Täiesti salajane 

Eks nr 3  

 

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva 

Riikliku Julgeoleku Komitee 

2. peavalitsuse ülemale 

kindralleitnant 

sm P.V. Fedotovile 

 

 

 

 

A R U A N N E

Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva

RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE

2. VASTULUUREOSAKONNA TÖÖST 1955. aastal

 

 

 

 

SAATEKS

Eesti NSV RJK 2. osakonna 1955. aasta aruanne ja varem publitseeritud RJK 2. osakonna 1. IV 1954 - 1. IV 1955 aruanne langevad osaliselt ajaliselt kokku. Seetõttu esineb selles aruandes hulk isiku- ja agendinimesid, keda varasemas väljaandes on juba kommenteeritud. Neid kommentaare enam ei korrata.

Kuna varem publitseeritud aruandele järgnes ajakirjanduses kummalisi reaktsioone, nagu oleks tegemist mingite KGB dokumentide refereeringutega, siis olgu siinkohal rõhutatud, et kõik Eesti NSV RJK 2. ja 4. osakonna 1954-1958. aasta aruanded avaldatakse täielikult sõna-sõnalises tõlkes. Publikatsioonides püütakse täpselt järgida ka luuredokumentide kirjakuju. Masinakirjutaja poolt allakriipsutatud tühikutesse operatiivtöötaja poolt hiljem käsitsi kirjutatud nimed on ära toodud kaldkirjas.

Paraku ei ole ka selle publikatsiooni koostajad kaitstud hooletusvigade ja möödavaataamiste eest. Eriti eksitav viga on sattunud ENSV RJK 2. osakonna 1.IV 1954 - 1.IV 1955 aruande publikatsiooni 36. lehekülje viitesse 40. Oli olemas tõepoolest agent “48”, kellele kommentaaris on viidatud, kuid aruandes esitatud statistilises kokkuvõttes kasutamiskõlbmatute agentide kohta oli antud juhul silmas peetud siiski agentuurvõrgust kõlbmatuse tõttu väljalülitatud agentide koguarvu 48.

Selle väljaande kommentaaride koostamise eeltöödel osales Tõnis Ritson. Nii eelmise kui käesoleva publikatsiooni kommentaaride koostamisel on tõhusat abi osutanud Eesti Riigiarhiivi teadussekretär Tiit Noormets. Neile mõlemale kuulub minu tänu.

Indrek Jürjo

 

3/MM

Täiesti salajane

eks nr

 

NSVL MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva

RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE 2. PEAVALITSUSE ÜLEMALE

KINDRLALEITNANT

seltsimees P.V. Fedotovile

Moskva

 

A R U A N N E

Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna

agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1955. aastal

Eesti NSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna töö oli aruandeperioodil korraldatud vastavalt operatiivolukorrale vabariigis ning kooskõlas NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee käskkirjade ja juhendite nõuetega.

Eelkõige pöörati tähelepanu ürituste korraldamisele, mille eesmärgiks oli välja selgitada vaenlase luureteenistuste plaanid ja nende agentuur, keda valmistati ette toimetamiseks NSVLi territooriumile, ning saada enda valdusesse selle agentuuri sisseimbumisteed ja luurekeskustega sidepidamise viisid.

Sel alal on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond teostanud mitmed operatiivselt tähtsad üritused välismaal.

Vastavalt "Podstava" asjas NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsuse poolt kinnitatud plaanile on läbi viidud kombinatsioon, mille käigus meie agentuur imbus sisse Iisraeli luuresse nende Moskva saatkonna kaudu. Seda on soodustanud asjaolu, et meie poolt 1952. aastal Iisraeli toimetatud agent "Maiski" pakkus Iisraeli luurele välja legendi, et Eestis eksisteerivat sionistide illegaalne rühmitus eesotsas meie kontrollitud agendi "Leonoviga", mis äratas Iisraeli luures teatud huvi.

Järgnevalt rakendatud meetmete käigus tehti kindlaks, et Iisraeli Moskva saatkonna atašee A.I. LEVANON (LEVITAN) teeb vastavat kattevarju kasutades tööd, et luua sidemed sionistidega Baltikumis ja sealhulgas Eestis ning aktiviseerida nende tegevust.

Seda ära kasutades saatsime me 1954. aasta septembris Moskvasse LEVANONI juurde agendi "Leonov", kes oskas võita tema usalduse. LEVANONIGA peetud vestluse käigus sai "Leonov" temalt ülesande arendada sionistide hulgas tegevust, mis õhutaks neid sõitma Iisraeli. LEVANON kinnitas, et ta osutab niisugustele isikutele igakülgset abi piiri ületamise organiseerimisel. LEVANON instrueeris "Leonovit" üksikasjalikult, millisel viisil ja milliste vahenditega temaga edaspidi sidet pidada, kasutades kirjavahetuseks variaadresse.

1955. aasta märtsis kohtus agent "Leonov" meie ülesandel taas Moskvas LEVANONIGA, kes tegi "Leonovile" ettepaneku aktiviseerida põrandaalust tööd sionistide hulgas ja soovitas kaasata sellesse tegevusse teisi usaldusväärseid sioniste, kes elavad Eesti NSVs ja keda välismaal tuntakse.

LEVANON tegi "Leonovile" ülesandeks hoolikalt tundma õppida ja kontrollida juute, kes valdavad ühte võõrkeelt, ja valida nende hulgast inimesed, keda toimetada illegaalset kanalit pidi Iisraeli, ühtlasi andis ta "Leonovile" sionistlikku kirjandust, et levitada seda ENSVs kõige ustavamate sionistide seas.

Lähtudes sellest, et meil on perspektiiv viia nimetatud kanali kaudu Iisraeli meie kontrollitud agentuuri, mis imbuks sisse sionistlike parteide juhtivatesse ringkondadesse, valis ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond välja usaldusväärse agendi "Lund", kes oma tööalaste omaduste ja sidemete poolest on võimeline edukalt täitma talle antud ülesande.

"Lundi" kandidatuuri on heaks kiitnud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsus. Käesoleval ajal võetakse meetmeid, et valmistada ette agendi toimetamist välismaale.

Eesti NSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee peab alates 1948. aasta novembrist "Majaka" asjas raadiomängu Rootsi luurega, esinedes legendina loodud põrandaaluse natsionalistliku organisatsiooni EVK (Eesti Vabastamise Komitee) nimel. Raadiomängu käigus toimetasid riikliku julgeoleku organid 1953. aasta oktoobris Rootsi agent "Jokela", et ta ette sööta Inglise ja Rootsi luurele. Rootsis värbas Inglise ja Rootsi luure resident Arkadi VALDIN "Jokela" agendiks ning 1954. aasta mais toimetati ta meritsi Eesti territooriumile. Peale luureandmete kogumise ja edastamise ning spioonirühma organiseerimise Eestis sai "Jokela" ülesande suunata igal aastal Rootsi üks inimene tema poolt spioonirühma valitud isikute seast õppima luuretööd ja tööd raadiojaamaga. Lisaks sellele pidi ta kindlaks tegema silmapaistva eesti emigrandi KAIN, Isaaki venna KAIN, Tõnise asukoha Eesti territooriumil ja valmistama viimase ette illegaalseks põgenemiseks Rootsi.

Seda asjaolu arvesse võttes on langetatud otsus, mille on sanktsioneerinud NSVL MN juures asuva RJK juhtkond, toimetada Rootsi ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee agent "Raud" kui agent "Jokela" väidetav abiline, kes peab vaenlase luureorganitesse sisse imbuma, ning kasutada mere ületamise vahendina ära kiirkaater, millega VALDIN kavatseb illegaalselt toimetada Rootsi KAIN, Tõnise, kes elab Eesti NSV Loksa rajooni territooriumil.

Et šifreerida "Raua" ees , mida me "Majaka" literatoimiku alusel läbi viime, ja seda, et valmistatakse ette "Raua" toimetamist välismaale meile teadaoleva kanali kaudu, on võetud meetmeid, et sööta "Rauale" "pimesi" ette agent "Jokela", seda tehti legendina esitatud bandiidirühma liikmete kaudu, kuhu ta "põrandaalusena" oli "pimesi" sisse viidud, et selle liikmeid läbi töötada. Kombinatsioon "Jokela" ja agent "Raua" sideme loomiseks on edukalt lõpetatud. "Jokela" teatas Rootsi luurekeskusele, et on endale põrandaaluste seast abilise välja valinud, seal suhtuti "Raua" kandidatuuri heakskiitvalt. Tehakse tööd, et "Rauda" igakülgselt ette valmistada meie ülesannete täitmiseks välismaal. Tema toimetamine Rootsi on ette nähtud 1956. aasta kevadel. Agenti "Jokela" kasutatakse selles asjas desinformatsiooni edastamiseks ja edasiste aktiivsete vastuluuremeetmete läbiviimiseks vaenlaste luureteenistuste vastu.

Alates 1948. aasta novembrist käib "Blindi" asjas raadiomäng Rootsi luurega, mida peetakse legendina esitatud põrandaaluse natsionalistliku organisatsiooni EVK (Eesti Vabastamise Komitee) nimel.

Et rootslastel ei ole nii ulatuslikke nõukogudevastase õõnestustegevuse aktiviseerimise võimalusi nagu inglastel või ameeriklastel, siis on see end operatiivses mõttes vähe õigustanud ning ENSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee on võtnud vastu otsuse rakendada meetmeid, et saada uus sidekanal Inglise luurega sel teel, et välismaale toimetatakse meie kontrollitud agent "Talu" (uus varjunimi "Oleg"), kes esindab EVKst väidetavalt lahkulöönud osa.

Sel eesmärgil esitati raadiomängus "Blind" legend, et EVK on lõhenenud kaheks rühmaks, millest ühe eesotsas on agent "Obnovljonnõi" (uus varjunimi "Otto") kui aktiivsema tegutsemise pooldaja. Seejärel söödeti "Talule" ette agent "Obnovljonnõi" kui EVKst lahkulöönud rühma ideeline juht. Viimane andis "Talule" üle kaks šifreeritud kirja kodanliku Eesti endisele saadikule Inglismaal TORMA, Augustile, kelle kohta oleme kindlaks teinud, et ta on Inglise luure kodeeritud agent, ja endisele Eesti saadikule USAs KAIVILE. Vastavalt väljatöötatud plaanile toimetati "Talu" 1955. aasta juulis meritsi üle Soome ja Rootsi Inglismaale, et ta seal Inglise luurele ette sööta. See üritus viidi edukalt lõpule. "Talu" lõi kontakti Inglise luurega ja täitis nii meie ülesande.

Käesoleval ajal tehakse edasist aktiivset tööd, et "Talu" ja "Obnovljonnõid" Inglise luure vastu ära kasutada äsja alustatud literatoimikus "Faarvater".

"Blindi" asjas viiakse ellu kombinatsiooni, mille eesmärgiks on lõpetada raadiomäng Rootsi luurega.

"Faarvateri" asjas viime me läbi operatiivselt olulisi üritusi.

Legendina esitatud põrandaalusest natsionalistlikust organisatsioonist EVK lahkulöönud osa kullerina 1955. aasta juunis välismaale toimetatud agent "Talu" (uus varjunimi "Oleg") lõi Inglismaal viibimise ajal kontakti Inglise luure esindajate eesti emigrandi REBANE, Alfonsiga, kolonel SCOTTI, DIXI ja teistega, aga ka TORMA, Augustiga, kes oli kodanliku Eesti endine saadik Inglismaal ja on, nagu me oleme kindlaks teinud, Inglise luure kodeeritud agent.

"Talu" sai väljaõppe luuretöö tegemise viiside, salakirja vahendite kasutamise, dokumentide ja pitsatite järeltegemise alal, selle kohta, milliste meetoditega jälitamist ära tunda ja selle käest pääseda, ta sai salakirjavahendid, relva ja mürgi ning Inglise luure variaadressid, et nende kaudu salakirjas informatsiooni saata, talle anti ka TORMA ja REBASE šifreeritud kirjad agendile "Obnovljonnõi", kes legendi järgi esineb organisatsioonist EVK lahkuköönud osa juhina, kirjades teeb Inglise luure ettepaneku saata nende juurde täievoliline esindaja läbirääkimiste pidamiseks, seejärel toimetas Inglise luure esindaja SCOTT "Talu" 20. oktoobril 1955. aastal illegaalselt Soomest meritsi Eesti territooriumile.

Kui "Talu" oli Eestisse tagasi jõudnud, anti talle võimalus kohtuda meie kontrolli all põrandaaluse organisatsiooni EVK juhi agent "Obnovljonnõiga", kellele ta andis üle REBASE ja TORMA kirjad, vahendid ühepoolseks salakirjas sideme pidamiseks Inglise luurega ja ka instruktsioonid põrandaaluseks nõukogudevastaseks tegevuseks.

Tänu "Obnovljonnõi" ülekontrollimiseks õigeaegselt rakendatud abinõudele tehti kindlaks, et viimane dešifreeris end "Talu" ees, astus reetmise ja riikliku julgeoleku organite petmise teele Inglise luure kasuks.

Neist asjaoludest lähtudes teostatakse selles asjas edasisi üritusi niisuguse arvestusega, et uinutada "Obnovljonnõi" valvsust selle kohta, et tema provokaatorliku tegevuse faktid on meile teada, et teda tema paljastamise eesmärgil igakülgselt läbi töötada, samuti teha edasist aktiivset vastuluuretööd Inglise luure vastu sel teel, et toimetada välismaale ja sööta Inglise luurele ette meie agent, kes esineks "Obnovljonnõi" poolt juhitava legendina esitatud põrandaaluse natsionalistliku organisatsiooni täievolilise esindajana.

Vastavalt plaanile, mis on välja töötatud koos NSVL MN juures asuva RJK Leningradi linna veebasseini osakonnaga ja mille on heaks kiitnud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsus, valmistame me välismaale toimetamiseks ette agenti "Medik". Agendi "Medik" välismaale toimetamisega taotletakse seda, et ta imbuks sisse NTSi välismaal asuvatesse organisatsioonidesse.

Sel eesmärgil söödeti 1954. aasta augustis NTSi keskusele Belgias ette NSVL MN juures asuva RJK Leningradi basseini agent "Vaike", kes on rahvuselt eestlane ja töötab välissõitudel käiva laeva radistina.

Ühel kohtumisel NTSi ühe aktiivse liikme SERGEJEVIGA, mis toimus tolle korteris Antverpenis 1955. aasta augustis, sai agent "Vaike" ülesande valida Nõukogude kodanike seast välja "ustavaid" inimesi, et kaasata neid NTSi ja õõnestustöö tegemisse meie maa territooriumil.

Agendilt "Vaike" saadud andmete analüüs lubab teha järelduse, et NTSi keskus suhtub agendisse "Vaike" usaldavalt. Me otsustasime selle asjaolu ära kasutada agendi "Medik" sisseimbumiseks NTSi.

Et luua "Medikule" põgenemiseks välismaale legend, viidi ta 1955. aasta augustis "illegaalsesse olukorda", milleks instseneeriti, nagu oleks ta juhuslikult tapnud Nõukogude armee ohvitseri.

Üheaegselt sellega värvati tema naine ning viidi läbi vastavad legendina esitatud üritused, et šifreerida meie tegevust "Mediku" sugulaste ja tuttavate ees. Selleks et "Vaike" võiks olukorras vabalt orienteeruda ja NTSi peamehed oskuslikult meie legendile juhtida, tutvustati teda "Medikuga" pimesi, kasutades vahendajat, kelleks oli RJK Eesti basseini osakonna agent "Tamm", viimane on "Vaike" tuttav.

Täites ülesannet, mille eesmärgiks on agent "Mediku" sisseimbumine NTSi organisatsiooni, kohtus agent "Vaike" 1955. aasta detsembri esimesel poolel mitu korda NTSi esindajate Anna KVETKOVSKAJA ja Viktor POPOVSKIGA.

Nendel kohtumistel selgus, et NTSi Antverpeni keskuse juht SERGEJEV, kes oli "Vaike" 1955. aasta augustis värvanud, viibis sel ajal Lääne-Saksamaal. "Vaikega" kohtunud NTSi tegelased Anna KVETKOVSKAJA ja Viktor POPOVSKI ilmutasid suurt huvi nende teadete vastu, mida "Vaike" "Mediku" kohta andis, nad palusid tal leida võimalus luua side "Medikuga" ning osutada talle ainelist abi, samuti arutasid nad "Mediku" välismaale toimetamise võimalikke variante, kuid lõpliku otsuseni ei jõutud, sest NTSi juhti SERGEJEVIT ei olnud kohal, tolle saabumisel jätkatakse temaga "Mediku" küsimuse arutamist.

Tõenäoliselt räägivad NTSi liikmed ja sealhulgas Antverpeni keskuse juht SERGEJEV "Vaikega" järgmise kohtumise ajal üksikasjalikult "Medikust", seepärast instrueeriti agenti "Vaike" veel kord hoolikalt kooskõlas talle varem antud legendiga.

Agendiga "Medik" viiakse läbi vastavaid üritusi, et anda talle välismaal tehtava vastuluuretöö kogemusi, mis on vajalikud meie ülesannete edukaks täitmiseks.

Edasised meetmed selles asjas töötatakse välja, võttes arvesse agendilt "Vaike" saadavaid andmeid tema järgmise kohtumise tulemuste kohta NTSi tegelastega Antverpenis.

1954. aasta lõpus me töötasime koos NSVL MN juures asuva RJK Kaliningradi oblastivalitsusega "Kommersantõ" asjas välja NSVL MN juures asuva RJK juhtkonna poolt kinnitatud meetmed selleks, et toimetada meie agent "Karl" Rootsi ja sööta ta ette välisriikide luureorganitele. Need meetmed näevad ette, et luuakse illegaalne side agendi "Karl" ja tema lähedaste tuttavate, Rootsis elavate emigrantide vendade PÖHLIDE vahel, kes on Eesti Komitee liikmed ja on kontaktis välisriikide luureteenistustega.

Plaan näeb ette kasutada sidemehena agenti "Sergei", kes on arvel NSVL MN juures asuva RJK Kaliningradi oblastivalitsuses.

Kasutades ära seda, et "Sergeil" on sidemeid Eestis, suunati ta vastavalt plaanile Tallinna, kus ta lülitati "pimesi" "Karli" läbitöötamisse. Viimane kirjutas meie ülesandel vendadele PÖHLIDELE kirja ja andis "Sergeile", et too viiks välissõidul viibides kirja vendadele PÖHLIDELE. Kirjas palub "Karl" välja selgitada tema venna saatus, kes sõitis 1944. aastal ära välismaale, ja mis on saanud tema rahalistest hoiustest, mis tal on välismaa pankades.

1954. aasta detsembris lõi "Sergei" Stockholmis viibides PÖHLIGA kontakti. Teise kohtumise ajal 1955. aastal andis PÖHL "Sergeile" vastuskirja "Karli" jaoks ja mõned kirjad teistele isikutele ning palus, et "Karl" need isiklikult adressaatidele kätte toimetaks.

1955. aasta augustis andis "Karl" vendadele PÖHLIDELE määratud vastuskirjad üle "Sergeile", kes oli möödunud aasta septembris järjekordsel reisil Rootsis ning tuli tagasi 1955. aasta detsembri teisel poolel. Rootsis viibimise ajal kohtus "Sergei" korduvalt vendade PÖHLIDEGA, kes ilmutasid agent "Karli" vastu huvi ning lubavad temale saadetud kirjas rakendada abinõusid, et täita tema palved selgitada välja tema rahaliste hoiuste olukord ja otsida tema venda.

Edasisi meetmeid nimetatud asjas rakendatakse selles suunas, et toimetada agent "Karl" välismaale eesmärgil, et ta imbuks sisse Rootsi luuresse.

Samas suunas võtame me meetmeid ka Vaba Eesti Komitee asjas. Nimetatud asjas on ära kasutatud järgmised asjaolud.

1955. aasta märtsis ja aprillis konfiskeerisime me korrespondentsi perlusteerimise tulemusena 106 nõukogudevastast brošüüri, mis niinimetatud Vaba Eesti Komitee oli USAst saatnud Eesti NSV mitmete nõukogude asutuste, ajalehetoimetuste ja eraisikute aadressil ning millele oli alla kirjutanud Tartu Ülikooli endine professor PERANDI, Adolf, keda me otsime taga kui riiklikku kurjategijat.

On kindlaks tehtud, et sõja ajal tegi PERANDI aktiivset koostööd Saksa fašistlike okupantidega ja läks seejärel üle Ameerika luure teenistusse, kus teda kasutati propagandaagendina, hiljem aga oli ta ameeriklaste loodud Balti Komitee esimees.

Võttes arvesse, et Ameerika luure kasutab PERANDIT aktiivselt nõukogudevastases tegevuses ja tunneb huvi tema sidemete vastu Eesti NSVs, töötasime me 1955. aastal välja plaani sööta Ameerika luurele PERANDI kaudu ette meie agentuur PERANDI isiklike tuttavate hulgast, kes oleksid siia saadetavate spioonide "tugipunktid". Nimetatud plaani on heaks kiitnud NSVL MN juures asuva RJK juhtkond. Käesoleval ajal viiakse ellu meetmeid selleks, et sööta Ameerika luureleorganitele ette meie agendid "Haritonov" ja "Revelski", selleks on nende nimel saadetud illegaalsel teel kirjad PERANDI aadressil.

"Revelski" kirjeldas kirjas PERANDILE oma elutingimusi Eestis, mis peaksid meie arvestuste kohaselt äratama Ameerika luureorganites huvi ja tunduma sobivatena siia saadetavate spioonide vastuvõtmiseks.

Kirja postitas Londonis 2. novembril 1955. aastal välismaa meremees, kes on NSVL MN juures asuva RJK Leningradi veebasseini resident "Ljusin".

"Revelski" jaoks on välja töötatud kirjalik ülesanne-legend tema käitumise kohta, kui Ameerika luure peaks juhuslikult üle kontrollima, mil viisil PERANDILE kiri saadeti, aga ka selleks puhuks, kui tema korterisse tulevad kahtlased isikud või ta kohtub nendega tänaval.

Agent "Haritonovi" kiri on välismaale saadetud Läti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna võimalusi kasutades.

"Haritonov" avaldas oma kirjas arvamust, et niisuguste brošüüride saatmine võib esile kutsuda nõukogude võimuorganite repressioone isikute vastu, kes olid minevikus seotud natsionalistidega, ja teatas ameeriklastele, et tal on usaldusväärseid tuttavaid SDVs, kelle kaudu võib temaga sisse seada illegaalse side.

Agenti "Haritonov" on instrueeritud selleks juhuks, kui tema juurde peaks ilmuma kahtlaseid isikuid.

Kasutamiseks välismaal korraldatavates üritustes valmistatakse ette agenti "Kalju" järgmisel viisil.

Meil töös olevas jälitamistoimikus esineb endine kodanliku Eesti sõjaväe kolonel H.G. STOCKEBY, kes praegu asub Lääne-Saksamaal ning on niinimetatud Eesti Kesknõukogu esimees.

STOCKEBYGA seotud isikutest on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonnal kontrollitud agent "Kalju", kes minevikus oli kodanliku sõjaväe kapten.

1955. aasta mais me viisime läbi üritused, et sööta agent "Kalju" ette Ameerika luureorganitele, milleks ta lõi meie ülesandel sideme Hollandist Tallinnas käinud eestlanna Elfrida LACEGA ning rääkis talle, et oli sõja ajal teeninud Saksa sõjaväes ja saatnud 1944. aastal oma poja Saksamaale ning kavatsenud ka ise sinna sõita, kuid tal ei õnnestunud seda teha. Kuna ta ei ole poja käest mitte mingeid teateid saanud, palus "Kalju" LACET aidata tal poeg üles otsida ning andis talle variaadressi, kuhu LACE võiks otsimise tulemustest teatada.

LACE oli meelsasti nõus "Kalju" palvet täitma. Ühtlasi soovitas "Kalju" LACEL otsida oma poega STOCKEBY kaudu, kes, nagu ta oli kuulnud, asuvat Lääne-Saksamaal. LACE lubas STOCKEBYGA ühendust võtta.

28. oktoobril 1955. aastal teatas "Kalju", et tema naise juurde tööle tuli keegi tundmatu, kes rääkis naisele, et "Kalju" püüab oma poega üles otsida, ja tundis huvi, kas "Kalju" on saanud STOCKEBYLT vastuse. Et aga "Kalju" naine ei teadnud midagi oma mehe tegevusest ega reageerinud sellele külastusele, siis lubas tundmatu veel kord läbi astuda.

Et tundmatu isikut välja selgitada ja agenti "Kalju" üle kontrollida, kasutati komitee 7. osakonna ja 2. eriosakonna operatiivseid võimalusi.

Selle asja materjalide analüüs lubab teha järelduse, et "Kalju" naise juures käis välisriigi luureorganite sidemees.

Edasisi meetmeid nimetatud asjas rakendatakse selles suunas, et selgitada välja tundmatu isik ja korraldada "Kalju" kohtumine temaga. Kui agent "Kalju" kohtub tundmatuga, on tal kästud võtta tarvitusele abinõud, et tundmatut süütul põhjusel kinni hoida ning pakkuda talle peidupaigaks oma korterit, ning sellest viivitamatult teatada meile. "Kalju" peab võitma tundmatu usalduse ja andma vajaduse korral nõusoleku, et ta aitab kaasa välisriikide luureorganite poolt NSVLi territooriumile toimetatava agentuuri varjamisel.

Peale selle seadis "Kalju" meie ülesandel sisse kirjavahetuse politsei endise töötaja KUTSAR, Peetri naise E.J. KUTSARIGA, kes on asumisel Omski oblastis, viimane teatas talle, et tal on kirjavahetus oma USAs elava emaga, kelle kaudu ta teab, et tema mees KUTSAR, Peeter ning agent "Kalju" esimene naine ja poeg elavad Austraalias Sydney linnas.

Edasisi meetmeid selleks, et agenti "Kalju" edukalt ette sööta välisriikide luureorganitele, rakendame me arvesse võttes andmeid, mida me saame tundmatu külaskäigu kohta tema naise juurde, ja andmeid, mis saabuvad tema Austraalias asuva poja kohta.

Käesoleval ajal viiakse lõpule ettevalmistusi meie kontrollitud agendi "Jüri" toimetamiseks Lääne-Saksamaale.

"Jüri" kandidatuur toimetamiseks Lääne-Saksamaale on kooskõlastatud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsusega ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis resideeriva Ülemkomissari juures asuva RJK voliniku aparaadiga.

"Jüri" kavatsetakse toimetada Lääne-Saksamaale selleks, et ta värbaks: VÄSTRIK, Johannese, kes on sündinud 1912. aastal Eesti NSVs, ajakirjanik, sõitis 1944. aastal Saksamaale, kus ta elab Geislingeni linnas.

Lääne-Saksamaal elades võtab VÄSTRIK aktiivselt osa eesti emigrantide natsionalistlikust tegevusest, ta on niinimetatud Eesti Keskkomitee liige ja Lääne-Saksamaal avaldatava eesti emigrantliku ajalehe "Eesti Rada" toimetaja. VÄSTRIK on seotud ka välisriikide luurete tuntud agentide STOCKEBY, Hermanni ja KRISTIAN, Akseliga.

Agent "Jüri" on VÄSTRIKU lähedane tuttav kodanliku võimu ajast Eestis.

1955. aasta mais töötas ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond koos NSVL MN juures asuva RJK Kaliningradi oblastivalitsusega välja plaani, kuidas meie agentuuri Inglise luurele ette sööta Inglise luure agendi GRANT-GROTi kaudu, kes elab Kieli linnas (Lääne-Saksamaa). Isamaasõja aastatel oli GRANT-GROT Saksa luureorgani "Cellariuse büroo" ametlik kaastööline ning töötas õpetajana Saksa luure mitmetes luurekoolides, mis asusid Eesti NSV ja Saksamaa territooriumil.

Eesti NSVs elab isikuid, kes on õppinud Keila-Joal asunud luurekoolis, ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonnal on nende seas agentuur. GRANT-GROT oli selle luurekooli ülem. Käesoleval ajal teeb GRANT Inglise luure ülesandel luuretööd (tegeleb sealhulgas ka värbamisega) nõukogude meremeeste hulgas Kieli linnas.

NSVL MN juurses asuva RJK 2. peavalitsuse juhtnööri kohaselt on see plaan ümber töötatud ja suunatud 2. peavalitsuse 3. osakonda läbivaatamisele.

Vastavalt sellele plaanile kavatsetakse GRANTILE NSVL MN juures asuva RJK Kaliningradi oblastivalitsuse agendi "Kuzmitši" kaudu ette sööta ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna agent "Poljarnik", on võimalik, et GRANT üritab tema kaudu sisse seada sidet oma endise agentuuriga, kes elab ENSVs.

Me oleme aruandeperioodil teinud ettevalmistavaid üritusi tingimuste loomiseks, et välisriikide luureorganitele ja natsionalistlikele organisatsioonidele Rootsis ette sööta meie kogenud ja kontrollitud agendi "Ants", viimasel elavad Rootsis vanemad ja teised lähedased sugulased ning tal on seal ka muid lähedasi sidemeid isikutega, kes põgenesid sinna Eestist Suure Isamaasõja ajal.

On kindlaks tehtud, et nendest sidemetest pakub kõige suuremat huvi BOMBAS, Johannes, kes 1946. aasta andmetel tegeles eestlaste toimetamisega Rootsi, oli seotud USA mereväeatašeega Rootsis ning kellel oli Ameerika ja Inglise luurelt ülesanne tuua Eestist ära salajased operatiivdokumendid, mis kuuluvad Saksa okupatsiooni aega ja pakuvad nimetatud luuretele huvi.

Agent "Ants" on BOMBASE hea tuttav lapsepõlvest, neil oli ühine elukoht, nende omavahelised suhted olid head.

Me kavatseme agendi "Ants" ette sööta välisriikide luureorganitele ja emigrantlikele organisatsioonidele Rootsis vastavalt NSVL MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsuses kinnitatud plaanile.

Nimetatud plaani järgi loob agent "Ants" "illegaalse" kirjaliku sideme BOMBAS, Johannesega NSVL MN juures asuva RJK Kaliningradi oblastivalituse agendi "Ruslanov" kaudu, viimane on välissõitudel käiva laeva kapten ning viibib seoses oma tööülesannetega süstemaatiliselt Rootsis.

1955. aastal rakendati meetmeid, et kasutada välismaal teostatavates üritustes ka mitmeid teisi ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna agente, näiteks agenti "Robert", kes on sündinud 1900. aastal, eestlane, keskharidusega, töötab ENSV raadioinformatsiooni diktorina.

Soomes elab märkimisväärne arv "Roberti" lähedaseid sugulasi ja Rootsis asuvad tema head tuttavad KURES, Voldemar ja RAID, Hella, kes on seotud välisriikide luureorganitega, sealhulgas Inglise luurega.

Riikliku julgeoleku organitega teeb "Robert" koostööd alates 1940. aastast. Teda kui agenti iseloomustatakse ainult positiivselt, ta valdab mitut võõrkeelt.

1955. aasta jooksul on NSVL MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsusega kooskõlastatult tehtud tööd, et valmistada "Robert" ette toimetamiseks Soome. Möödunud aasta detsembrikuu viimastel päevadel sai "Robert" kuuks ajaks viisa sõiduks oma sugulaste juurde Soome.

Eeldatakse, et "Roberti" Soomes viibimise ajal ilmutab tema vastu huvi Inglise luure, sest kui KURES ja RAID saavad teada, et "Robert" on saabunud Soome, tulevad nad temaga kohtuma ning võivad püüda teda oma luurealastel eesmärkidel ära kasutada.

Käesoleval ajal on eestlaste nõukogudevastase keskuse üheks aktiivseks juhiks Austraalias SINKA, Arnold Mardi p, kes on sündinud 1897. aastal, eestlane, Eesti ja Saksa armee endine kolonel, Inglise luure kodeeritud agent.

1940. aasta juunis, kui SINKA oli Moskvas Eesti kodanliku vabariigi sõjaväeatašee, värbasid riikliku julgeoleku organid ta agendiks varjunimega "Pavel". Riikliku julgeoleku organitega tehtud koostöö käigus esitas "Pavel" materjale mitmete Eesti sõjaväe kindralstaabi endiste töötajate kohta. Seoses aastail 1941-1945 toimunud Isamaasõja algusega side "Paveliga" katkes.

1955. aasta jooksul viidi ellu NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalituse poolt heakskiidetud meetmeid, mis valmistavad ette sideme taastamist "Paveliga" ja mille eesmärgiks on kasutada teda ära vastuluureüritustes. Muuhulgas on igakülgselt kontrollitud "Paveli" Nõukogude Liidus olevaid sugulussidemeid selleks, et edaspidi võiks kellegagi neist luua operatiivse kontakti ja saada vastavad kirjad "Pavelile".

Peale selle on värvatud agent "Peegel", kes lülitakse 1956. aasta novembris ja detsembris Austraalias toimuvatele XVI Olümpiamängudele sõitva Nõukogude spordidelegatsiooni koosseisu, talle antakse ülesanne taastada side "Paveliga".

"Peegel" on eestlane, ta on sündinud 1911. aastal, NLKP liige, teeneline meistersportlane, Nõukogude Liidu treenerite koondmeeskonna liige, rahvusvahelise kategooria kohtunik.

Isikuomadustelt on "Peegel" arenenud, orienteerub hästi poliitilistes küsimustes. Kohaneb kiiresti oludega. Ta on tahtejõuline ja suudab inimesi mõjutada. Tal on suured elukogemused. Kodumaale ustav.

Eesti kodanlikus vabariigis arendas kuni 1940. aastani ulatuslikku luuretööd Nõukogude Liidu vastu Inglise luuraja MCKIBBIN, Alexander. Hiljem tegi MCKIBBIN luuretööd NSVL vastu Rootsi territooriumilt, viimastel aastatel oli ta Intelligence Service'i osakonnaülem ning juhtis luuretööd Baltikumis.

1954. aasta lõpus värvati agent "Karasjov", venelane, sündinud 1910. aastal, kes oli minevikus lähedastes sõbralikes suhetes MCKIBBINIGA.

Isikuomadustelt on "Karasjov" igakülgselt arenenud. Ta on tahtejõuline ja valdab võõrkeeli.

1955. aasta jooksul on NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsusega kooskõlastatult tehtud tööd, et valmistada "Karasjov" ette saatmiseks Inglismaale. On kavas toimetada "Karasjov" lähemal ajal legaalsel teel Inglismaale, et sööta ta MCKIBBINI kaudu ette Inglise luurele.

 

Praegu elab Lääne-Saksamaal JAKOBSEN, Ludvig Juliuse p, kes on sündinud 1893. aastal, eestlane, Eesti ja Saksa sõjaväe endine kolonel. 1940. aastal, kui ta oli Eesti kodanliku vabariigi sõjaväeatašee Saksamaal, kasutasid riikliku julgeoleku organid JAKOBSENI agendina. Käesoleval ajal on ta tuntud kui Inglise, Ameerika ja Prantsuse luure resident.

1955. aasta augustil koostati NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalituse ettepanekul JAKOBSENILE eestikeelne kiri, milles viidati varjatud vormis üksikutele detailidele tema omaaegsest sidemest riikliku julgeoleku organitega ja tehti ettepanek võtta kontakt Nõukogude luurega. Kiri saadeti JAKOBSENILE Saksamaal resideeriva Ülemkomissari juures asuva julgeolekuküsimuste inspektsiooni poolt, kuid see ei andnud positiivseid tulemusi. Praegu rakendatakse kooskõlastatud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsusega ettevalmistavaid meetmeid, et JAKOBSEN taas värvata sel teel, et teda saadetakse värbama agent. Arvestades võimalust, et JAKOBSEN võib reeta, valitakse värbaja sel eesmärgil välja agent JAKOBSENI sugulussidemete hulgast.

1955. aasta juulis vabastati ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ettepanekul, mille oli heaks kiitnud NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsus, ennetähtaegselt vangistusest agent "Haakla", kes on sündinud 1920. aastal, eestlane, lõpetamata kõrgema haridusega.

Aastatel 1940-1944 arendas "Haakla" aktiivset luuretegevust Nõukogude Liidu vastu Inglise, Rootsi, Soome ja Saksa luure huvides. Tal on välismaal märkimisväärne hulk lähedasi sugulus- ja muid sidemeid, mitmel vastaval isikul on käesoleval ajal side välisriikide luureorganitega, sealhulgas Inglise luurega.

Uurimise käigus ja hiljem kinnipidamiskohtades on "Haakla" teinud koostööd riikliku julgeoleku organitega ning näidanud end positiivsest küljest.

Isikuomadustelt on "Haakla" väga erudeeritud, algatusvõimeline, tal on hea mälu ning ta tunneb hästi luuretööd.

Praegu rakendatakse ettevalmistavaid meetmeid selleks, et agent "Haakla" võtaks ühendust Inglise luurega ning et seda kontakti edaspidi ära kasutada vastuluure eesmärkidel.

Käesoleval ajal elab Rootsis VELLNER, Harald Adami p, sündinud 1893. aastal, eestlane, Inglise ja mitmete teiste välsiriikide luure tuntud agent.

1955. aasta jaanuaris värbasime me agendi "Kask", kes on sündinud 1923. aastal, eestlane, tehnikakandidaat, ta on VELLNERI vennapoeg.

Isikuomadustelt on "Kask" igakülgselt arenenud ja kultuurne, ta on tahtejõuline, valdab mitut võõrkeelt.

1955. aasta jooksul tehti kooskõlastatult NSVL MN juures asuva RJK 2. peavalitsusega tööd, et valmistada "Kask" ette toimetamiseks Rootsi.

On kavas toimetada "Kask" Rootsi legaalset kanalit pidi 1956. aasta juunis, et ta VELLNERI kaudu ette sööta Inglise luurele.

Sel eesmärgil, et välja selgitada kapitalistlike luurete õõnestustegevus, kes tegutsevad NSVLi vastu Rootsi territooriumilt, et neile ette sööta legendina loodud illegaalne sidekanal, mis peab üle võtma nende Nõukogude Liitu saadetava agentuuri, aga ka selleks, et luua eeldused meie agentuuri sisseimbumiseks nende luureorganitesse, rakendab Eesti NSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee abinõusid, et luua illegaalne mereületustee Saaremaalt Rootsi.

Ülevedajateks on valitud agentuur Kingissepa rajooni Kalakaitse Inspektsiooni töötajate hulgast, nende seas on agendid "Leppik" ja "Mihkel", kelle suhtes rakendatakse meetmeid, et neid igakülgselt tundma õppida ja üle kontrollida, kasvatada ja praktilisele tööle kinnistada, mere ületamiseks kavatsetakse aga kasutada nende käsutuses olevat hästi varustatud 14-hobujõulist mootorpaati.

Ülevedu plaanitakse sellise arvestusega, et üheagselt toimetatakse välismaale ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee kontrollitud agent "Ants" ja kattevarjuna kasutatakse Saaremaa elanikku Paugus, Mihkel Jakobi poega, kes oli minevikus luteri kiriku pastor, tal on Rootsis lähedasi sugulasi ja isiklikke sidemeid ning ta otsib võimalust sõita nende juurde.

Kontakti loomiseks ülevedajate ja vaenlase luurete vahel on kavas ära kasutada agendi "Ants" sidemeid eesti emigrandi V.M. Kolla sugulastega, kes elab Rootsis ja on olemasolevatel andmetel seotud Ameerika luureorganitega, et leppida tema kaudu kokku nendega kohtumise aeg ja koht Rootsi rannikul.

Üleveotee organiseerimise kavandatud plaani lõikes töötatakse läbi abinõusid, et ülevedajad agendile "Ants" pimesi ette sööta, "Antsu" ja Paugust pimesi tutvustada ja välja töötada legend, mis šifreeriks meie meetmed ülevedajate ees.

Rakendades vajalikke meetmeid NLKP Keskkomitee poolt näidatud puuduste kõrvaldamiseks riikliku julgeoleku organite töös, on ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond 1955. aastal lõpetanud töö, millega agentuurvõrk puhastati agentidest, kes ei vasta NSVL MN juures asuva RJK käskkirja nr 00405 nõuetele.

Aruandeperioodil on agentuurvõrgust kõrvaldatud 32 agenti.

Üheaegselt sellega on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond ja kohalikud organid 1955. aastal võtnud meetmeid, et välja valida ja värvata uut agentuuri, kes oleks võimeline edukalt täitma riikliku julgeoleku organite ette vastuluure osas püstitatud ülesandeid.

Kokku on aruandeperioodil värvatud 99 agenti, 1 resident ja 15 konspiratiivkorteri pidajat, sealhulgas on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna aparaat värvanud 45 agenti ja 3 konspiratiivkorteri pidajat.

Töö uue agentuuri soetamiseks on märksa paranenud pärast seda, kui NSVL MN juures asuv RJK andis käskkirja nr 00420.

Nimetatud käskkirjast möödunud aja jooksul on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond saanud juurde 25 agenti.

Kui vaadati veelkordselt läbi agentuuri see osa, mis oli enne riikliku julgeoleku komitee moodustamist otstarbekusest lähtudes agentuurvõrgust välja arvatud, taastati 1955. aasta jooksul side 24 agendiga, keda kasutatakse vastuluureüritustes ja eriti ohtlike kurjategijate tagaotsimisel.

1956. aasta 1. jaanuari seisuga koosneb ENSV MN juures asuva RJK 2. vastuluureosakonna agentuurvõrk 604 agendist, 26 residendist ja 70 konspiratiivkorteri pidajast, nendest on 2. jaoskonna aparaadil 188 agenti ja 24 konspiratiivkorteri pidajat.

1956. aasta 1. jaanuari seisuga on agentuuriga töötamine lubatud 27 operatiivtöötajal. Agentuuriosakonna ülejäänud töötajad ei olnud agentidega seotud järgmistel põhjustel: õppisid koolides - 4 inimest, töötasid operatiivarvestuse arhiivitoimikute läbivaatamise rühmas - 3 inimest, olid erirühmas - 3 inimest, töötas Komitees Kodumaale Tagasipöördumise Eest - 1 inimene, ning ei olnud lubatud agentuuriga töötama, sest olid hiljuti RJK organitesse tööle asunud - 4 inimest.

Seega tuleb 1956. aasta 1. jaanuari seisuga 2. osakonna ühe agentuuriga töötava operatiivtöötaja kohta keskmiselt 6-7 agenti.

2. osakonna aparaadi operatiivkoosseisuga sidemes olevatest agentidest on 67 kõrgema haridusega, 96 keskharidusega ja 18 lõpetamata keskharidusega. Konkreetsetes operatiivarvestuse asjades kasutatakse neist agentidest 141 agenti.

Suuremat osa hiljuti värvatud agentuurist kasutatakse vaenuliku elemendi läbitöötamiseks ning selleks, et välisriikide luurete agentuuri välja selgitada ja paljastada, aga ka ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimisel ja vastuluureosakonna muude operatiivülesannete täitmisel.

2. osakonna poolt värvatud agenti "Mihkel" kasutatakse aktiivselt eriti ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimisel. Lühikese aja jooksul on "Mihkel" kindlaks teinud tagaotsitava eriti ohtliku riikliku kurjategija H.I.KÕIVU, kes varjas end nõukogude võimuorganite eest alates 1944. aasta sügisest ja keda ENSV MN juures asuv RJK otsis taga nimekirja nr 1 alusel.

1955. aastal värbas 2. osakond pärast hoolikat tundmaõppimist agendi "Karasjov", kellel on ulatuslikke sidemeid Rootsis elavate mõjukate eesti emigrantide seas. Vastavalt NSVL MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. peavalitsuse poolt kinnitatud plaanile valmistatakse "Karasjovi" ette saatmiseks välismaale, et ta täidaks vastuluurealaseid ülesandeid.

1955. aasta septembris värbas 2. osakond agendi "Artur", kellel on sidemeid isikute seas, kes õppisid Saksa luurekoolis ja töötasid luureorganis "Zeppelin Nord", aga ka julgeolekupolitsei SD juhtivate töötajate hulgas. Pärast seda, kui teda hakati kasutama ja suunati marsruutidele mööda vabariigi rajoone, tegi "Artur" oma sidemete kaudu kindlaks kaks "Zeppelin Nordi" luurajat, kelle sakslased olevat jätnud siia, et nad end kohapeal sisse seaksid. Need on H.P. KÕLAMETS, kelle elukoht on ENSVs Tartu linnas ja keda on hakatud aktiivselt agentuurselt läbi töötama, teise luuraja H.A. OLURI kohta on "Artur" kindlaks teinud, et ta suri vangistuses 1949. aastal.

Lääne-Saksamaalt saabuvate repatriantide läbitöötamiseks on 1955. aasta oktoobrikuus värvatud agent "Silva", kes saabus repatriandina Poolast 1955. aastal.

Praeguseks on välja töötatud abinõud agendi "Silva" lülitamiseks repatriandi GOLOMBEVSKAJA läbitöötamisse, viimast töötatakse läbi formulartoimiku alusel kui isikut, keda kahtlustatakse kuulumises Ameerika luuresse.

Huvi pakub ka agent "Petrovi" värbamine 1955. aastal.

Agent "Petrov" elas aastatel 1945-1946 Ameerika okupatsioonitsoonis Saksamaal, kus tal oli sidemeid Ameerika armee kõrgete ohvitseridega. Tallinna saabus ta Saksamaalt repatriandina. Ta on igakülgselt arenenud, valdab täielikult inglise, saksa, eesti ja vene keelt. On kergesti seltsiv. Tal on hulgaliselt sidemeid nii välismaal kui ka NSVLis.

"Petrov" värvati selleks, et kasutada teda edaspidi repatriantide läbitöötamisel ja ka välismaal korraldatavatel üritustel.

1955. aasta septembrikuus värbasime me agendi "Ants-Mets". Agent "Ants-Mets" töötas aastail 1938-1939 endises kodanlikus Eestis asunud Ameerika konsulaadis käskjalana ning oli tuttav kõigi selle konsulaadi endiste töötajatega. Tal on ulatuslikke sidemeid nii NSVLis kui ka välismaal, tal on hea üldhariduslik ettevalmistus ning ta on arenenud inimene. Värbamise eesmärgiks on sööta "Ants-Mets" ette Ameerika luurajatele Moskvas.

1955. aastal värvatute seas on ka järgmised väärtuslikud agendid.

Agent "Kask", eestlane, sündinud 1923. aastal, tehnikakandidaat, Tallinna Polütehnilise Instituudi assistent.

"Kask" on Rootsis asuva Inglise ja mitme teise välsiriigi luure agendi VELLNER, Harald Adami poja vennapoeg.

Isikuomadustelt on "Kask" kultuurne ja mitmekülgselt arenenud inimene. Ta on tahtejõuline ja aus. Valdab eesti, vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt.

"Kaske" valmistatakse ette saatmiseks legaalseid kanaleid pidi Rootsi selleks, et sööta ta VELLNERI kaudu ette Inglise luurele.

Agent "Keres", eestlane, sündinud 1929. aastal, keskharidusega. ÜLKNÜ liige, meistersportlane ujumises. Isikuomadustelt on "Keres" arenenud, kultuurne ja algatusvõimeline inimene. Kergesti seltsiv.

"Keres" on üks Nõukogude Liidu paremaid ujujaid ja käib Nõukogude spordidelegatsioonide koosseisus sageli rahvusvahelistel kohtumistel välismaal. 1956. aastaks on kavandatud tema sõidud Inglismaale ja XVI Olümpiamängudele Austraaliasse.

Agent "Peegel", eestlane, sündinud 1911. aastal, keskharidusega, ÜLKNÜ liige, Nõukogude Liidu meistersportlane, NSVLi koondmeeskonna treener ja rahvusvahelise kategooria kohtunik.

Isikuomadustelt on "Peegel" poliitiliselt arenenud, algatusvõimeline, kindla ja visa iseloomuga inimene. Tal on suuri elukogemusi. Orienteerub hästi olukorras.

Sõjajärgsetel aastatel on "Peegel" käinud Nõukogude spordidelegatsioonide koosseisus treeneri ja kohtunikuna korduvalt välismaal.

"Peeglit" on kavas kasutada aktiivsetes vastuluureüritustes siis, kui ta sõidab 1956. aasta novembris XVI Olümpiamängudele Austraaliasse.

Välismaal on "Peeglil" sugulus- ja muid sidemeid.

Agent "Tihhomirov", eestlane, sündinud 1915. aastal, kõrgema haridusega, masinaehitustehase peakonstruktor.

"Tihhomirovil" on Inglismaal ja Saksamaal operatiivset huvi pakkuvaid suglussidemeid.

Isikuomadustelt on "Tihhomirov" arenenud, poliitiliselt haritud ja kultuurne inimene. Ta on tahtejõuline. Valdab vene, eesti, saksa ja inglise keelt.

Nendest agentidest, kes varem agentuurvõrgust kõrvaldati, kuid kellega on sidemed taastatud, on kõige väärtuslikumad järgmised agendid.

Agent "Morse", sündinud 1913. aastal, rahvuselt soomlane, NLKP liige, kõrgharidusega, töötab raadiotehase "Punane RET" laboratooriumi juhatajana.

"Morse" värbas 1933. aastal Karjala-Soome NSV SARKi valitsuse riikliku julgeoleku valitsuse eriosakond, 1936. aastal kaasas ta oma töösse NSVL SARKi välisosakond ning pärast erikursuse läbitegemist 1937. aastal saadeti ta koos naisega USA kaudu radistina tööle välismaal asuvasse residentuuri "Kinga" Harbiinis. Kui 1940. aastal tekkis residentuuri sissekukkumise oht, toodi "Morse" koos naisega Harbiinist ära NSVLi.

1950. aasta augustis taastas endine Eesti NSV RJM sideme "Morsega" ning teda kasutati aktiivselt vastuluureüritustes. Kuid 1952. aasta veebruaris viidi ta kui partei liige NSVL RJM käskkirja nr. 0015 alusel agentuurvõrgust välja.

Isikuomadustelt on "Morse" väga erudeeritud ja kultuurne inimene, valdab eesti, vene, soome ja inglise keelt. Tunneb hästi luuretööd.

Agent "Onegin", sündinud 1896. aastal, eestlane, NLKP liige, keskharidusega, töötab ENSV Toiduainetööstuse Ministeeriumi tootmisosakonna juhatajana.

"Onegini" värbas 1935. aastal välismaal tegutseva agendina SARKi Leningradi oblastivalitsuse eriosakond ajal, mil ta teenis Eesti kindralstaabis ja töötas sõjaliste ehituste Narva lõigu ülemana.

Koostöö ajal esitas ta regulaarselt erakordselt väärtuslikke ja usaldusväärseid materjale kaitserajatiste kohta kodanlikus Eestis, millele olid lisatud skeemid ja joonised, kaitseministeeriumi ja Eesti kaitseväe kindralstaabi käskkirju, materjale sõjaväeosade paiknemise, luureorganite struktuuri ja nende isikkoosseisu iseloomustuse kohta.

1938. aasta veebruaris arreteeris Eesti poliitiline politse "Onegini" ja ta mõisteti 20 aastaks vangi. "Onegin" ei andnud ei uurimisel ega ka kohtus tunnistusi oma sidemete kohta Nõukogude luurega.

1941.-1945. aasta Isamaasõja ajal teenis ta Nõukogude armees, tal on reservpolkovniku auaste.

Agent "Onegin" on mitmekülgselt arenenud ja seltsiva loomuga, ta on leidlik, tunneb hästi vastuluuretööd. Valdab eesti, vene, prantsuse ja saksa keelt.

Agent "Sintsov", sündinud 1925. aastal, eestlane, keskharidusega, töötab "Põllumajanduselektriehituses" töödejuhatajana.

"Sintsovi" värbas agendiks 1944. aasta septembris RJRKi Kirovi oblastivalitsus, kuhu ta oli välja saadetud kui natsionalisti perekonnaliige.

Riikliku julgeoleku organitega tehtud koostöö ajal on ta end näidanud heast küljest. Võttis osa agentuurtoimiku "Roi" objektide läbitöötamisest, mille alusel arreteeriti 3 inimest. Tema esitatud materjalid olid objektiivsed. Teda on kontrollitud muu agentuuri kaudu.

Agentuurvõrgust arvati "Sintsov" välja 1955. aasta augustist seoses sellega, et ta asus elama Kirovi oblastist Eesti NSVsse.

Agent "Lehtmets", sündinud 1903. aastal, eestlane, keskharidusega, valdab eesti, vene ja saksa keelt, mäetehnikumi õppejõud.

"Lehtmetsa" värbas 1940. aasta oktoobris endine ENSV SARK, seejärel anti ta sideme pidamiseks üle 22. laskurdiviisi SARKi eriosakonnale, ta teenis selle diviisi koosseisus ohvitserina.

Kodanliku Eesti vabariigi ajal teenis "Lehtmets" ohvitserina kindralstaabi 2. osakonna raadiojaoskonnas ning täitis 1940. aastal lühikest aega selle jaoskonna ülema kohustusi.

Kuni 1942. aastani iseloomustati "Lehtmetsa" koostööd riikliku julgeoleku oprganitega positiivselt, kuid seejärel sidemed temaga katkestati teadmata põhjusel.

Isiku- ja tööalaste omaduste poolest on ta inimene, kes on üldiselt hästi arenenud, poliitiliselt haritud, algatusvõimeline ning valdab eesti, vene ja saksa keelt.

"Lehtmetsa" kasutatakse Inglise kodeeritud agentide "Raadiooperator" ja "Radist" tagaotsimisel.

Agent "Gorski", sündinud 1921. aastal, venelane, keskharidusega, spordiklubi "Kalev" võrkpallikohtunik..

"Gorski" värvati agendiks 1945. aasta oktoobris. Agendina on ta end näidanud ainult heast küljest. Ta on algatusvõimeline, orienteerub hästi olukorras, on seltsiv ja arenenud, mõistab hästi poliitika küsimusi, valdab vene ja eesti keelt.

Agentuurvõrgust kõrvaldati "Gorski" 1952. aasta juulis seoses sellega, et ta ei osalenud sel ajal konkreetsete objektide läbitöötamises.

Agent "Vernaja", sündinud 1922. aastal, soomlanna, keskharidusega, Eesti Tööstusnõukogu ökonomist.

"Vernaja" värbas agendiks 1942. aastal endise RJM Kirovi oblastivalitsus. Koostöö ajal iseloomustati "Vernajat" positiivselt. Ta täitis kohusetundlikult kõik talle antud ülesanded. Tema esitatud materjalid olid objektiivsed.

Isikuomadustelt on "Vernaja" arenenud, poliitiliselt haritud ja algatusvõimeline. Ta orienteerub kiiresti olukorras. On seltsiv. Oskab usaldust äratada.

Agentuurvõrgust arvati "Vernaja" välja 1954. aasta juulis seoses sellega, et ta elas väljaspool Tallinna linna.

Agent "Berjozov", sündinud 1899. aastal, eestlane, parteitu, lõpetamata kõrgema haridusega, valdab vene, eesti, saksa ja inglise keelt.

Kodanlikus Eestis oli "Berjozov" krediidipanga direktor, Saksa okupatsiooni aastatel ENSVs oli ta tehase direktor. Töö iseloomu tõttu suhtles valitsusringkondadega, kus tal oli olulisi lähedasi sidemeid, osa nendest isikutest elab praegu välismaal ja arendab vaenulikku tegevust NSVLi vastu. "Berjozovil" on sidemeid ka kodanliku Eesti endiste majadustegelaste hulgas, kes elavad praegu ENSVs ja kellest osa me töötame läbi.

Me kavatseme kasutada "Berjozovit" selleks, et ta välisriikide luureorganitele ette sööta.

Agent "Jakob", sündinud 1920. aastal, keskharidusega, parteitu, eestlane.

Isamaasõja aastatel õppis "Jakob" Saksa radistide koolis Tallinnas ning oli tuttav paljude kursantide ja selle kooli õpetajatega, osa neist elab praegu Eesti NSVs.

"Jakobil" on ka mitmeid lähedasi tuttavaid, kes pakuvad riikliku julgeoleku organitele operatiivset huvi.

On kavas kasutada agenti "Jakob" ettesöötmiseks Lääne-Saksamaa luurele.

Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakond valmistub praegu värbama mitmeid kandidaate, kellel on sidemeid läbitöötatavate objektidega ja iskuid, kellel on meid huvitavaid sidemeid välismaal.

Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakond töötab läbi

Kask, Ralf Jaani p, sündinud 1919.

aastal, kõrgema haridusega.

Kasel on olulisi sidemeid eesti natsionalistide seas välismaal ja Eesti NSVs. 1953. aastal sissetoimetatud välisriikide luure agentidel oli Kase aadress, mille nad olid saanud Eesti Rahvuskomitee juhtidelt.

Meie poolt 1955. aasta novembris ja detsembris rakendatud abinõude tulemusena on lõpule viidud ettevalmistused selleks, et värvata Kask agendiks, sanktsioon selleks on saadud ja see toimub lähimal ajal.

Värbamiseks valmistatakse ette ka mitmeid teisi kandidaate, keda sobib kasutada vastuluure eesmärkidel.

NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirjade nr 00405 ja nr 00420 täitmiseks on Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna operatiivkoosseis parandanud tööd arveloleva agentuuriga. Side kogu olemasoleva agentuuriga on olemas ja agente võetakse vastu konspiratiivkorterites. Operatiivkooseisu kohtumised agentuuriga toimuvad vastavalt graafikule, mille vaatavad läbi ja mida kontrollivad komitee, osakonna ja jaoskonna juhtkond, kusjuures suuremat osa agente on hakatud vastu võtma õhtusel ajal. Agentuur- ja operatiivürituste läbiviimisel on märksa enam kasutatud agentidele antavaid sihipäraseid kirjalikke ülesandeid, nende ülesannete kvaliteet on paranenud, neis on määratletud, milline peab läbitöötamisel olema agentide käitumisjoon ja millisel viisil ülesanded tuleb täita.

Side kõige kvalifitseerituma agentuuriga, kes osaleb tõsisemate ülesannete täitmises, on usaldatud 2. osakonna juhtivale operatiivkoosseisule ja nendele töötajatele, kellel on piisavalt kogemusi tööks agentuuriga.

Peab märkima, et hoolimata agentuuraparaadiga tehtava töö mõningasest paranemisest on selles töös veel tõsiseid puudusi.

Mitmel juhul on mõned osakonna töötajad alahinnanud seda, kui tähtis on korraldada olemasoleva agentuuriga põhjalikku tööd, nad pole andnud agentuurile läbimõeldud ülesandeid, esineb konspiratiivkohtumiste ärajätmist ning mitmel töötajal on side kõigest 4-5 agendiga.

Et täita NSV Liidu MN juures asuva RJK käskirju nr 00405 ja nr 00420, oleme me rakendanud teatavaid abinõusid. Iga operatiivtöötaja jaoks, kellel on side 4-5 agendiga, määrati kindlaks tee uue agentuuri soetamiseks ja värbamise keskkond, osakonna ja jaoskonna juhtivad töötajad on osutanud nendele operatiivtöötajatele abi nii värbamiseks sobivate kandidaatide valimisel kui ka tegelikul värbamisel. Selle tulemusena on mitmed osakonna töötajad oma sellesuunalist tööd parandanud. Enne NSVL MN juures asuva RJK käskkirja nr 00420 ei olnud 2. osakonna operatiivvolinikul leitnant ROTMISTROVIL sidet mitte ühegi agendiga. Viimasel ajal on ta ette valmistanud ja värvanud 3 agenti, keda kasutatakse edukalt ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimisel.

Osakonna vanemoperatiivvolinik kapten SALTÕKOV on nimetatud aja jooksul soetanud 3 agenti, keda kasutatakse aktiivselt konkreetsetes asjades.

Sellesse töösse on aktiivselt lülitunud ka niisugused osakonna töötajad nagu TŠE_IN, KUZNETSOV, ZUJEV, KRASNOPOLSKI ja mõned teised, kellest igaüks on värvanud 3-4 väärtuslikku agenti.

Aruandeaastal oleme vastavalt NSVL MN juures asuva RJK käskkirjale nr 00405 teinud tööd, et lõplikult läbi vaadata olemasolevad vastuluuret käsitlevad operatiivarvestuse toimikud, mis on menetluses ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonnas ja kohalikes organites.

Läbivaatamise ning mitmete agentuur- ja operatiivmeetmete rakendamise tulemusena on arhiivi antud põhjusel, et arvele võtmise aluseks olnud materjalid on vähese tähtsusega: formulartoimikuid - 163, agentuur- ja jälitustoimikuid - 211 (sealhulgas üleliidulise tagaotsimise toimikuid 45), operatiivse eelkontrolli toimikuid - 82. Arhiivi antud operatiivarvestuse toimikutest olid 87 toimikut menetluses otseselt ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna aparaadis.

Ühtlasi on Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakond aruandeperioodil algatanud saadud agentuur- ja muude andmete alusel 122 operatiivarvestuse toimikut, neist on formulartoimikuid - 11, agentuur- ja jälitustoimikuid - 22, operatiivse eelkontrolli toimikuid - 89.

Loetletud toimikutest on 58 toimikut algatanud otseselt ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna aparaat.

1956. aasta 1. jaanuari seisuga on Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonnal RJK operatiivjaoskondades ja volinike aparaatides oma töövaldkonnas 1690 toimikut, neist on 555 toimikut otseselt 2. osakonnas.

Operatiivarvestuse toimikud jagunevad:

Kokku Neist 2. osakonnas

formulartoimikuid - 228 55

jälitustoimikuid (üleliiduline jälitus) - 448 220

jälitustoimikuid (vabariiklik jälitus) - 847 216 operatiivse eelkontrolli toimikuid - 167 64

Sealhulgas on kapitalistlike maade agentuuri kuulumises kahtlustatavate isikute kohta 142 formulari ning 280 agentuur- ja jälitustoimikut, neist on 40 formulari ja 162 jälitustoimikut otseselt RJK 2. osakonnas.

Agentuurse läbitöötamise toimikute kohta, mida menetleb 2. osakonna operatiivkoosseis, on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid, mida viiakse ellu. Läbitöötamisel kasutatakse aktiivselt agentuuri.

Kõige iseloomulikumad läbitöötatavad toimikud 2. osakonnas on järgmised.

Formulartoimik SAAR, Ervin Jüri p kohta, kes on sündinud 1910. aastal, eestlane, töötab Eesti Draamateatris helioperaatorina. SAART töötatakse läbi seoses tema kuulumisega Ameerika luuresse. Läbitöötamise käigus saadud andmed kinnitavad, et 1948. aastal käisid SAAREGA sideme taastamiseks kohtumas kolm Ameerika luure agenti, nad olid illegaalseid kanaleid pidi saabunud Eesti NSV territooriumile luuretööd tegema, ning Inglise luure tuntud värbaja VALDINI ülesandel, kes on ka Ameerika luure teenistuses, pidid nad kasutama SAART radistina kogutud luureandmete edastamisel välismaale.

SAART töötavad läbi agendid "Muru" ja "_arski", kellel õnnestus välja selgitada, et SAAREL on reeturlikud kavatsused, tal on kõrgendatud huvi uraani kaevandamise vastu ENSVs ja ta otsib võimalusi luua illegaalne side välismaaga.

Neid andmeid kasutades mängisime me "Severi" asjas Rootsi luurekeskusele ette teate, et "Muru", keda Rootsi luure tunneb kui oma agenti, kes tegutseb ENSV territooriumil, on loonud sideme SAAREGA. Rootsi luure hakkas SAARE isiku vastu huvi tundma ja küsis oma 24. mai 1955. aasta radiogrammis tema kohta üksikasjalikumaid andmeid.

Me oleme välja töötanud abinõud ja viime neid ellu, et välja selgitada, millist konkreetset luuretööd SAAR teeb ja millised on tema välismaaga sidepidamise kanalid, ning rakendame ka meetmeid, et selgeks teha need allikad, mille kaudu ta kavatseb saada informatsiooni keskmise masinaehituse objektide kohta. Materjalid üksikute selles asjas kavandatud meetmete kohta on saadetud 16. detsembril 1955. aastal kooskõlastamiseks NSV Liidu MN juures asuva RJK 2. peavalitsusele.

Formulartoimik SUTT, David Jaani p kohta, kes on sündinud 1922. aastal, eestlane, Tallinna baasi nr 1 autojuht, repatrieerunud Inglismaalt 1950. aastal. SUTI käitumine äratab kahtlusi, et ta tegeleb praegu luuretegevusega. Agendilt "Aleksandrov" saadud kontrollitud andmetel on kindlaks tehtud, et SUTT ilmutab suurt huvi ENSV territooriumil asuvate keskmise masinaehituse objektide töö vastu ja huvitub sõjaväe lennuväljadest. SUTI käsutuses on andmed ühel objektil kasutatava tehnoloogilise protsessi kohta, mis vastavad suurel määral tegelikkusele.

Et "Aleksandrovi" andmete objektiivsust täiendavalt kontrollide, on tema jaoks välja töötatud eriülesanne, mille ta peab täitma vestluses SUTIGA ja mida kontrollitakse litera "N" abil.

Peale selle on SUTI läbitöötamise aktiviseerimiseks 1955. aasta detsembris värvatud agent "Tui", eestlane, sündinud 1918. aastal, ühe ehitustrusti autobaasi direktor, kes tunneb SUTTI sellest ajast, kui nad mõlemad töötasid autobaasis nr 1. "Tui" lülitatakse SUTI läbitöötamisse pärast eelkontrolli.

Ühtlasi on välja töötatud abinõud, mida viiakse ellu, et lülitada SUTI läbitöötamisse kogenud agent "Meri", eestlane, sündinud 1922. aastal, Nõukogude armee kapten, Tallinna linnas paikneva sõjaväeosa seersantide kooli ülema asetäitja. Kui agent "Meri" tutvus SUTIGA on süvenenud, rakendatakse meetmeid, et välja selgitada, kas SUTIL on huvi saada andmeid, mis kujutavad endast riiklikku saladust.

Formulartoimik RAIA, Eduard Karli p kohta, kes on sündinud 1911. aastal, eestlane, NLKP liige, ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi katsetehase direktor.

Alates 1933. aastast kuni Eestis nõukogude võimu kehtestamiseni teenis RAIA Eesti sõjaväes. 1935. aastal teenis ta 7 kuud mittekoosseisulisel ametikohal Eesti kaitseväe peastaabi 2. (luure ja vastuluure) osakonnas. 1940. aasta juulist kuni 1947. aasta märtsini teenis RAIA Nõukogude armees. 1944. aasta oktoobris võeti ta vastu ÜK(b)P liikmeks.

RAIA on suuresti identne tagaotsitava Inglise luure agendiga, kelle kohta on teada, et oktoobris teenis ta Nõukogude armee Eesti Rahvuskorpuses, oli Kommunistliku Partei liige ning on minevikus töötanud Eesti sõjaväeluures.

RAIA läbitöötamisse on lülitatud kogenud agendid "Tammik", kes on Eesti kodanliku vabariigi endise silmapaistva diplomaadi poeg ja tunneb RAIAT sellest ajast, kui nad teenisid Nõukogude armees, ning "Onegin", Eesti kodanliku kaitseväe peastaabi endine töötaja, kes on RAIAGA samuti tuttav Nõukogude armees teenimise ajast.

RAIA asjas on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaan, mis näeb ette korraldada salajane läbiotsimine RAIA korteris, et välja selgitada, kas ta ei hoia mingeid materjale, mis paljastaksid teda luuretegevuses, ning tehakse tema asjas töötavate agentide kaudu kindlaks, kas RAIA tunneb huvi andmete vastu, mis pakuvad huvi välisriigi luurele.

Formulartoimik PAJU, Jevgeni Peetri p kohta, kes on sündinud 1925. aastal, eestlane, "Estonenergo" ehitus- ja montaa_ivalitsuse tööline.

PAJU teenis aastatel 1943-1945 Saksa sõjaväes. Pärast Teise maailmasõja lõppu viibis sõjavangide laagris Belgias ja niinimetatud ümberasustatud isikute laagris Inglise okupatsitsoonis Saksamaal. 1946. aastal repatrieerus PAJU neljast inimesest koosneva rühma koosseisus Lääne-Saksamaalt Nõukogude Liitu.

1952. aastal arreteeris endise RJM Novosibirski oblastivalitsus AVI, kes oli koos PAJUGA Saksamaalt repatrieerunud NSVLi. Uurimisel tunnistas AVI, et tema, PAJU ning nendega koos repatrieerunud OJA ja ARUVEE on Inglise luure agendid ning saabusid Nõukogude Liitu luure- ja diversioonialaste ülesannetega. AVI tunnistuse alusel arreteeris endine ENSV RJM 1953. aastal PAJU, OJA ja ARUVEE. Uurimisel tunnistasid nad üles, et kuuluvad Inglise luure agentuuri, kuid andsid kohtuistungil oma värbamise kohta Inglise luuresse segaseid tunnistusi. Seetõttu, et puudusid muud andmed, mis oleksid kinnitanud PAJU ja teiste kuulumist Inglise luuresse, mõistis RJM Vägede Leningradi Sõjaväeringkonna Sõjatribunal nad 5 aastaks parandusliku töö laagrisse ainult Saksa sõjaväes teenimise eest ning vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele "Amnestia kohta" vabastati nad vahi alt.

1955. aasta septembris laekus agendilt "Torn" teade, et ARUVEE ema oli talle rääkinud, et tema poeg ja tolle kaaslased olid tulnud Saksamaalt Eestisse eriülesandega.

PAJU formulartoimiku kohta on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaan. Plaani järgi on PAJU läbitöötamisse lülitatud kogenud agent "Mihkel", ta tunneb hästi olukorda Lääne-Saksamaal ning oli minevikus isiklikult tuttav Stockebyga, kes oli värvanud PAJU, AVI ja teised Inglise luure agentideks, nagu nad uurimise käigus tunnistasid.

PAJU läbitöötamist tehakse selles suunas, et välja selgitada, millist õõnestustegevust ta praegu võib teha, ning uurida, kas on võimalik ja otstarbekas kasutada PAJUT vastuluureüritustes Inglise luure vastu.

Formulartoimik TREIBERG, Anton Andersi p kohta, kes on sündinud 1908. aastal, rootslane, NSVL kodanik, töötab rätsepana õmbluskombinaadis.

TREIBERGI töötatakse läbi, sest teda kahtlustatakse kuulumises Rootsi luuresse.

TREIBERG mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse, kust ta haiguse tõttu peagi demobiliseeriti ja ta asus elama Novosibirski oblastisse, kus elas kuni 1944. aastani. Alates 1944. aastast on ta korduvalt pöördunud Rootsi saatkonna poole Moskvas, soovides lahkuda Rootsi, kuhu 1944. aastal põgenes Eestist tema perekond.

Tulnud tagasi elama Tallinna, otsis TREIBERG võimalusi põgeneda illegaalselt Rootsi. 1955. aasta jaanuaris kohtus ta Leningradis Rootsi delegatsiooni liikme WESTERBYGA.

Me oleme TREIBERGI läbitöötamisse kaasanud kvalifitseeritud agendi "Aleksandrov", kes on rahvuselt rootslane, me kavatseme tema kaudu kindlaks teha, millist laadi on TREIBERGI sidemed WESTERBYGA ja kas TREIBERGIL võib olla side Rootsi luureorganitega.

Formulartoimik HAKSALU, Harald Johannese p kohta, kes on sündinud 1927. aastal, eestlane, ehitusorganisatsiooni lihttööline.

HAKSALUT töötab läbi ENSV MN juures asuva RJK Loksa rajooni aparaat, teda kahtlustatakse spioneerimises Rootis kasuks. 1943. aastal põgenes ta illegaalselt Soome ja astus seal vabatahtlikult Soome sõjaväkke, kus ta teenis kuni 1944. aastani. 1944. aastal sõitis HAKSALU Rootsi, kus elas kuni 1954. aastani.

1953. aastal esitas ta Nõukogude saatkonnale Rootsis taotluse pöörduda tagasi kodumaale. Kui HAKSALU kohtus selles küsimuses NSVL Rootsi saatkonna töötajatega, käitus ta provokatiivselt ja püüdis repatrieerumisest kõnelemise asemel omal algatusel anda teateid kellegi ANGELO luuretegevuse kohta, sellega seoses Rootsi politsei vahistas ta ja talle mõisteti 8 kuud vanglakaristust, sest ta olevat arendanud luuretegevust NSVLi kasuks. Pärast karistuse ärakandmist saatsis Rootsi võimud HAKSALU Rootsist välja NSVLi.

Rootsi jäid elama HAKSALU ema, õde, kolm venda ja väljaspool abielu sündinud poeg, samal ajal kui ENSVs tal sugulasi ei ole.

1955. aasta novembris kavatses HAKSALU põgeneda illegaalselt välismaale, kasutades selleks kaluripaati, mille ta tahtis varastada ühe kolhoosi kai äärest. Meie poolt rakendatud abinõude tulemusena hoiti HAKSALU põgenemine välismaale ära.

Me töötame HAKSALUT läbi selles suunas, et välja selgitada, kas ja millist vaenutegevust ta arendab ning kas tal on illegaalne sidekanal Rootsi luureorganitega, aga ka sel eesmärgil, et takistada tema illegaalset lahkumist välismaale. Selleks on HAKSALU läbitöötamisse lülitatud agendid "Kalamees", "Revel" ja "Pliiats", kes on loonud temaga usalduslikud suhted.

Formulartoimik Saksa luure agendi VALLIK, Aleksander Kustase p kohta, kes on sündinud 1919. aastal, eestlane, elab ENSV Orissaare rajoonis, töötab kolhoosis.

VALLIK oli mobiliseeritud Nõukogude armeesse ja läks 1941. aastal lahingutegevuse ajal üle vaenlase poolele. 1941. aasta septembris värbas VALLIKU Saksa luure kaastööline kapten SILLING ning mõni päev hiljem toimetati ta luureülesande täitmiseks koos Saksa luuraja ELLIK, Oskari (arreteeritud) ja radisti HOIT, Ludvigiga (uppus 1944. a merre) Saaremaale Nõukogude armee väeosade tagalasse. Maabumise hetkel oli neil raadiojaam, et edastada luureandmeid Saksa luurele. Jõudnud saarele, lõi luurerühm raadioühenduse sakslastega ja andis edasi andmeid Nõukogude armee väeosade liikumise ja paiknemise kohta. Kaks nädalat pärast luurerühma saabumist saarele jätsid Nõukogude väeosad Saaremaa maha ning sakslaste tulekuga saarele lasti VALLIK koos ELLIKU ja HOITIGA koju.

Kuni 1943. aastani elas VALLIK oma isatalus ja kuulus organisatsiooni Omakaitse, seejärel mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kuid põgenes teel väeossa ja varjas end mõnda aega, kuid peagi ta arreteeriti ja teda peeti vanglas Kuressaare linnas ja seejärel Tallinnas.

1944. aastal vabastasid saksalsed ta vahi alt ja saatsid teenima Saksa armee sapööriväeossa, kuid varsti ta deserteerus jälle ja tuli tagasi Saaremaale.

Pärast Eesti NSV territooriumi vabastamist saksa fašistlikest okupantidest läks VALLIK põranda alla ja varjas end Nõukogude võimuorganite eest kuni 1955. aasta septembrini.

5. septembril 1955. aastal tuli VALLIK oma süüd üles tunnistama. Koos VALLIKUGA varjasid end Nõukogude võimuorganite eest Saaremaa elanikud kriminaalkurjategija KIIK, Benjamin Mihkli p, sündinud 1930. aastal, ja KOIT, August Juhani p, sündinud 1916. aastal, me legaliseerisime nad 1955. aasta novembris.

Kontrollitud agendi "Kuznetsov" teatest ilmneb, et 1944. aastal aitas KOIT ELLIK, Oskaril põgeneda Rootsi. 1946. aastal toimetasid välisriikide luureorganid ELLIK, Oskari koos raadiojaamaga Saaremaale ning KOIT osutas talle maabumisel abi.

Pärast ELLIKU kinnipidamist 1946. aastal kutsus II piirivalvesalk KOIDU ülekuulamisele, kuid ta ei ilmunud ülekuulamisele ja läks põranda alla.

Sama agendi andmetel kavatsesid VALLIK, KIIK ja KOIT 1951. aastal põgeneda kalurite mootorpaadiga Rootsi.

Arvestades seda, et VALLIKUL, KIIGEL ja KOIDUL võib käesoleval ajal olla side välisriikide luureorganitega, töötatakse neid agentuuri kaudu aktiivselt läbi.

Jälitustoimik nr 2401 Soome luure agendi TARTU, Arnold Augusti p kohta, kes on sündinud 1910. aastal ENSV Viru maakonna Haljala vallas, eestlane, varjab end põranda all.

TARTU pärineb kulaklikust perekonnast. Kodanliku võimu ajal Eestis oli ta Riigikogu liige ja Isamaliidu Virumaa komitee sekretär Rakveres. Isamaasõja alguses organiseeris ta bande ja korraldas kallaletunge Nõukogude armee autodele. Isamaasõja aja tegi ta koostööd Saksa okupantidega.

Nagu on tunistanud Soome luure agent A.A. PUUSEPP, värbas ta 1943. aasta detsembris TARTU Soome luure agendiks varjunime all "Torm Jaan". Olemasolevatel andmetel olevat A.A. TARTU põgenenud 1944. aastal Rootsi. Kuid alates 1950. aastast tulevad agentuurilt ettekanded, et ta varjavat end ENSV territooriumil. Tagaotsitava naine ja õde pöördusid meie agendi "Oja" poole palvega, et viimane aitaks muretseda A.A. TARTULE dokumendid (passi ja sõjaväepileti). Et A.A. TARTU salajas legaliseerida ja teda seejärel agentuurselt läbi töötada, toimetasime me agent "Oja" kaudu A.A. TARTULE passi tema enda poolt välja mõeldud põhiandmetega. Passi vormistamisel hankisime agent "Oja" kaudu TARTU foto.

Praegu on A.A. TARTUL tähtajatu pass seeriast X-FJA nr 556506 järgnevate väljamõeldud andmetega: LEPIK, Voldemar Augusti p, sündinud 1. augustil 1907. aastal Mustvee rajooni Vasevere külanõukogus, eestlane, tööline, sõjaväekohustuslane, pass on välja antud 10. augustil 1955. aastal ENSV Tallinna linna 3. Miilitsajaoskonna poolt, selle aluseks on Tallinna linna 2. Miilitsajaoskonna poolt 20. juulil 1950. aastal välja antud pass seeriast VII-FJA nr 623958. Passis on sissekirjutus 18. augustist 1955. aastast aadressil Tallinn, Lätte tn, maja 7, krt 10, kust pass on välja kirjutatud 25. novembril 1955. aastal.

Kuigi A.A. TARTU naine ja õde usaldavad agenti "Oja" täielikult, ei tule TARTU ise agendiga "Oja" kohtuma, tema sugulaste läbitöötamise teel ei ole aga tema asukohta õnnestunud kindlaks teha.

TARTU ajas kavatseme anda talle agendi "Oja" kaudu sõjaväepileti eespool osutatud põhiandmetega, aidata tal leida töökoht ja seejärel alustada tema aktiivset agentuurset läbitöötamist.

V.M. KOLLA jälitustoimik. Kui Saksa fašistlikud väed Eestist 1944. aastal taandusid, põgenes Rootsi endine julgeolekupolitsei SD ametlik kaastööline KOLLA, Vassili Mihkli p, sündinud 1909. aastal, eestlane. Tal on Eesti NSVsse elama jäänud kolm venda. Nagu tunnistavad 1948. aastal siia toimetatud ja arreteeritud Ameerika luure agendid, käis KOLLA, Vassili 1946. aasta sügisel koos TALVARI (tagaotsitav), Richard SAALISTE (tapetud tšekistliku lahingopereatsiooni ajal 1949. aastal) ja teiste eesti emigrantidega Eesti Rahvuskomitee mootorpaadiga Rootsist Eestis.

1951. aastal avastati Rootsist Eestisse saadetud ja tapetud Ameerika luurajate juures numbrikoodis kirjutatud konspiratiivkohtumiste kohad, sealhulgas ka vendade KOLLADE aadressid.

Pärnu rajoonis elav KOLLA, August rääkis agendile "Ants", et tal on variisikute kaudu side oma venna KOLLA, Vassiliga.

Nende andmete ülekontrollimiseks lülitati 1955. aasta juulis ENSVs elavate vendade KOLLADE läbitöötamisse kvalifitseeritud agent "Täht", kellel läks korda teha kindlaks mitmed isikud, kes olevat seotud eespool osutatud sidekanaliga. Sealhulgas tegi ta kindlaks, et KOLLA, Augustil on nendeks ENSV elanikud O.P. HENNING, A.J. AAVEKUKK ja E.M. AAVEKUKK, kelle kaudu väidetavalt tulevad KOLLA, Augusti nimele teated Rootsist tema vennalt KOLLA, Vassililt. Me oleme alustanud eespool loetletud isikute agentuurset läbitöötamist.

Samal ajal jätkame agendi "Täht" kaudu üritusi selleks, et välja selgitada, kas seda kanalit ei kasutata välisriikide luureorganitega sideme pidamiseks, ja selleks, et võtta see kanal üle.

KOLLA sidemete läbitöötamiseks on Eesti NSV MN juures asuva RJK Pärnu rajooni aparaat koostanud edasiste agentuur- ja operatiivmeetmete plaani, mille on kinnitanud ENSV MN juures asuva RJK juhtkond ja mida viiakse praegu ellu.

1955. aasta augustis värvatud agent "Artur" teatas ühel kohtumisel, et koos temaga õppis Saksa luure agentide-radistide koolis Riias veel 2 eestlast (nende perekonnanimesid ta ei mäleta), neile anti raadiojaamad ja nad toimetati Nõukogude armee tagalasse luureülesandeid täitma ning nad peavad asuma Eesti NSVs.

Pärast nende andmete saamist saadeti agent "Artur" talle teada olevaid Saksa luure agente taga otsima.

Mõne aja möödudes kohtas agent "Artur" ENSVs Tartu linnas ühte nendest Saksa luure agentidest, kelle perekonnanimi on KÕLAMETS.

Viimase isiku oleme me kindaks teinud ja selleks osutus KÕLAMETS, Herbert Peetri p, sündinud 1917. aastal Tartu linnas, elab Tartus, töötab haudejaamas mehhaanikuna.

Endine ENSV RJRK Tartu linna osakond oli KÕLAMETSA 1944. aastal arreteerinud, sest ta oli Omakaitse liige ja oli osa võtnud Tartu linnas (Kuprijanovi) koonduslaagris kinnipeetavate vangide mahalaskmisest. KÕLAMETSA kuritegeliku tegevuse uurimise käigus andmed tema kuulumise kohta Saksa luureorganitesse teada ei olnud ja tema spioonisidemed ilmsiks ei tulnud.

Pärast karistuse ärakandmist asus KÕLAMETS elama Tartu linna.

Me oleme asunud KÕLAMETSA aktiivselt agentuurselt läbi töötama, et välja selgitada tema võimalik vaenulik tegevus käesoleval ajal ning kas tal on illegaalne side Lääne-Saksamaa luurega.

KÕLAMETSA läbitöötamisel kasutame aktiivselt agenti "Artur", ühtlasi söödame talle ette meie muu agentuuri.

Formulartoimik RANDMA, Edgar Vassili p kohta, kes on sündinud 1921. aastal, eestlane, metsamajandi tööline. RANDMAT töötab läbi ENSV MN juures asuva RJK Rakvere rajooni aparaat, teda kahtlustatakse kuulumises Rootsi agentuuri.

Isamaasõja aastatel teenis RANDMA fašistlikus sõjalises organisatsioonis Omakaitse ja Saksa sõjaväes. 1942. aastal lõpetas ta politseikooli Fürstenbergis (Saksamaal), seejärel töötas julgeolekupolitsei SD assistendina Tallinnas.

1944. aastal põgenes koos sugulastega Rootsi, kust 1955. aasta mais repatrieerus. Kõik tema sugulased jäid elama Rootsi.

Saabunud Eesti NSVsse, püüdis RANDMA leida tööd kalurite artellis, et aga talle mereluba ei antud, töötas ta kuni 1955. aasta novembrini Haapsalu linnas rajooni tööstuskombinaadis töölisena, kust läks üle Rakvere metsamajandisse.

Arvestades seda, et RANDMA võib olla välisriikide luureorganite agent ning võib olla toimetatud ENSV territooriumile repatrieerimiskanali kaudu, et vaenulikku tegevust arendada, oleme me asunud teda aktiivselt agentuurselt läbi töötama.

Operatiivse eelkontrolli toimik, mis on avatud 1955. aastal VASAR, Nestor Ivani p kohta, kes on sündinud 1925. aastal, eestlane, elab Tallinna linnas, elamuvalitsuse insener.

Aastatel 1942-1945 teenis VASAR madrusena Saksa mereväes. Teise maailmasõja lõppemise hetkest kuni 1947. aastani peeti VASARAT kinni niinimetatud ümberasustatud isikute laagrites Lääne-Saksamaal. 1947. aastal sõitis ta Saksamaalt Inglismaale, kus töötas kuni 1955. aastani inglise kaubalaevastikus madrusena. 1955. aasta juunis saabus VASAR repatrieerimiskanalit pidi Inglismaalt Nõukogude Liitu.

1955. aasta detsembris kutsuti VASAR ENSV Miilitsavalitsuse Viisade ja Välismaalaste Registreerimise Gruppi. Viisade ja Välismaalaste Registreerimise Grupi esindaja palvele nimetada oma sidemed Inglismaal, ütles VASAR PÄRTEL, Väino nime. Viimane on üks eesti emigrantliku nõukogudevastase keskuse juhte Inglismaal ning tegeleb isikute valimise ja mõjutamisega, et kasutada neid spionaa_i eesmärkidel NSVLi vastu.

VASARA läbitöötamisse on lülitatud kogenud agent "Mihkel", kellel on sidemeid Inglismaal. Peale selle on värvatud agent "Karl", eestlane, sündinud 1926. aastal, repatrieerus 1949. aastal Inglismaalt NSVLi. Pärast eelnevat kontrollimist lülitatakse "Karl" VASARA läbitöötamisse.

Operatiivse eelkontrolli toimik VALTER, Lea Osvaldi t kohta, kes on sündinud 1926. aastal, rootslane, elab Tallinna linnas, kunstikombinaadi kunstnik.

ENSV MN juures asuva RJK 6. eriosakond on alates 1949. aastast otsinud rahvusvaheliste dokumentide autorit, mida on saadetud Nõukogude Liidu erinevatest linnadest Inglismaale, näidates ära väljamõeldud saatja-aadressi.

1955. aasta augustis tehti "PK" meetmetega kindlaks, et nende dokumentide autoriks on VALTER. VALTER on pärit teenistujate perekonnast. Kodanliku võimu aastatel Eestis ja ajal, kui Eesti NSV territoorium oli ajutiselt okupeeritud Saksa vägede poolt, õppis ta Tallinna Prantsuse Lütseumis, selle lõpetamise järel astus ta Tallinna Kunstinstituuti. Pärast instituudi lõpetamiset 1951. aastal suunati ta tööle Tallinna Kunstikombinaati, kus ta töötab seniajani.

VALTERI sugulastest on kindlaks tehtud:

1. Mees - VALTER, Edvin Rudolfi p, sündinud 1925. aastal, eestlane, kõrgema haridusega, töötab artelli "Kriit ja Marmor" tehnilise juhina.

2. Isa - ILVES, Osvald Gustavi p, sündinud 1898. aastal, töötab Tallinna kinoaparatuuri remondi töökojas majandusalal.

Eesti NSV MN juures asuvas Riikliku Julgeoleku Komitees olevate materjalide järgi töötas ILVES Eestis kodanliku korra ajal 1923. aastast kuni 1940. aastani Tallinnas politseijaoskonna arvestusosakonna ülemana. Isamaasõja alguses kutsuti ta Nõukogude armeese, kuid evakueerimise ajal 1941. aasta augustis võtsid Saksa väed ta vangi. Kui ta Tallinna tagasi jõudis, võeti ta jälle tööle politseisse, kus ta töötas kogu okupatsiooniaja Tallinna linna 4. politseijaoskonna kohaliku õhukaitse instruktorina.

Pärast Eesti vabastamist saksa röövvallutajatest värvati ILVES riikliku julgeoleku organite agendiks varjunimega "Gust". Koostöö ajal ei võtnud ta osa konkreetsete isikute agentuursest läbitöötamisest, kuid esitas informatsiooni endiste politseinike ja sakslaste käsilaste kohta, andmed olid objektiivsed. Organitega tehtud koostöös on teda iseloomustatud kohusetundliku, kuid algatusvõimetu agendina. 1952. aasta juulis kõrvaldati ILVES agentuurvõrgust haiguse tõttu.

3. Ema - ILVES, Kristiina Madise t, sündinud 1901. aastal, koduperenaine, elab mehega koos.

4. Õde - PÄRTEL (ILVES), Maimu Osvaldi t, sündinud 1925. aastal, eestlanna.

PÄRTEL lõpetas 1943. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi. Mõni aeg enne seda, kui Eesti territoorium Saksa okupatsioonist vabastati, tutvus ta oma kooliaegse sõbratari H. LUTTERI kaudu PÄRTEL, Väinoga, kes on sündinud 1912. aastal ning kellega koos ta sõitis 1944. aasta septembris Saksamaale ja seejärel Inglismaale, kus ta elab käesoleva ajani.

Kontrollimise käigus on kindlaks tehtud, et okupatsiooni ajal teenis PÄRTEL, Väino Saksa armee Eesti SS-leegionis leitnandi auastmes ning määrati 1943. aastal Eesti leegioni peainspektori SOODLA adjutandi ametikohale.

Oma lähikonda kuuluvatest inimestest suhtles PÄRTEL peainspektuuri sekretäri LUTTER, Hardaga ta oli temasse armunud ja püüdis võita vastuarmastust. Kuid 1944. aastal abiellus ta LUTTERI kooliaegse sõbratari ILVES, Maimuga ja sõitis koos temaga ära Saksamaale. Kui PÄRTEL oli 1945. aastal Kopenhaagenis, võtsid Inglise väed ta vangi ja saatsid Flensburgi linna piirkonda, kust ta olevat põgenenud ja seadnud end sisse Hamburgi piirkonnas paiknevas ümberasustatud isikute laagris. Hiljem sõitis ta tööjõu värbamise korras Inglismaale, kus töötas Liverpoolis tekstiilivabrikus ning oli samal ajal Suurbritannia Eestlaste Liidu Liverpooli osakonna esimees.

1950. aasta lõpus kolis PÄRTEL Londonisse, kus asus tööle eesti emigrantliku ajalehe "Eesti Hääl" kirjastusse asjaajaja ametikohale. Elades Londonis Redclif Square'il nr 12, lõi ta kontakti Inglise luurega, kelle ülesandel värbab ta koos Inglise luure tuntud agendi REBANE, Alfonsiga eesti emigrantide seast agentuuri Nõukogude Liidu territooriumile saatmiseks.

Inglismaal elab ka L.O. VALTERI nõbu RÄTSEP, Georg, kelle kaudu tema ja tema sugulased peavad kirjaliku sidet PÄRTEL, Väino ja tema naise Maimuga.

Endise Eesti NSV SM 1. osakond värbas 1953. aastal varjunime "Anna" all agendiks Lutter, Harda, kes oli minevikus olnud PÄRTEL, Maimu sõbratar, ning kaasas ta VALTER, Lea ja tema sugulaste läbitöötamisse. "Anna" selgitas välja, et VALTER peab perioodiliselt kirjavahetust Londonis elava PÄRTEL, Väino naise PÄRTEL, Maimuga oma Tallinn-Nõmmel elavate sugulaste kaudu, kelle perekonnanimi on RÄTSEP.

PÄRTEL, Maimu perekonnaliikmete agentuurset läbitöötamist jätkates esitas agent "Anne" tema õele VALTER, Leale legendi, et on võimalik luua illegaalne side välismaaga tuttava meremehe kaudu, kes käib välissõitudel (selleks on ENSV MN juures asuva RJK Eesti merebasseini osakonna agent "Elmar"), see äratas VALTERIS huvi ja ta palus "Annet" teatada talle illegaalse kirjavahetuse edasistest tulemustest, kuid oma õe aadressi ta ei andnud, ta viitas sellele, et ta ei teadvat seda ja et RÄTSEP, Ida, kes pidavat kirjavahetust Inglismaaga, ei tahtvat sellesse mitte kedagi pühendada.

Seejärel rakendas ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond meetmeid, et luua illegaalne kirjalik side agendi "Anne" ja Londonis elava PÄRTEL, Väino vahel agendi "Elmar" kaudu. "Anne" kirjutas PÄRTEL, Väinole kirja, milles ta nimetas, et tänu õnnelikule juhusele sai ta kindlaks teha tema aadressi emigrantlikust ajalehest "Eesti Hääl", mille talle olevat toonud keegi välissõitudel käiv meremees. Samas kirjas teatas ta, millistel asjaoludel ta oli selle meremehega tutvunud, ja palus saata endale kirjaliku vastuse variaadressil. Ühtlasi teatas "Anne", millist laadi on tema suhted Maimu PÄRTELI perekonnaga. Kirja lõpus lisas "Anne", et kui ta saab PÄRTEL, Väinolt vastuse, kasutab ta uuesti tuttava meremehe teeneid.

PÄRTELILE adresseeritud "Anne" kirja pani agent "Elmar" posti välismaal. Seejärel saadi raadiomängu "Berkut" kaudu (seda peab ENSV MN juures asuva RJK 4. osakond) 1954. aastal Londonist V. PÄRTELILT telegrammm, milles ta palus kirjutada tema nimel kiri "Anne" aadressil ja saata see posti teel ära, mida ka tehti.

Edasisi meetmeid PÄRTEL, Väino asjas ei ole Eesti NSV MN juures asuva RJK 1. osakond rakendanud.

VALTER, Lea läbitöötamist teostame selles suunas, et õppida tundma tema praegust käitumist. Samaaegselt uurime, kas on võimalik ja otstarbekas kasutada teda PÄRTEL, Väino kaudu meie vastuluureüritustes Inglise luureorganite vastu.

Peab märkima, et peale agentuurse läbitöötamise põhiliste toimikute, mille osas rakendatakse aktiivseid agentuur- ja operatiivmeetmeid, on 2. osakonnas ja eriti ENSV MN juures asuva RJK volinike aparaatides menetluses ikka veel mitmeid asju, mille osas ei ole kas agentuuri puudumise tõttu või muudel põhjustel pikemat aega tehtud vajalikku aktiivset tööd selles suunas, et neis nimetatud isikuid süvitsi läbi töötada. Mõnede toimikute alusel töötab üks agent ning nende teateid üle ei kontrollita.

Mitmetel juhtudel on mõned 2. osakonna ja eriti kohalike organite operatiivtöötajad toimikute kohta välja töötatud meetmeid aeglaselt ellu viinud ja nende realiseerimine venib.

1955. aasta jooksul oleme võtnud meetmeid, et paremini korraldada ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimist, kes on kuulutatud tagaotsitavaks üleliiduliselt või vabariigis.

Riiklike kurjategijate toimikud, kellede kohta oli andmeid, et nad varjavad end NSVLi territooriumil, nagu ka sõjajärgse aja kodumareeturite ja välisriikide luurajate toimikud, eraldati teistest toimikutest ja nende osas organiseeriti kõige aktiivsemaid agentuur- ja jälitamisüritusi.

Vajalikku tähelepanu on pööratud sellele, et tagada tagaotsitavate riiklike kurjategijate lähedaste sugulus- ja muude sidemete agentuurne läbitöötamine.

Rakendati abinõusid selleks, et kasutada tagaotsimisega tegelevat agentuuri aktiivsetes jälitamisüritustes.

Suuremale osale äratundmisega tegelevast agentuurist töötasime me välja kirjalikud ülesanded ja saatsime selle agentuuri süstemaatiliselt marsruutidele mööda vabariigi rajoone kohtadesse, kus riiklikud kurjategijad end eeldatavasti varjasid või neil oli lähedasi sugulussidemeid.

Nimetatud abinõude teostamise tulemusena on ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna aparaat ja kohalikud organid 1955. aasta jooksul üles leidnud ja kindlaks teinud 143 kõikidesse kategooriatesse kuuluvat riiklikku kurjategijat, kellest on:

arreteeritud 5

võetud agentuursele läbitöötamisele 36

kindlaks tehtud, et on varem arreteeritud või surnud 12

kindlaks tehtud, et elavad välismaal 23

värvatud agentuurvõrku riiklike kurjategijate jälitamiseks 5

kuritegeliku tegevuse faktid arreteerimise eesmärgil dokumenteerimisel 21

legaliseeritud 41

Kindlakstehtud 143 riiklikust kurjategijast on värvingu järgi:

Värving

Üleliidul. jälitus

Kohal. jälitus

Kokku

Inglise luure agente

2

3

5

Saksa luure agente

10

7

17

Soome luure agente

1

-

1

SD ametlikke kaastöölisi ja agente

9

16

25

Eesti natsionaliste

-

1

1

Kodumaa reetureid

-

3

3

Saksa okupantide käsilasi

6

85

91

Sealhulgas on ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna poolt kindlaks tehtud 27 kurjategijat, neist on:

Värving

Üleliidul. jälitus

Kohal. jälitus

Kokku

Inglise luure agente

2

2

4

Saksa luure agente

3

1

4

SD ametlikke kaastöölisi ja agente

4

8

12

Eesti natsionaliste

-

1

1

Saksa okupantide käsilasi

3

3

6

Sealhulgas on:

Arreteeritud 4

Võetud agentuursesse läbitöötamisse 3

Värvatud agendiks 2

Kindlaks tehtud, et elavad välismaal 12

Kindlaks tehtud, et on varem arreteeritud 4

Legaliseeritud 2

Läbiviidud aktiivsete agentuur- ja jälitusmeetmete tulemusena peeti 1955. aasta septembris kinni ja arreteeriti NSVL MN juures asuva RJK poolt 1955. aastal väljastatud nimekirjas nr 1 üleliiduliselt tagaotsitavaks kuulutatud VABAMETS, Hugo Gustavi p, sündinud 1901. aastal, kes oli kodanliku Eesti aastatel poliitilise politsei agent ning ületas viimase ülesandel korduvalt illegaalselt NSVLi riigipiiri ja täitis spionaa_iülesandeid.

Okupatsiooni ajal oli VABAMETS ENSV Kallaste linnapea, seejärel oli ta julgeolekupolitsei SD töötaja ning võttis juhtivalt osa nõukogude ja parteiaktiivi massilistest arreteerimistest ja mahalaskmistest.

VABAMETS varjas end Eesti NSV territooriumil alates 1944. aastast, kasutades pastorite PÕLMA ja KÕRVI abil muretsetud fiktiivseid dokumente 1894. aastal sündinud Peeter Jaani p SALU nimele.

Juurdluse käigus tunnistas VABAMETS oma kuritegeliku tegevuse täielikult üles ja tema toimik on edasi saadetud vastavalt kohtualluvusele.

1955. aasta juunis tehti sugulaste agentuurse läbitöötamise käigus kindlaks, peeti kinni ja arreteeriti NSVL MN juures asuva RJK poolt 1955. aastal väljastatud nimekirjas nr 1 üleliiduliselt tagaotsitavaks kuulutatud KÕIV, Hans Johani p, sündinud 1901. aastal, lõpetamata kõrgema haridusega, kes oli põranda alla alates 1944. aastast.

H.J. KÕIV astus 1942. aasta märtsis vabatahtlikult julgeolekupolitsei SD teenistusse, õppis politsei erikoolis ja töötas pärast seda Pihkva linnas julgeolekupolitsei SD osakonna B-IV assistendi abi ametikohal, ta tegeles agentuuri värbamisega, mille kaudu selgitas välja nõukogude ja parteiaktiivi, partisane, parašütiste ja Nõukogude kodanikke, kes võitlesid saksa fašistlike okupantide vastu. 1944. aasta alguses viidi KÕIV üle julgeolekupolitsei SD Tallinna linna osakonna B-IV assistendiks, kus jätkas oma tegevust kuni Saksa vägede väljaajamiseni Eesti NSV territooriumilt.

H.J. KÕIV varjas end, kasutades võltsitud dokumente SEPP, Jakob Mihkli p nimele ja töötades lihtkolhoosnikuna ENSV Paide rajoonis.

1955. aasta augustis tegime me kindlaks ja arreteerisime tähtsa karistussalklase TAMMIK, Juhan Jaani p, sündinud 1901. aastal, ta varjas end Eesti NSV territooriumil alates 1944. aastast, omades fiktiivseid dokumente TAMMIK, Peetri nimele, kelle sünniaastaks oli märgitud 1898.

Aktiivset osa TAMMIKU tagaotsimisel ja tema varjupaiga kindlakstegemisel etendas agent "Herman", kelle me lülitasime tagaotsitava lähedaste sugulaste läbitöötamisse ja kes lõi nendega usalduslikud suhted.

Okupatsiooni ajal oli TAMMIK julgeolekupolitsei SD kaastööline ja Omakaitse rühmakomandör, ta võttis aktiivselt osa partei- ja nõukogude aktiivi, nõukogude partisanide ja parašütistide arreteerimistest ning mahalaskmistest.

Uurimise käigus andis TAMMIK täiendavaid andmeid oma lähedase sugulase UIN, Otto Karli p kohta, kes oli aktiivne karistussalklane ja on kuulutatud üleliiduliselt tagaotsitavaks. Neid andmeid me kasutame O.K. UINI tagaotsimisel.

Kasutades tagaotsimisel aktiivselt agente "Filin", "Mürk" ja "Ivanov", me tegime 1955. aasta detsembris kindlaks ja arreteerisime tagaotsitavaks kuulutatud tähtsa karistussalklase, partei- ja nõukogude aktiivi arreteerimistest ning mahalaskmistest osavõtnud JÄRV, Ants-Harald Hansu p, kes on sündinud 1921. aastal, eestlase, ta varjas end alates 1944. aastast Eesti NSV erinevates rajoonides fiktiivsete dokumentide abil.

Ajal, mil Eesti NSV oli okupeeritud Saksa fašistlike vägede poolt, oli JÄRV üks Omakaitse organisatsiooni rajajaid ja juhte ENSV Viljandi linnas. JÄRV tunnistas end sooritatud kuritegudes süüdi.

1955. aasta detsembris arreteeris ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond ÕMBLUS, Jaan Jakovi p, kes on sündinud 1896. aastal, eestlane, tagaotsitavaks kuulutatud 1950. aastal.

1941. aastal astus ÕMBLUS julgeolekupolitsei SD teenistusse ja töötas Tallinn-Harju prefektuuris vanemassistendina, seejärel komissarina ning tegeles agentuuri- ja juurdlustööga. 1942. aastast kuulus ÕMBLUS komisjoni, mis tegeles karistusmäärade projekteerimisega poliitilise politsei poolt arreteeritud Nõukogude kodanikele, tema osavõtul mõisteti mahalaskmisele 22 nõukogude patriooti.

ÕMBLUS varjas end Eesti NSV erinevates rajoonides alates 1945. aastast nii oma sugulaste kui ka lähedaste tuttavate juures.

Meetmete tulemusena, mida on rakendatud nende riiklike kurjategijate tagaotsimiseks, kelle kohta on andmeid, et nad varjavad end NSVLi territooriumil (tagaotsitavaks kuulutatud 1955. aasta nimekirjas nr 1), oleme aruandeperioodil üles leidnud 5 inimest, neist 2 on arreteeritud (H.J. KÕIV ja E.H. VABAMETS), 1 on tema kinnipidamiseks korraldatud operatsiooni tagajärjel tapetud (E.K. TOSKA) ja 2 (S.I. KUKK ja M.M. VAINO) on võetud agentuursele läbitöötamisele.

Ülejäänud 9 nimetatud nimekirjas üleliiduliselt tagaotsitavaks kuulutatud riikliku kurjategija jälitustoimiku osas oleme välja töötanud aktiivsed meetmed, mida viiakse ellu nende kurjategijate tabamiseks.

Agentuur- ja jälitustoimikute hulgas, mida ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond on aktiivsesse menetlemisse eraldanud, on 29 toimikut isikute kohta, kes on kodumaa reetnud sõjajärgsel ajal.

Aruandeperioodil oleme me rakendanud abinõusid ürituste korraldamiseks, millega dokumenteeritakse niisuguse kategooria kurjategijate poolt toime pandud kodumaa reetmise fakte, selle tulemusena on toimikud vastavalt kohtalluvusele edasi saadetud ja tagaselja on süüdi mõistetud 15 kodumaareeturit, kes olid kuulutatud tagaotsitavateks. Sõjajärgse aja kodumareeturite ülejäänud osa suhtes jätkame nende kuritegeliku tegevuse dokumenteerimist.

Rakendatud jälitus- ja muude operatiivmeetmete tulemusena on kindlaks tehtud, et 24 riiklikku kurjategijat elab välismaal. On kindlaks tehtud, et sellesse kategooriasse kuuluvatest kurjategijatest tegeleb 15 inimest luure- ja muu õõnestustegevusega NSVLi vastu. Nende toimikute menetlemine 2. osakonna operatiivjaoskondades on suunatud sellesle, et teostada aktiivseid vastuluureüritusi välismaal eesmärgiga korraldada meie agentuuri sisseimbumine välisriikide luureorganitesse, ka on sisse seatud nende lähedaste sugulaste ja tuttavate pidev agentuurne jälgimine, mille kohta toome järgmised näited.

Jälitustoimik Ameerika luure agendi PUURAND, Verner Hansu p kohta, kes elab Austraalias ja kelle sugulased - vend ja õde - elavad Eesti NSV territooriumil, neid töötatakse läbi agentide "Gong" ja "Grigori" kaudu.

Jälitustoimik Ameerika luure agendi PERANDI, Adolf Adolfi p kohta, kelle elukohana on kindlaks tehtud New York (USA). Tema sugulased - isa, vend ja õde - elavad Eesti territooriumil ja neid töötakse läbi agendi "Kajak" kaudu.

Jälitustoimik Ameerika luure ametliku kaastöölise Aksel KURGVELI kohta, kelle elukohana on kindlaks tehtud New York (USA). Tema õde elab Eesti NSVs Kingissepa linnas ja teda töötatakse läbi agendi "Koov" kaudu.

Jälitustoimik Ameerika luure agendi V.P. LILLEBERGI kohta. Elukohana on kindlaks tehtud Rootsi. Tema vend elab Eesti NSVs. Valitakse kandidaati, keda värvata agendiks, et ta töötaks läbi LILLEBERGI venda.

Jälitustoimik Inglise luure agendi A.V. MCKIBBINI kohta, kes elab Inglismaal. Tema õde VIKTOROVA, Jelizaveta Vassili t ja viimase tütar VIKTOROVA, Galina Borissi t elavad Harkovi linnas ja neid töötab läbi UNSV MN juures asuva RJK Harkovi oblastivalitsuse 2. osakond. MCKIBBINIL on lähedane seos ANDREJEVA, Niina Borissi tütrega, kes elab Tallinna linnas ja keda töötatakse läbi agendi "Karasjov" kaudu.

Jälitustoimik Inglise luure agendi JAKOBSEN, Ludvig Juliuse p kohta, kes elab Lääne-Saksamaal Lüübeki linnas. Tagaotsitava õde elab Tallinna linnas ja teda töötatakse läbi agentuuri kaudu.

Jälitustoimik Inglise luure agendi VELLNER, Harald Adami p kohta, kes elab Rootsis, Stockholmi linnas. Tema sugulased - kaks onupoega, onutütar ja vennapoeg - elavad Eestis ja neid töötatakse läbi agentide "Kask" ja "Pravdin" kaudu.

Aruandeperioodil on Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna jälitusaparaat ja kohalikud organid rakendanud abinõusid agentuuraparaadi täiendamiseks isikutega, kes on suutelised riiklikke kurjategijaid edukalt taga otsima. Nimetatud ajavahemikul on sellesse kategooriasse kuuluvate isikute hulgast värvatud 31 inimest, sealhulgas on 2. osakonna jälitusaparaat otseselt värvanud 11 agenti, neist 9 on värvatud pärast seda, kui ENSV MN juures asuva RJK andis käskkirja nr 00420.

1956. aasta 1. jaanuari seisuga on jälitusjaoskonna aparaadi agentuurvõrgus 53 agenti, sealhulgas 15 äratundmisega tegelevat agenti, nimetatud arvust töötab 47 agenti konkreetsete jälitustoimikute järgi.

Kuigi ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonna jälitustöö on mõnevõrra paranenud, on selles asjas veel ka tõsiseid puudusi.

Üheks kõige olulisemaks puuduseks on see, et mitmete ohtlike riiklike kurjategijate kindlakstehtud sugulaste agentuurne jälgimine ei ole veel kindlustatud.

Üksikutes ENSV RJK rajooniaparaatides ei võeta arvesse teatud osa agentide võimalusi tagaotsimisel ega lülitata neid aktiivsete ürituste läbiviimisesse, mille eesmärgiks on luua kontakt end varjavate kurjategijate sugulastega ning teha kindlaks kurjategijate varjupaigad.

Ei ole harvad juhused, kui agentuurne tagaotsimine asendatakse sellega, et peetakse vastavate toimikute kohta kirjavahetust teiste organitega.

Mitmete tagaotsitavate eriti ohtlike kurjategijate kunagise kuritegeliku tegevuse dokumenteerimine on veel nõrgalt organiseeritud.

Käesoleval ajal oleme me võtnud meetmeid NSVL MN juures asuva RJK direktiivi nr 157ss täitmiseks, ühtlasi on eriti ohtlike kurjategijate välja eraldatud jälitustoimikute kohta koostatud abinõude plaanid, millede alusel vastav töö on organiseeritud.

Me aktiviseerime tööd uue väärtusliku agentuuri soetamiseks isikute seast, kes on võimelised tegelema aktiivse tagaotsimisega.

Osakonna töö tähtsaks lõiguks on Inglise luure kodeeritud agentuuri tagaotsimine.

1956. aasta 1. jaanuariks on tagaotsitavast 54 kodeeritud agendist kindlaks tehtud 39 agendi isik. Neist on riikliku julgeoleku organite poolt varem arreteeritud 9 agenti, surnud 4 agenti ja asuvad välismaal 26 agenti. Peale selle on kindlaks tehtud, et välismaal on 4 inimest, kes on suuresti identsed tagaotsitavate kodeeritud agentidega.

1955. aasta jooksul tehti kindlaks 3 Inglise kodeeritud agendi ja Inglise luure allika "A" isik. Nii on kindlaks tehtud, et agendiks šifreeritud koodnumbriga "43382" on SCHMIEDEHELM, Ferdinand Adolfi p, sündinud 1899. aastal, endine Eesti mereväeohvitser, kelle SARKi organid 1941. aastal arreteerisid ja kellele mõisteti kõrgeim karistusmäär. Agendiks šifreeritud koodnumbriga "43317" on Aavik, Eduard Jaani p, sündinud 1891. aastal, endine Eesti kodanliku vabariigi veeteede valitsuse direktor, kelle SARKi organid arreteerisid 1941. aastal ja kellele mõisteti kõrgeim karistusmäär. Agendiks šifreeritud koodnumbriga "43466" on STULTŠINSKI, Aleksandr Vladimiri p, sündinud 1896. aastal, ta tegeles 1940. aastal Tallinnas Inglise saatkonna töötajate ülesandel poola põgenike küsimusega, keda SARKi organid olid 1941. aastal arreteerinud, kuid kes hiljem vabastati vangistusest kui Poola kodanikud. Tema praegune asukoht ei ole teada. Inglise luure allikaks "A" on endine Eesti kodanliku armee kolonel RATTISTE, August Adolfi p, sündinud 1893. aastal, kes praegu asub Rootsis ja teeb luuretööd Nõukogude Liidu vastu.

Peale selle tehti 1955. aastal kindlaks 4 inimese isik, kellel on identsust tagaotsitavate Inglise kodeeritud agentidega.

Nii on Inglise luurel koodnumbri "21113" all arvel agent, kellest on teada, et ta on Saksa-Vene päritolu eestlane, panga "Ist. Pikkalinu" osakonna ning "Tilga ja Co" direktor, aga täidab ka politseidepartemangu eriülesandeid, elab Tallinnas, töötab alates 1939. aasta maist, on sündinud 1884. aastal Tallinnas, saanud hariduse Petrogradis, võtnud osa Vene-Jaapani sõjast, oli enne revolutsiooni tülis "balti parunitega" ning jäeti ametlikult ilma "paruni" tiitlist, ta töötas ka sakslaste heaks.

Eesti NSV SM arhiiviosakonna materjalides avastati pikalaenu panga Eesti Pikalaenu Pank isikkoosseisu raamat, milles on ära näidatud iskud, kes töötasid pangas ajavahemikul 1921.-1940. aastani. Pangas töötanud inimestest on tagaotsitava kodeeritud agendiga kõige rohkem identne GIESS, Kazimir-Robert Ivan-Friedrichi p, sündinud 1884. aastal Tallinnas. Säilinud isiklikus toimikus on GIESS osutanud, et ta on rahvuselt sakslane. Perekonnaseisuaktide Büroo Tallinna linna osakonna andmetel oli GIESSI isa sündinud Lätis ja ema Tallinnas. Aastatel 1894-1901 õppis GIESS Peeter I nimelises Realkoolis Tallinnas, seejärel aastatel 1901-1906 ja 1907-1910 Riia Polütehnilises Instituudis. Tsaariarmees teenis ta aastatel 1906-1907.

GIESS teenis tsaariarmees ka 1914. aastast kuni 1917. aastani Looderindel. Ta on teeninud ka TTPA insenerivägedes 1918. aastast kuni 1922. aastani. Pikalaenu Pangas töötas GIESS tehnilise eksperdina ajavahemikul 1928. aastast kuni 1940. aastani.

Agent "Erastovi" andmetel oli GIESSI isal kodanliku Eesti ajal köitekoda ja kirjutustarvete kauplus, perekond oli katoliku usku ja poola päritolu, kuid aja jooksul saksastus. GIESS valdas hästi vene ja saksa keelt, eesti keelt rääkis ta väikese aktsendiga, ta oli paadunud fašist ja hitlerlane, kommunismi vastane, talle oli sümpaatne tsaari isevalitsuse aeg.

1940. aastal opteerus GIESS Eestist Saksamaale. 1941. aasta sügisel tuli ta sõjaväe ehitusorganisatsiooni "Todt" ohvitserina koos Saksa okupatsioonivägedega Tallinnasse tagasi. 1944. aasta sügisel põgenes GIESS Eestist koos Saksa sõjaväega. Tema praegune asukoht ei ole teada.

Inglise luurel on koodnumbri "43371" all agent, kellest on teada, et ta on eestlane, relvaostu agent, on käinud Eesti kindralstaabi ülesandel Saksamaal, et tutvuda saksa relvadega.

Tagaotsitavaga on suuresti identne TIIVEL, Ernst Johani p, sündinud 1900. aastal ENSV Valga maakonnas, eestlane.

1923. aastal lõpetas TIIVEL sõjalis-tehnilise kooli, 1932. aastal Pariisi kõrgema optikakooli ning 1933. aastal Toulouse'i ülikooli elektrotehnika instituudi mehhaanikaosakonna. Aastatel 1920-1927 töötas TIIVEL suurtükiväe õppeasutustes tehniku ja õppejõuna. 1927. aastal viidi ta üle sõjavarustuse valitsuse relvaosakonda suurtükiväe vanemtehniku kohusetäitja ametikohale. 1934. aastal määrati TIIVEL relvaosakonna ülema kohusetäitjaks ja 1939. aastal sõjavarustuse valitsuse ülema teiseks asetäitjaks ning samal aastal valitsuse ülema ametikohale.

Aastatel 1937-1940 käis ta üheksal korral Saksamaal, et relvastusega tutvuda ja seda osta.

Ajal, mil Eesti NSV territoorium oli ajutiselt okupeeritud Saksa vägede poolt, oli TIIVEL Saksa luurekooli õppejõud. 1944. aastal määrati ta SS-vägede Eesti peainspektsiooni staabi intendanditeenistuse osakonna ülemaks. 1944. aastal sõitis ta koos naisega ära Rootsi.

Käesoleval ajal asub TIIVEL Kanadas ja võtab osa eesti emigratsiooni nõukogudevastasest tegevusest. TIIVEL on kirjavahetuses oma sugulase TAMJÄRV, Hildaga, kes elab Tallinna linnas.

Inglise luurel on koodnumbri "43910/b" all agent, kellest on teada, et ta on eestlane ja töötas Stockholm-Tallinna lennuliinil piloodina.

Tagaotsitavaga on mõningal määral identne OLT, Peeter Johani p, sündinud 1896. aastal, eestlane. Alates 1928. aastast kuni 1930. aastani teenis OLT lennueskadrillis lenduri, kontroll-lenduri ja vanema käsundustehnikuna. Aaastatel 1930-1939 oli OLT lennubaasi lennurühma ülema asetäitja ja kontrolljao lendur. Pärast 1939. aastat töötas OLT aktsiaseltsi "Ago" vanempiloodina Stockholm-Tallinna lennuliinil.

Agentuurandmetel lahkus OLT 1941. aastal Eestist Inglismaale. Tema praegune asukoht ei ole teada.

Inglise luurel on koodnumbri "43372" all agent, kellest on teada, et ta on eestlane, relvaostu agent, käis Eesti kindralstaabi ülesandel Saksamaal saksa relvadega tutvumise eesmärgil.

Tagaotsitavaga omab identsust SARMISTE-STUNDE, Henn-Heinrich Karli p, sündinud 1897. aastal, eestlane.

1916. aastast kuni 1917. aastani teenis SARMISTE tsaariarmees. Eesti kodanlikus sõjaväes teenis ta alates 1918. aastast kuni nõukogude võimu kehtestamiseni Eestis, so kuni 1940. aasta juunini. Viimati oli ta patereikomandöri ametikohal, tal oli majori auaste. 1939. aastal komandeeris Eesti kindralstaabi 2. (luure- ja vastuluure) osakond SARMISTE nende Punaarmee väeosade juhatuse juurde, kes paiknesid Eesti territooriumil asuvates baasides.

K.A. BROKi tunnistuste kohaselt käis SARMISTE 1937. aastal Saksamaal relvastusega tutvumas ja seda ostmas. 1941. aastal opteerus ta Eestist Saksamaale.

Ajavahemikul 1942-1945 oli SARMISTE Saksamaa propagandaministeeriumi ida osakonna informatsioonibüroo juhataja. Andmeid tema praeguse asukoha ja tegevuse kohta meil ei ole.

Vastavalt NSVL MN juures asuva RJK käskkirjale tegi 2. osakond 1955. aastal tööd piirikaitse tugevdamiseks.

Et osutada praktilist abi piiriäärsetes rajoonides tehtava agentuur- ja operatiivtöö organiseerimisel ja tõhustamisel, komandeeriti ENSV MN juures asuva RJK rajooniorganitesse komitee 2. ja teiste operatiivosakondade juhtivaid töötajaid.

Sõltuvalt iga rajooni operatiivsest olukorrast ja eripärast koostati kohtadel agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid, milles nähti ette ka uue agentuuri värbamine, et läbi töötada nii piiriäärsetes rajoonides elavat ja seal arvele võetud nõukogudevastast elementi, eelkõige neid isikuid, kellel on kirjavahetus välismaaga või kellel on seal sugulasi, kui ka neid, kes olid minevikus tegelenud illegaalse üleveo ja salakaubaveoga.

Suurem osa piiriäärestes rajoonides käinud komitee juhtivatest töötajatest värbas isiklikult uut agentuuri või võttis sellest osa ning töötas kõige tähtsamate operatiivarvestuse toimikute kohta välja detailsed agentuur- ja operatiivmeetmed.

ENSV RJK rajooniorganid on kõikides piiriäärsetes rajoonides koos piirivalvesalkade, eriosakondade ja miilitsa rajooniorganitega välja töötanud detailsed agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid selleks juhuks, kui on tarvis jälitada ja kinni pidada meritsi või õhu kaudu sissetoimetatud välisriikide luurete agentuuri, komitee juhtkond on need plaanid kinnitanud. Vastavalt nendele plaanidele on loodud otsingurühmad, on arvele võetud ja instrueeritud agentuur, kes võtab osa jälitusmeetmetest ja ka kahtlaste isikute väljaselgitamisest juhul, kui nad peaksid piiriäärsetesse rajoonidesse ilmuma.

Plaanides kavandatud abinõude realiseerimiseks on RJK piiriäärsed rajooniorganid loonud alalise tööalase kontakti piirivalvesalkade, eriosakondade ja miilitsaga.

ENSV MN juures asuva RJK 2. osakond on välja töötanud analoogilise agentuur- ja operatiivmeetmete plaani selleks juhuks, kui välisriikide luured peaksid toimetama Eesti NSV territooriumile oma agentuuri, plaan on läbi vaadatud ja heaks kiidetud komitee ja ENSV SM kolleegiumi istungil.

Piiriäärsetes rajooniorganites käinud ENSV MN juures asuva RJK juhtivad töötajad on rakendanud abinõusid, et välja selgitada nõrgad kohad, kus piirist läbimurdmine on kõige tõenäolisem, ning mitmeid selliseid lõike on tugevdatud agentuuriga. Sellesuunalist tööd tehakse ka praegu, seal aga, kus operatiivsest olukorrast tingituna selleks vajadus tekib, luuakse taas residentuurid.

Aruandeperioodil oleme me võtnud meetmeid, et välja selgitada reetmist kavandav nõukogudevastane element ja tõkestada selle tegevus.

1955. aasta jooksul on ENSV MN juures asuv RJK agentuur- ja operatiivmeetmete käigus välja selgitatud 96 Eesti NSV elanikku, kes kavandavad reetmist, neist töötatakse praegu läbi 66 inimest. Ülejäänud 30 inimest on 1955. aasta jooksul arreteerinud RJK organid ja piirivalvesalgad, kui nad tegid katset ületada riigipiiri, või miilitsaorganid nende poolt toimepandud kriminaalkuritegude eest.

Selles töölõigus on vabariigis 19 formulartoimikut ja 47 operatiivse eelkontrolli toimikut, neist 8 formulartoimikut ja 19 operatiivse eelkontrolli toimikut on menetlemisel ENSV MN juures asuva RJK 2. osakonnas. Kõiki neid isikuid on hakatud aktiivselt agentuurselt läbi töötama, et välja selgitada nende kavatsused ja kuritegelikud sidemed, aga ka selleks, et välja selgitada, milliseid praktilisi toiminguid nad on teinud põgenemise ettevalmistamiseks, eesmärgiks on ära hoida nende karistamatu lahkumine välismaale.

Selle kõrval rakendame üksikute seda liiki inimeste suhtes profülaktilisi abinõusid.

Nii töötatab 2. osakond formulartoimiku järgi reetmiskavatsuses kahtlustatavana läbi VARRIK, Jaan Jakobi p, kes on sündinud 1881. aastal ja on endine kaugesõidukapten. Läbitöötamise käigus tehti agendi "Juhan" kaudu kindaks, et VARRIK lõpetab paadi ehitamist ja kavatseb lähemal ajal sellega põgeneda välismaale. Võttes arvsse, et VARRIK ei suuda oma vanuse tõttu põgeneda välismaale maismaad pidi, otsustasime me temalt selle paadi ära võtta.

Me juhindusime ENSV MN 1955. aasta määrusest, mis keelab paatide ehitamise ja hoidmise piiritsoonis väljaspool valvatavaid sildumiskohti, ja korraldasime VARRIKU juures läbiotsimise, mille käigus tal olemasolev paat avastati ja võeti ära. VARRIK kuulati üle ja temaga viidi läbi vastav profülaktiline vestlus.

Me töötame operatiivse eelkontrolli toimiku järgi läbi PETROVA, Anna Vassili t, kes on sündinud 1921. aastal, ilma kindla elu- ja töökohata.

PETROVA peab plaani põgeneda välismaale, 1955. aastal püüdis ta asuda tööle välissõitudel käivatele laevadele ja käis Leningradi oblastis. Kuna teda pärast piiritsoonis kinnipidamist hoolikalt üle kuulati, korraldasime me temaga 1955. aasta detsembris vastava vestluse, ühtlasi osutasime talle abi sissekirjutuse saamisel Tallinna linnas ja töökoha leidmisel.

Me töötame operatiivse eelkontrolli toimiku järgi läbi KALMAN, Oskar Ludvigi poega, kes on sündinud 1935. aastal ja on Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilane.

KALMAN on 1955. aastal Soome põgenenud kodumaareeturi HUBELI lähedane sõber. Nagu on kindlaks tehtud, ootas HUBEL, et Karjala-Soome NSVs tuleb otsekui jahile tema sõber, kes on Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilane. Saadud andmete kohaselt kavatseb KALMAN 1956. aasta veebruaris õppetöö vaheajal sõita Viiburi piirkonda väidetavalt jahile.

Arvestades seda, et KALMANi isa ja ema on vanad kommunistid ning isa töötab Polütehnilises Instituudis õppejõuna, vestlesime me KALMANI isaga, kes lubas mõjutada oma poega selliselt, et ära hoida tema kuritegelikud teod.

Kuigi me rakendame profülaktilist laadi abinõusid, ei nõrgenda me nimetatud isikute agentuurset jälgimist.

1956. aasta jaanuaris ja veebruaris kavandame läbi viia profülaktilisi meetmeid ka mitmete teiste isikute suhtes, kellel on reetmiskavatsused.

Arvestades seda, et 2. osakonna aparaadi kaks operatiivtöötajat, kelle ülesandeks oli välja selgitada isikud, kes kavandavad reetmist, neid läbi töötada ning ära hoida nende kuritegelike plaanide elluviimine, ei olnud suutelised tagama sellealast aktiivset tööd, on vastavalt NSVL MN juures asuva RJK 17. detsembri 1955. aasta direktiivile nr 153ss ja ENSV MN juures asuva RJK 4. jaanuari 1956. aasta käskkirjale nr 001 loodud 2. osakonna operatiivtöötajatest 5 inimesest koosnev rühm ülesandega ellu viia agentuur- ja operatiivmeetmed, mis tõkestaksid vaenulike elementide illegaalsed piiriületamiskatsed, ning osutada selles töös abi RJK rajooniaparaatidele.

Sellesama käskkirjaga on pandud selle töö juhtimine ja kontrollimine vabariigi piiriäärsetes rajoonides ühele 2. osakonna ülema asetäitjatest.

Iga 2. osakonna aparaadis menetletava toimiku kohta, mis käsitleb reetmiskavatsusi ilmutanud isikuid, on nimetatud rühm välja töötanud nende isikute usaldusväärse jälgimise organiseerimise abinõude plaani, et ära hoida nende põgenemine, vastavaid meetmeid viiakse ellu.

1955. aastal on 2. osakond mõnevõrra parandanud tööd kohalike organite juhtimisel ning praktilise abi osutamisel linna- ja rajooniaparaatidele isikute läbitöötamisel, keda kahtlustatakse spioneerimises, aga ka eriti ohtlike riiklike kurjategijate tagaotsimisel.

Koos Tartu, Harju, Pärnu, Keila, Orissaare, Narva, Abja ning teiste linna- ja rajooniaparaatidega töötati operatiivarvestuse konkreetsete toimikute kohta välja ja viidi ellu vastavad üritused.

Mitmed 2. osakonna töötajad käisid linna- ja rajooniaparaatides, et anda praktilist abi isikute läbitöötamisel, keda kahtlustatakse spioneerimises, sealhulgas käisid kohtadel osakonna ülem, tema asetäitjad ja jaoskondade ülemad.

Aruandeperioodil on ENSV MN juures asuva RJK kõigis 41 kohalikus organis kohal käidud 135 korral, mis teeb kokku 542 päeva, neist 117 väljasõitu kohtadele oli seotud ürituste läbiviimisega konkreetsetes asjades ning 18 väljasõitu tehti vastuluure- ja jälitustöö organiseerimise ja korraldamise üldistes küsimustes.

Et kontrollida ja osutada abi isikute läbitöötamisel, keda kahtlustatakse kuulumises välisriikide luurorganitesse või reetmiskavatsustes, ning kõige ohtlikumate kurjategijate tagaotsimisel, nõuti aruandeperioodil RJK volinike aparaatidest välja 89 toimikut, millede kohta anti vastavad juhtnöörid.

Aruandeperioodil kontrollisid 2. osakonna kogenud operatiivtöötajad vastuluuretöö olukorda mitmes kõige suuremas kohalikus RJK organis, nad sõitsid kohatadele koos inspektsiooni töötajatega, peale kontrollimise osutasid nad ka kohtadel tehatavas töös konkreetset abi.

Et vabariigi kohalikke organeid kontrollida ja neile abi osutada, on 2. osakond võtnud kontrolli alla 763 neis menetletavat operatiivarvestuse toimikut isikute kohta, keda kahtlustatakse kuulumises välisriikide luureorganite agentuuri, 39 toimikut isikute kohta, keda töötatakse läbi kahtlustatuna reetmiskavatsustes, aga ka eriti ohtlik kurjategijate kategooriasse kuuluvate isikute 60 jälitustoimikut. Peaaegu kõigi nende toimikute osas on välja töötatud agentuur- ja operatiivmeetmete plaanid ning antud konkreetsed juhtnöörid.

RJK kohalikele organitele osutati praktilist abi ka sel viisil, et 2. osakonna agentuuri saadeti marsruutidele läbi töötama arvel olevaid isikuid ja taga otsima riiklike kurjategijaid, kelle toimikud on menetluses vabariigi linnade ja rajoonide RJK volinike aparaatides.

Me oleme rakendanud vajalikud abinõud, et täita NSV Liidu MN juures asuva RJK käskkirjade nõuded ja juhtnöörid 2. osakonna töö kõigis suundades.

Selleks on vastuluuretöö kõikide lõikude kohta koostatud agentuur- ja operatiivmeetmete perspektiivplaanid, mis on kinnitatud Eesti NSV MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee juhtkonna poolt ja millede täitmine võimaldab veel esinevad puudused kõrvaldada.

 

 

 

p/p EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva

RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE ESIMEES

POLKOVNIK

 

(I.KARPOV)

p/p EESTI NSV MN juures asuva RIIKLIKU

JULGEOLEKU KOMITEE 2. OSAKONNA ÜLEM

ALAMPOLKOVNIK

(VORONIN)

"14." jaanuaril 1956. aastal.

Nr 3/193

Tallinn

Aruande koopia õige: 2. osakonna

asjajamise juh.

(Malõševa) /Allkiri/

Trükitud 3 eks.

Eks. nr.1 - Moskvasse

Eks. nr.2 - sm. Karpovile

Eks. nr.3 - toimikusse aruandega

Täitis Ziterov

Trükkis Novokres?ts?enova

kirjutusmasin nr.173 13/I-56 a.