Ülo Altermann Ülo Altermann sündis 5. oktoobril 1923 aastal Paide vallas Järvamaal. Õppis Paide Tööstuskoolis. 1943. aasta kevadel, kuu enne kooli lõpetamist läks vabatahtlikuna Eesti Leegioni. Oli väljaõppel Heidelaagris, sõdis Neveli all ja Sinimägedes. 1944 aasta septembris kui väeosa taganes Narva rindelt, otsustas jääda Eestisse. Varjas end kodukandis kuni 1946. aastani, mil venelased kuulutasid välja järjekordse nn. amnestia. Altermann tuli metsast välja ja asus tööle. 1948. aasta suvel kutsuti ta julgeolekusse ülekuulamisele. Esialgu ei arreteeritud, kuid asi muutus kahtlaseks. Sügisel tuli MGB teda juba arreteerima, kuid õnnekombel polnud Ülot kodus. Asjast kuulda saanud, läks ta uuesti metsavennaks. . Oli metsavendade salga juht 1948 - 1954. Salk paistis silma distsiplineerituse ja kõrge moraaliga. Tehti laskeharjutusi, punkritel oli väljas pidev valve. 1953 aastal õhkisid Lenini monumendi Mäekülas Venelastel õnnestus Altermann varitsusse meelitada alles 1954 aasta kevadel. Ta langes 15. aprillil 1954 Koigi vallas kui tuli koos Arnold Lindermanniga naaberpunkrist naisi ära kolima. Punker oli juba venelaste käes. Lindermann sai raskelt haavata, kuid pääses. Julgeolek mängis Altermanni perekonnaga veel mängu, et Ülo on elusalt kätte saadud. Ülo õele näidati kirja, mille Ülo olevat kellelegi sõbrale Siberist saatnud. Õnneks on säilinud Lindermanni ülestähendused Ülo langemise kohta. Vaata pilte Altermanni salgast
|