kriminaalvastutusele.

Toimik "Restauraator"

1954. aasta novembri– ja detsembrikuus pidas "PK" Tallinna punkt kinni kolm dokumenti, mis olid adresseeritud Ülemaailmsele Rahunõukogule ja Soome valitsuse delegatsioonile Moskvas. Eesti rahvusest kodanike nimel laimas autor nõukogude tegelikkust, avaldas rahulolematust nõukogude võimuga Eestis ja nõudis, et Ülemaailmne Rahunõukogu saavutaks venelaste väljaviimise Eestist ja kodanliku korra taastamise Eestis.

Nende dokumentide autoriks osutus

LUPPE, Ülo Oskari p, sündinud 1927. aastal, eestlane, parteitu, keskharidusega.

Viimast kontrollitakse operatiivselt, seejärel otsustatakse tema arreteerimise küsimus.

Toimik "Terrorist"

1955. aasta veebruaris tuli Pärnu–Jaagupi rajooni kolhoosi "Kommunismi Tee" brigadiri NURMSALU, Aleksander Ado poja aadressil ähvardavat laadi anonüümne dokument, mis oli trükitähtedega käsitsi kirjutatud. Selle autoriks osutus VILJAS, Jaan Antoni p, sündinud 1940. aastal, VII klassi õpilane.

Ülekuulamisel võttis VILJAS autorluse omaks ja tunnistas, et ta kirjutas selle anonüümkirja oma isa VILJAS, Antoni ning kauge sugulase KALM, Alli näpunäidetel.

Uurimise käigus tehti kindlaks, et dokumendi saaja NURMSALU oli 1944. aasta lõpus mobiliseeritud Nõukogude armeesse, kust ta 7. juunil 1945. aastal deserteerus, kuid varjas seda NLKP liikmekandidaadiks astumisel. Praegu ei suhtu ta kolhoosi brigadirina oma tööülesannetesse kohusetundlikult, käitub kolhoosnikega jämedalt ja purjutab sageli.

Eespool toodust on informeeritud parteiorganeid. Anonüümse dokumendi autorite VILJAS, Antoni, VILJAS, Jaani ja KALM, Alliga on läbi viidud profülaktilised meetmed.

Alates 1954. aasta septembrikuust korraldatakse tööd nõukogudevastaste dokumentide autorite tagaotsimisel lähtudes NSVL MN juures asuva RJK 9. septembri 1954. aasta käskkirjast nr 00574.

Erilist tähelepanu oleme pööranud nende nõukogudevastaste dokumentide autorite tagaotsimisele, mis on terroristliku, mässulise ja õelalt nõukogudevastase iseloomuga. Kui toimikud ei kujutanud endast operatiivset väärtust, on tagaotsimine nende järgi lõpetatud, toimikud on akti järgi hävitatud ja osa neist on liidetud ülesleidmata autorite kartoteegiga. Olemasolev kartoteek on samuti läbi vaadatud, vähetähtsad dokumendid on sealt kõrvaldatud ja hävitatud. Analoogiline töö on ära tehtud kõigis ENSV MN juures asuva RJK "PK" punktides.

Veel avastamata ja aktiivselt tagaotsitavate anonüümsete autorite toimikutest on kõige iseloomulikumad:

Toimik "Vaenlased"

19. veebruari öösel vastu 20. veebruarit 1953. aastal leiti Tallinna linna tänavatel 4 nõukogudevastast mässulise iseloomuga lendlehte üleskutsega võidelda nõukogude võimu vastu.

Lendlehed on kirjutatud eesti keeles käsitsi redissule ja musta tušiga ning trükitähtedega ruudulise vihiku lehele ja neil on allkiri "noorkotkad".

Toimik "Fanaatikud"

Alates 1953. aasta novembrist kuni 1954. aasta märtsikuuni leiti Tallinnas süstemaatiliselt nõukogudevastaseid natsionalistliku iseloomuga lendlehti, mis olid valmistatud tüpograafiliselt, kirjutatud käsitsi trükitähtedega ja osaliselt tavalise käekirjaga. Kokku avastati nimetatud ajavahemikul 43 eks. lendlehti. Nende autorite jälitamiseks on võetud mitmeid agentuur– ja operatiivmeetmeid. Kuid seniajani ei ole positiivseid tulemusi saavutatud.

Toimik "Mahajäänu"

Ajavahemikul 20. kuni 26. veebruarini 1955. aastal avastati ENSV Tartu linna eri osades nõukogudevastase iseloomuga lendlehti kokku 138 eksemplari.

Lendlehed on kirjutatud eesti keeles trükitähtedega ning paljundatud primitiivse paljundusseadme abil valgel kantseleipaberil, mille mõõdud on 103 x 106 mm, allkirjaks on "Kuperjanovlased" ning neis sisaldub üleskutse võidelda nõukogude võimu vastu ja kodanliku korra kehtestamise eest Eestis.

Abinõudest nõukogudevastaste elementide vaenuliku
tegevuse tõkestamiseks kirikutegelaste ja sektantide seas

Et tõhustada agentuur– ja operatiivtööd, mille eesmärgiks on nõukogudevastase elemendi vaenuliku tegevuse avastamine kirikutegelaste ja sektantide seas, oleme selleks välja töötanud agentuur– ja operatiivmeetmete plaani.

Vastavalt plaanile teeme praegu tööd, et kasutada agenti "Jüri" välismaal korraldatavates üritustes. Oleme suunanud agenti "Jüri" tundma õppima kvalifitseeritud agendi "Ego" ja rakendame samal eesmärgil literameetmeid N.

Pärast agendi "Jüri" vastavat kontrollimist lülitame ta kooskõlastatult NSVL MN juures asuva RJK 4. valitsuse 7. osakonnaga NSVL kirikute ja usuühingute delegatsiooni koosseisu, mis sõidab Soome Ülemaailmsele Rahupooldajate Assambleele.

Kui agent "Jüri" sõidab Soome, antakse talle ülesanne luua isiklik kontakt Soome luteri kiriku peapiiskopiga ning kohtuda tema kaasabil Rootsi luteri kiriku peapiiskopiga.

Nendega suheldes peab "Jüri" kokku leppima võimaluse saata ENSVst mõned pastorikandidaadid õppima Stockholmi teoloogiainstituuti.

Positiivse lahenduse korral kasutame seda legaalset kanalit, et saata luteri usu kirikutegelastest kvalifitseeritud agente Rootsi ning infiltreerida neid emigrantlikesse nõukogudevastastesse kiriklikesse ühendustesse.

Oleme agendile "Jüri" antava ülesande välja töötanud ja saatnud NSVL MN juures asuva RJK 4. valitsusele.

Pärast selle ülesande täitmist on kavas lülitada agent "Jüri" NSVL kirikliku delegatsiooni koosseisu, mis sõidab Inglismaale k.a juulikuus, see toimuks vastavalt kutsele, mille ta on saanud Inglismaa protestantliku kiriku juhtidelt.

Enne väljasõitu Inglismaale antakse "Jürile" Soome juhtumiga analoogiline ülesanne. Peale selle peab ta Inglismaal viibimise ajal paljastama nõukogudevastase emigrantliku organisatsiooni Inglismaa Eestlaste Ühingu vaenulikku tegevust, selle ühingu esimeheks on eesti emigrant teoloogiadoktor TAUL, Jaak (minevikus oli "Jüri" temaga lähedalt seotud).

Et tuua päevavalgele see NSVLi vastu suunatud õõnestustegevus, mida arendavad emigreerunud eesti pastorid Lääne–Saksamaal, ning selgitada välja need kanalid, mis neil võivad olla illegaalseks sidepidamiseks luterliku vaimulikkonnaga Eesti NSVs, oleme kavandanud uurida koos Saksamaal resideeriva Ülemkomissari juures asuva riikliku julgeoleku küsimuste inspektsiooniga, kas on võimalik taastada side meie organite endise agendiga "Kaev", kes elab Geislingeni linnas (Ameerika okupatsioonitsoonis Saksamaal).

Kõrvuti nende abinõude rakendamisega viime ellu meetmeid, et hankida väärtuslikku agentuuri Pühtitsa kloostri nunnade seast ning uurime, kas on mõeldav ja otstarbekohane saata agent "Korol" olemasolevat ametlikku kanalit kaudu välismaale, et tema ja teised agendid imbuksid sisse emigrantlikesse kiriklikesse keskustesse ning et neid saaks ette sööta kapitalistlike riikide luureorganitele.

Kirikutegelaste ja sektantide olemasolevatest operatiivarvestuse toimikutest pakuvad kõige suuremat operatiivset huvi järgmised toimikud:

1. Agentuurtoimik "Uršanistid", mis on avatud 1951. aasta detsembris rühma illegaalse nõukogudevastase "uršanistide" sekti aktiivsete liikmete kohta.

Kuni 1954. aastani on antud sekti juhid oma illegaalselt peetavatel uršanistide kogunemistel peale religioosse propagandaga esitanud laimavaid nõukogudevastaseid väljamõeldisi kommunistliku partei ja Nõukogude valitsuse juhtide aadressil ja avaldanud seejuures lootust, et inglaste ja ameeriklaste abil restaureeritakse Eestis kodanlik kord. Nad värbavad oma sekti uusi inimesi. Üksikud uršanistid peavad variisikute nimel kirjavahetust USAs elavate uršanistidega.

Selleks et avastada uršanistide juhtiva tuumiku praegust võimalikku organiseeritud nõukogudevastast tegevust ja nende sidekanaleid välismaaga, oleme välja töötanud agentuur– ja operatiivmeetmete plaani.

See plaan näeb ette värvata agent noorte sektantide seast, lülitada agent "Leht" uršanistide sekti juhtide läbitöötamisse ja kontrollida üle selles asjas töötavad agendid "Grjada", "Maria", "Beebi" ja "Ozerova".

2. Agentuurtoimik õigeusu kiriku vaimuliku RAUD–REŠKIN, Mihhaili kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureorganitesse.

Kui RAUD elas sakslaste poolt ajutiselt okupeeritud ENSV territooriumil, olevat ta reetnud sakslastele rühma nõukogude partisane, kelle sakslased hiljem füüsiliselt hävitasid. Tal olid tihedad sidemed Saksa sõjaväe ohvitserikoosseisuga ja SD agendi Muza BIRKENFELDIGA. Enne sakslaste taganemist ENSVst põgenes RAUD koos oma perekonnaga Soome, kus töötas misjonärina ja oli kuritegelikus sidemes Soome sõjaväe ohvitseri TIRONENIGA. 1945. aastal repatrieerus RAUD Soomest tagasi Tallinna. Käesoleval ajal koguvat ta vaimuliku teenistuslikku seisundit kasutades usklike pihilevõtmise sildi all andmeid nende meeleolude ja suhtumise kohta NSVLi riigikorda.

3. Formulartoimik baptistide Oleviste koguduse presbüteri TÄRK, Osvaldi kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välismaa luureorganitesse.

1925. aastast kuni 1930. aastani elas TÄRK USAs, kus ta lõpetas New Yorgi Columbia Ülikooli juures asuva teoloogilise seminari ja teoloogiaistituudi San Franciscos.

Pärast Eestisse tagasipöördumist töötas ta Tallinna baptistide seminari direktorina ja baptistide koguduse jutlustajana, 1930. aastast kuni 1940. aastani pidas ta kirjavahetust baptistlike organisatsioonidega USAs, Inglismaal, Belgias ja Hollandis, kes osutasid Eesti baptistide kogudustele rahalist abi.

1939. aastal käis TÄRK USAs baptistide ülemaailmsel kongressil. Agentuuri abil ja "PK" meetmetega on kindlaks tehtud, et välismaa baptistide keskuste juhid ilmutavad väga suurt huvi TÄRKI vastu ja püüavad taastada sidet temaga. Peale selle kavatsesid TÄRKI Rootsis elavad sugulased ta 1949. aastal toimetada illegaalsel teel välismaale.

RAUA ja TÄRKI formulartoimikute ning teiste kirikutegelaste ja sektantide kõige huvitavamate toimikute kohta oleme koostanud agentuur– ja operatiivmeetmete plaanid, viimaste järgi aktiviseeritakse tööd, et välja selgitada nende õõnestustegevus ja võimalik kuulumine natsionalistlikku põrandaalusesse liikumisse.

Tšekistliku töö tugevdamisest nõukogudevastaste poliitiliste parteide ja organisatsioonide endiste liikmete õõnestustöö tõkestamiseks

Viimasel ajal oleme täielikult komplekteerinud osakonna, mis tegeleb trotskistidest, menševikest, sionistidest ning teiste kodanlike poliitiliste parteide ja organisatsioonide endistest liikmetest vaenuliku elemendi läbitöötamisega.

Kõigi töös olevate agentuurse läbitöötamise juhtude kohta on koostatud agentuur– ja operatiivmeetmete plaanid. Kooskõlas nende plaanidega rakendatakse abinõusid, et kindlustada toimikute objektid agentuuriga, kes on võimeline neid sügavalt läbi töötama.

Käesoleval ajal on osakonnas 9 formulartoimikut ja 1 POP–toimik, sealhulgas:

trotskistide kohta — 1

menševike kohta — 5

sionistide kohta — 3

vapside kohta — 1

Abinõudest meie agentuuri infiltreerimiseks
eesti natsionalistlikesse keskustesse välismaal

Aruandeperioodil on osakond teinud mitmeid edukaid agentuurseid ja operatiivseid kombinatsioone, mille tulemusena on ette valmistatud vastavad tingimused ning käesoleval ajal teostatakse praktiliselt aktiivseid meetmeid, et toimetada meie agentuuri välismaale eesmärgiga infiltreerida seda emigrantlikesse natsionalistlikesse keskustesse. (Õiend nende abinõude kohta koostatakse eraldi.)

Uue agentuuri värbamisest

Aruandeperioodil on 4. osakonna poolt kokku värvatud ____ agenti, sealhulgas keskaparaadi poolt 9 agenti.

Kõige iseloomulikumad värbamised on järgmised:

1. VÄRATI bandiidirühma agentuurtoimiku "Jadovitõje" abil selgitasime välja ühe selle jõugu aktiivse ja jõugule materiaalset abi osutanud abilise Merevitsa, kes on erialalt traktorist ning on varem teeninud Nõukogude armees.

Kui Merevitsa kohta olemasolevaid materjale oli hoolikat kontrollitud ja tema tööalaseid omadusi tundma õpitud, värvati ta agendiks varjunimega "Vaher".

Ülekuulamisel rääkis "Vaher" ausalt oma sidemetest bandiitidega ja nõustus meid abistama bandiitide likvideerimisel.

Olemasolevatest andmetest lähtudes ja "Vaheriga" kooskõlastatult otsustasime legendeerida tema üleminek illegaalsesse seisundisse. Ühtlasi rakendasime abinõusid, et dokumenteerida fakte, mis kinnitavad "Vaheri" ja teiste isikute seotust bandiitidega ja lavastasime pärast tema üleminekut illegaalsesse olukorda meetmeid tema tagaotsimiseks.

Et agendiga "Vaher" oli tehtud oskuslikku tööd, suutis ta varsti pärast illegaalsesse olukorda minemist luua bandiitidega sideme, jõuku sisse imbuda ja suunata jõuku nii, et seda sai likvideerida.

Agendi "Vaher" andmete alusel likvideerisime 1954. aasta augustis 4 VÄRATI jõuku kuulunud bandiiti–terroristi.

2. MITI bandiidirühma agentuurtoimiku "Võrodki" abil värvati 1954. aasta septembris agent "Lindmets", kes töötas MITI jõugu varjumiskoha piirkonnas metsavahina ja oli selle jõugu aktiivne abistaja.

Kui olime salaja dokumenteerinud fakte, mis kinnitasid, et "Lindmets" on jõuguga seotud, kutsusime ta prokuratuuri ettekäändel, et teda on vaja üle kuulata tema poja asjas, kes oli võtnud osa kolhoosi heina varastamisest.

Kui "Lindmets" oli toodud RJKsse, tunnistas ta ülekuulamisel, et faktid kinnitavad tema seost bandiitidega ja andis lubaduse osutada meile abi bandiitide tagaotsimisel.

Võttes arvesse "Lindmetsa" siirast ülestunnistust ja tema tööalaseid omadusi, otsustasime värvata ta agendiks.

Kui "Lindmets" oli värvatud ja vastavalt kontrollitud, andsime talle preparaadi "Neptun 22" ja töötasime välja ülesande, mis nägi ette, et kui bandiidid külastavad tema talu, kasutab ta eespool nimetatud preparaati bandiitide kostitamisel viinaga.

1954. aasta oktoobrikuus pidasime selle kombinatsiooni tulemusena kinni ja arreteerisime bandiit KARU, Lembitu. Ülekuulamise käigus nimetas KARU koha, kus ülejäänud bandiidid end varjavad ning seejärel korraldasime tšekistliku lahinguoperatsiooni, mille tulemusena võeti kinni 3 bandiiti, nende hulgas ka terroristliku jõugu peamees MITT.

Agentuurse läbitöötamise ja agentide isiklike toimikute
liikumisest

1. Operatiivarvestuse toimikud:

1954. aasta 1. aprilli seisuga oli osakonnas:

agentuurtoimikuid — 5

formulartoimikuid — 253

POP–toimikuid — 93

Aruandeperioodil on avatud:

Formulartoimikuid — 2

POP–toimikuid — 8

Selle ajavahemiku jooksul on läbi vaadatud ja antud arhiivi, sest nad olid avatud põhjendamatult ega omanud operatiivset väärtust:

Agentuurtoimikuid — 3

Formulartoimikuid — 193

POP–toimikuid — 88

1955. aasta 1. aprilli seisuga oli osakonnas arvel:

agentuurtoimikuid — 2

formulartoimikuid — 53

POP–toimikuid — 16

2. Agentuurvõrk:

1954. aasta 1. aprilli seisuga oli osakonnal:

agente — 137

konspiratiivkorterite pidajaid — 18

Juurde on värvatud:

Agente — 9

konspiratiivkorterite pidajaid — 3

Agentuurvõrgust on kõrvaldatud kui provokaatorid, kes on end dešifreerinud ega suuda läbitöötamises osaleda:

agente — 47

1955. aasta 1. aprilli seisuga on osakonnal:

ENSV MN JUURES ASUVA RIIKLIKU JULGEOLEKUKOMITEE

4. OSAKONNA ÜLEM